Jahimehed andsid ka varesele usinalt valu

 (52)
                     
Maaleht
Jahimehed andsid ka varesele usinalt valu
Foto: Andres Putting

Tuntud jahiloomade ja -lindude kõrval põmmutavad Eesti jahimehed ka faasanite, kodutuvide, tuttvartide ning mustvaeraste pihta.

Enamiku loomaliikide puhul on maist aprilli lõpuni kestev jahihooaeg läbi saanud.

Oma otsa on leidnud 4730 põtra, 693 hirve (neist 478 Saare maakonnas) ja 1211 metskitse, näitab Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel olev tabel.

Nii põtru kui hirvi on kütitud rohkem kui kahel eelmisel aastal, kuid kitsede puhul on tagasilangus tohutu: eelmisel hooajal tabati neid tänavuse 1211 asemel 5075 ning üle-eelmisel hooajal koguni 15 716.

Vähenemise kirjutavad asjatundjad nii otseselt kui ka kaudselt viimaste lumerohkete talvede arvele.

Lastud on 53 karu, neist enim, 13, Jõgevamaal. Eestis on aga ka viis nn karulaskmisvaba maakonda – Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Valgamaa ja Võrumaa.

Hunte on kõige enam tabatud Harjumaal – 18. Kokku võeti Eestis rajalt maha 151 võsavillemit. Ilveseid on lastud 100.

Kõige levinum jahiloom on Eestis selgelt metssiga, kellele võib varitsus- ja hiilimisjahti pidada aasta ringi. Sigu on jahiulukite küttimise tabeli andmetel tabatud 18 159, mis on enam-vähem viimaste hooaegade tasemel.

Elu on kaotanud ka rohkem kui 12 500 kährikut, 7100 rebast, üle 6000 kopra ning 2000 metsnugise.

Üllatavalt tagasihoidlik on jänese osakaal jahiloomana, hall- ja valgejänest kokku tabati vaid veidi üle poole tuhande.

Neile, kes harjunud ajakirjandusest rohkem imetajate surmauudiseid lugema, tuleb võib-olla üllatusena, et püssitoru ette on Eestis sattunud ka varesed.

Oma viimse kraaksatuse tegi sel jahihooajal 53 künnivarest ja 2663 hallvarest, lisaks 398 ronka. Kunagi ei naera enam 17 naerukajakat.

Kalameeste rõõmuks tabas küti kuul ka 498 kormorani, enamikku neist Saaremaal.

Lastud lindude edetabelit juhib selgelt sinikael-part (6577), edestades piilparti (2963) ja valgepõsk-laglet (2005).

Ainsana küttimistabelisse kantud lindudest-loomadest jäi tabamata hahk, seda teist hooaega järjest.


OHUTUM ELU

Keda kütiti kõige vähem

Linnud-loomad, keda 2011.–2012. aasta jahihooajal lasti kõige vähem.

Nurmkana 6

Saarmas 8

Punapea-vart 9

Tikutaja 12

Mustvaeras 12

Kivinugis 16

Naerukajakas 17

Ondatra 20

Aul 20

Kanada lagle 21

Hõbekajakas 24

Allikas: jahiulukite küttimise tabel

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Julge ja rõõmus Manni portselan
1. september 2014 16:05
Julge ja rõõmus Manni portselan
Maiasmokkadele mõeldud serviisil näeb plaatinaga maalitud mummuke välja nagu pisike peegel keset graafilist kapsalehemustrit. Helesiniste teetasside seest leiab jooja veel ühe väikese sinise õie.
Manni ehk Mariliin Kindsiko maalib valge portselani muinasjutuliseks ning õpetab seda kaunist ala ka huvilistele oma kunstistuudios.
Raikküla mõis
Raikküla mõisa omanik Ivo Lambing pani väravad lukku, sest haridusministeerium ainult lubas koolile uue korraliku tee ehitada, ent ei liigutanud selleks lillegi.
Mõisnikud panid värava lukku, sest riik pole jõudnud kahe aasta jooksul uut teed rajada.
Nabala kaitseala loomine päästis vee paisu tagant
Heiki Hepner on võtnud enda hooleks esindada neid metsa- omanikke, kelle maad jäävad loodava Nabala kaitseala piiridesse.
Maaomanikud saatsid keskkonnaametnikele pöördumise, milles öeldakse, et uute looduskaitsealade loomisele puudub nende meelest sageli põhjendus.
Seapidamine luubi all
31. august 2014 16:35
Seapidamine luubi all
Seakasvatus on üks kontsentreeritumaid ja reglementeeritumaid põllumajandusharusid Eestis. Eriti just nüüd vajavad sigalad erilist kontrolli.
Selleks et hoida ära sigade Aafrika katku levimist Eestisse, kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) kõiki siinseid seafarme.