Nimetatud keeld puudutab üksnes üldsuse hulka kuuluvaid isikuid ehk füüsilisi isikuid, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus- majandus- ega kutsetegevusega. Seega ettevõtjad (nt põllumehed), kes vajavad selliseid aineid oma majandustegevuses, võivad neid vabalt edasi kasutada, pidades siiski silmas, et üldsuse hulka kuuluvale isikule neid edasi anda ei tohi.

Piirangutega lõhkeainete lähteaineid kasutatakse enamasti just majandustegevuses, nt tootmises, kuid üksikutel juhtudel võivad neid vajada ka muud isikud. Näiteks jahimehed kasutavad trofeeloomade luude valgendamiseks vesinikperoksiidi. Edaspidi võivad jahimehed osta vesinikperoksiidi lahust, mille kontsentratsioon jääb alla 12%.

Kui üldsuse hulka kuuluval isikul on selliseid aineid varusse ostetud, on neid varusid lubatud omada ja kasutada kuni 2. märtsini 2016. 

Siiani on Eestis kehtinud kemikaaliseadusest tulenev üldine piirang, mille kohaselt tohib füüsiline isik, kes ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale.

EL määrus annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada üldisest keelust erandid (loasüsteemi või registreerimissüsteemi), kuid eeldatavate kasutajate vähesuse ning kaasneva halduskoormuse tõttu Eesti seda võimalust ei kasuta. EL määrus ning selle rakendamiseks ette valmistatud kemikaaliseaduse muudatus aitavad ennetada terrorismikuritegude ja muude raskete kuritegude toimepanemist isevalmistatud ebaseaduslike lõhkeainetega.

Piret Schasmin on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakona vanemnõunik