Metsanduse elutööpreemia saab Heino Kasesalu

                     
Maaleht
Metsanduse elutööpreemia saab Heino Kasesalu
Heino Kasesalu.
.

20. aprillil kuulutas Eesti Metsaselts välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, Järvseljaga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.

Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö „Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes“ ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal. 

Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.

Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.
Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.

Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.

Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.

Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.

Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.

Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.
Mida oleks Asutava Kogu saadikutel öelda Eesti rahvale 95 aastat hiljem
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. “Tahame loota, et tänavune jüripäev uue lehekülje avab meie ajaloos ja uue ning õnnistusrikka ajajärgu alustab meie rahvale,” sõnas avakõnes August Rei.
1919. aasta aprillis kokku tulnud Asutav Kogu kujundas Eesti riigi näo ja andis tegevussuunised tulevastele põlvedele. Tollaseid protokolle lugedes võib veenduda, et rahvasaadikuil  oleks ka tänapäeval palju öelda.
Teadmisveerg Tuna & täna
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Eesti rehielamu saab 1000!
24. aprill 2014 05:15
Eesti rehielamu saab 1000!
1723. aastal ehitatud Hiiumaa Kolga talu rehielamu, mis praegu asub Eesti Vabaõhumuuseumis.
Eesti Vabaõhumuuseum kavatseb tänavu tähistada rehemaja tuhandendat sünnipäeva. Ning sel eakal hoonetüübil läheb praegugi hästi!
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Sõgelane, sadajalg ja muud mutukad
Vahtlane, kes on veidi vägisi oma vahumullist välja puksitud.
Lugu elukatest, kes inimese mugavusmullist tavaliselt välja jäävad