Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud

Maaleht
                     
Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud
Saksamaal lageraieid ei tehta – puuliikide kooslus võimaldab metsi majandada püsimetsana.
Erakogu

Kuidas Saksamaa metsaomanikud metsatoetusi kasutavad.

Proforest II projekti raames olime kolmenädalasel tööpraktikal Saksamaal Bad Segebergis Schleswig-Holsteini liidumaa põllumajandus-kaubanduskoja metsaosakonnas. Selle asutuse (saksa keeles Landwirtschaftskammer, LWK) metsaosakond on ülesannete poolest väga sarnane meie Erametsakeskusega.

Praktika eesmärk oli aru saada sealse piirkonna erametsanduse toimimisest.

Siht on suurem metsapind

Schleswig-Holstein on Saksamaa kõige põhjapoolsem liidumaa. Selle pindala on ligi 16 000 km², millest metsa 10%. Metsanduse prioriteet on metsa juurde kasvatada. Seda püütakse teha looduslähedaselt ja jätkusuutlikult, pidades silmas võimalikke kliimamuutusi. Istutatakse peamiselt lehtpuid – pööki ja tamme. Okaspuumetsad kujundatakse ümber segametsadeks.

Schleswig-Holsteinis saavad metsaomanikud toetust põllumaa ja muu maa metsastamiseks ning okaspuumetsa ümberkujundamiseks segametsaks. Toetatakse ka metsateede korrastamist. Metsastamisel toetatakse nii seemnete kui taimede ostmist, külvamist ja istutamist kui ka kultuuri hooldamist ja täiendamist. Toetuse suurus oleneb okaspuude osakaalust kultuuris. Mida vähem on okaspuid, seda suurem on toetus.

Erinevalt Eesti metsandustoetustest pole liidumaa määruses nimetatud toetuse maksimaalseid suurusi. Taotlus esitatakse summadeta. Seejärel läheb LWK metsakonsulent kohapeale ja hindab, kui palju võiks konkreetsele alale taimi istutada või külvata, mis töid oleks vaja teha ja kui palju tööd maksma võiks minna. Nii selgub toetuse summa, mida ollakse nõus metsaomanikule maksma. Kui metsaomanik ka on summaga nõus, on tal töö tegemiseks üks aasta. Pärast seda vaatab konsulent tööd üle ja makstakse toetus.

Metsaühistutele makstakse toetust investeeringuteks (metsamasinate soetamine, laoplatside rajamine), arendustegevuseks (logistika planeerimine, arengukavad) ja ühistu juhtimiseks (personali- ja reisikulud, kontoriseadmed, kindlustus, väljaõpe). Toetust saavad ühistud, mille liikmete omandis on vähemalt 1000 ha metsa, ja kus puitu müüakse vähemalt 2 tm ühistuliikmete metsamaa hektari kohta. Neid tingimusi suudavad täita vähem kui pooled liidumaa metsaühistutest. Ühistutega on samas liitunud umbes 60% omanikest.

Erinevalt Eestist nõustavad Saksamaal metsaomanikke konsulendid, kes on LWK palgal. Igal konsulendil on oma kindel piirkond. Nõustamine on metsaomanikule tasuta, aga kui konsulent teeb lisaks nõustamisele veel midagi, siis selle eest peab metsaomanik maksma. Lisaks LWK konsulentidele nõustavad metsaomanikke ka eranõustajad, kuid seda ei toetata.

Lisaks metsandustoetuste vahendamisele ja omanike nõustamisele tegeleb LWK veel mitme põneva teenuse korraldamisega. Saksamaal on selline seadus, et kui näiteks ehitustegevusega kusagil loodust kahjustatakse, tuleb mõnes teises kohas see heastada. Et ka eraomanikud saaksid süsteemis osaleda, on loodud neile võimalus moodustada nn ökokonto. Objektiks võib olla näiteks mõni tiik konnadele, soodne pesitsuspaik lindudele vms. Iga selline ala maksab teatud arv ökopunkte. Kui omanik on ala valmis teinud, saab ta selle väärtuses ökopunktid maha müüa kellelegi, kes peab loodusele tekitatud kahju heastama.

Teistlaadi kombed

Paljud metsaomanikud on leidnud, et nad ei taha oma metsa majandada ja teenivad tulu hoopis sellega, et müüvad metsas matmiskohti. Sellisel juhul on kogu majandustegevus metsas keelatud. Inimene saab osta endale ühe koha ümber ühe puu, kus kokku on kaksteist kohta, või osta terve puu 99 aastaks. Koha hind on alates 300 eurost.

