Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud

Maaleht
                     
Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud
Saksamaal lageraieid ei tehta – puuliikide kooslus võimaldab metsi majandada püsimetsana.
Erakogu

Kuidas Saksamaa metsaomanikud metsatoetusi kasutavad.

Proforest II projekti raames olime kolmenädalasel tööpraktikal Saksamaal Bad Segebergis Schleswig-Holsteini liidumaa põllumajandus-kaubanduskoja metsaosakonnas. Selle asutuse (saksa keeles Landwirtschaftskammer, LWK) metsaosakond on ülesannete poolest väga sarnane meie Erametsakeskusega.

Praktika eesmärk oli aru saada sealse piirkonna erametsanduse toimimisest.

Siht on suurem metsapind

Schleswig-Holstein on Saksamaa kõige põhjapoolsem liidumaa. Selle pindala on ligi 16 000 km², millest metsa 10%. Metsanduse prioriteet on metsa juurde kasvatada. Seda püütakse teha looduslähedaselt ja jätkusuutlikult, pidades silmas võimalikke kliimamuutusi. Istutatakse peamiselt lehtpuid – pööki ja tamme. Okaspuumetsad kujundatakse ümber segametsadeks.

Schleswig-Holsteinis saavad metsaomanikud toetust põllumaa ja muu maa metsastamiseks ning okaspuumetsa ümberkujundamiseks segametsaks. Toetatakse ka metsateede korrastamist. Metsastamisel toetatakse nii seemnete kui taimede ostmist, külvamist ja istutamist kui ka kultuuri hooldamist ja täiendamist. Toetuse suurus oleneb okaspuude osakaalust kultuuris. Mida vähem on okaspuid, seda suurem on toetus.

Erinevalt Eesti metsandustoetustest pole liidumaa määruses nimetatud toetuse maksimaalseid suurusi. Taotlus esitatakse summadeta. Seejärel läheb LWK metsakonsulent kohapeale ja hindab, kui palju võiks konkreetsele alale taimi istutada või külvata, mis töid oleks vaja teha ja kui palju tööd maksma võiks minna. Nii selgub toetuse summa, mida ollakse nõus metsaomanikule maksma. Kui metsaomanik ka on summaga nõus, on tal töö tegemiseks üks aasta. Pärast seda vaatab konsulent tööd üle ja makstakse toetus.

Metsaühistutele makstakse toetust investeeringuteks (metsamasinate soetamine, laoplatside rajamine), arendustegevuseks (logistika planeerimine, arengukavad) ja ühistu juhtimiseks (personali- ja reisikulud, kontoriseadmed, kindlustus, väljaõpe). Toetust saavad ühistud, mille liikmete omandis on vähemalt 1000 ha metsa, ja kus puitu müüakse vähemalt 2 tm ühistuliikmete metsamaa hektari kohta. Neid tingimusi suudavad täita vähem kui pooled liidumaa metsaühistutest. Ühistutega on samas liitunud umbes 60% omanikest.

Erinevalt Eestist nõustavad Saksamaal metsaomanikke konsulendid, kes on LWK palgal. Igal konsulendil on oma kindel piirkond. Nõustamine on metsaomanikule tasuta, aga kui konsulent teeb lisaks nõustamisele veel midagi, siis selle eest peab metsaomanik maksma. Lisaks LWK konsulentidele nõustavad metsaomanikke ka eranõustajad, kuid seda ei toetata.

Lisaks metsandustoetuste vahendamisele ja omanike nõustamisele tegeleb LWK veel mitme põneva teenuse korraldamisega. Saksamaal on selline seadus, et kui näiteks ehitustegevusega kusagil loodust kahjustatakse, tuleb mõnes teises kohas see heastada. Et ka eraomanikud saaksid süsteemis osaleda, on loodud neile võimalus moodustada nn ökokonto. Objektiks võib olla näiteks mõni tiik konnadele, soodne pesitsuspaik lindudele vms. Iga selline ala maksab teatud arv ökopunkte. Kui omanik on ala valmis teinud, saab ta selle väärtuses ökopunktid maha müüa kellelegi, kes peab loodusele tekitatud kahju heastama.

Teistlaadi kombed

Paljud metsaomanikud on leidnud, et nad ei taha oma metsa majandada ja teenivad tulu hoopis sellega, et müüvad metsas matmiskohti. Sellisel juhul on kogu majandustegevus metsas keelatud. Inimene saab osta endale ühe koha ümber ühe puu, kus kokku on kaksteist kohta, või osta terve puu 99 aastaks. Koha hind on alates 300 eurost.

Praktika oli väga huvitav. Kindlasti saab võrdluseks väita, et Eesti erametsanduse toetuste süsteem ja metsanduslik tugisüsteem on heas seisus. Erinevusi sakslaste süsteemiga loomulikult on, kuid need on ka põhjendatavad. Eesti pindalast moodustab metsamaa ju 50%, metsa majandatakse rohkem, toetusi taotletakse rohkem jne.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.
Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
Kuula Raadioteatrit
31. juuli 2014 05:15
ksküla
Aarne Üksküla
“Mis? Kus? Millal?” ootab küsimusi
Eelmise hooaja parima küsimuse esitajad Alina ja Alisa Beljankova.
Uus telehooaeg toob ekraanile ka Kanal 2 populaarse mälumängu “Mis? Kus? Millal?”.
Kaevud, jõed ja kalad vajavad päästvat sadu
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suutäis soolast ja jooki peale
Nagu suvelaadale kohane, leidus ka seekordsel Jäneda laadal ohtralt suitsuliha, mida kaasa osta või kohapeal süüa.
Mingis mõttes on aastad küll vennad: Jäneda talupäevade laadal pakutakse palju söögi-, joogi- ja vanakraami, aga vähe üllatusi.
Kindral Roosimägi: Tõde ei taha keegi teada
Endine sõjaväelane ja praegune omavalitsuspoliitik Urmas Roosimägi tahab näha ümberlükkamatuid tõendeid, enne kui annab hinnangu, kes ikkagi Malaisia reisilennuki alla tulistas.
Brigaadikindral Urmas Roosimägi suudab küll Malaisia reisilennuki alla tulistanud Buki rakette lasta, kuid ei julge väita, kes juhtunus süüdi on.
Kas soovite maapirnikrõpsu?
31. juuli 2014 05:15
Kas soovite maapirnikrõpsu?
Andeia Kaseorg ja Uku Uibopuu oma maapirnipõllul, millel kasvav on toonud neile parema tervise ning loodetavasti toob ka sissetuleku