Praktika oli väga huvitav. Kindlasti saab võrdluseks väita, et Eesti erametsanduse toetuste süsteem ja metsanduslik tugisüsteem on heas seisus. Erinevusi sakslaste süsteemiga loomulikult on, kuid need on ka põhjendatavad. Eesti pindalast moodustab metsamaa ju 50%, metsa majandatakse rohkem, toetusi taotletakse rohkem jne.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Abi jõuab hädaliseni kiiremini
Paide päästekomando operatiivkorrapidaja Meelis Hints on saanud uut süsteemi kasutada kuu aega ning hindab seda heaks.
Uus kaardisüsteem suudab leida abivajaja ka metsade ja põldude vahelt, selleks tuleb helistada telefonil 112.
Kuidas ära tunda õiget Peipsi sibulat?
Stanislav Burlakovil on põhjust rahul olla: mullune sibula- saak oli Peipsi veeres hea, tänavune veelgi parem.
Lüübnitsa sibula-kasvatajad hoiatavad, et nende kauba pähe üritatakse pakkuda importmugulaid.
Mesi voolab Kuremäelt Venemaale
Tagasihoidlik daam Kohtla-Järvelt väidab meeleti ääres, et kõik tema meevarud tulevad Kuremäelt. Tuttavate omad samuti. Ka Venemaa tuttavad toob ta kohale nii paiga pühadust kogema kui ka mett hankima.
Kuremäe kloostrist Venemaale suunduv meejuhe mulksub hoolimata sellest, kas Moskva Eesti toitu pooldab või põlgab.
Kas putšikolonnist pandi pihta soomuk?
Väga palju kohalik ajaleht Järva Teataja suurtest sündmustest tookord ei kirjutanud. Lisaks ilmus veel Järva Kodukaitse maleva ülema Villem Kelgo sulgest väike ülevaade, mis kuupäeval ja kellaajal kolonnid kuhugi sõitsid, kuid lähemalt juhtunut ei kirjeldatud.
Veel 23 aastat pärast augustiputši levib Järvamaal legend soomukist, mille Kaitseliidu kohalik malevkond olla Pihkvast Tallinna teel olnud kolonnist pihta pannud.
Kuidas sündis Balti keti hümn “Ärgake, Baltimaad!”
Laulu “Ärgake, Baltimaad!” algsest salvestusest pole fotosid õnnestunud leida. 1989. aasta lõpus esitasid seda Läti aasta parimate laulude saates Valdas Vasilauskas, Tarmo Pihlap ja Viktors Zemgals.
Veerand sajandi eest läbi Eesti, Läti ja Leedu kulgenud Balti kett seostub me mälus ühe kindla, just selle sündmuse tarvis kirjutatud rokklooga “Ärgake, Baltimaad!”. Ometi teame Eestis väga vähe selle autoreist ja esitajaist.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Külad oma kuulsuste kannul
21. august 2014 05:15
Külad oma kuulsuste kannul
Mõnda maakohta külastades on tavaline küsimus, et kas siin ikka lapsi ka elab ja kooliharidust antakse. Viljandimaal Suure-Jaanis saavad mõlemad küsimused õnneks jaatava vastuse. Pildil joostakse võidu ümber Suure-Jaani järve.
Kui sul pole heliloojaid Kappe, olgu vähemalt Hugo Hommik, Romeo Mukk või Eve Loode, kellega võib uhkustada Suure-Jaani vald.
Milline on parim ilm mõrvaks?
21. august 2014 05:15
Milline on parim ilm mõrvaks?
Ilma mõju kuritegudele teadis ka staardetektiiv Sherlock Holmes. Selles filmikaadris käib võitlus elu ja surma peale: Holmes (Vassili Livanov) on vastakuti oma põhivaenlase James Moriartyga (Viktor Jefremov).
Kas õnnetustel ja kuritegudel on seost ilmaoludega, sellele aitab vastuseid leida kohtumeteoroloogia.
Üksmeel, mis hämmastas kogu maailma
Balti kett lookles Eestis enam kui 211 kilomeetrit Tallinnast Rapla ja Türi kaudu Viljandisse, sealt Eesti-Läti piirini.
23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli tee vabadusele.
Maainimese peas sünnivad pöörased lood
Läsna külateatri etendus “Kriminaalne lugu Pulli pubis” on jõudnud kohta, kus rahvas näeb 500eurost.
Kuhjavere X külateatrite festivalil Viljandimaal meeldisid publikule eriti need lood, mille trupid olid ise välja mõelnud ja lavale seadnud.
Sada sõna
21. august 2014 05:15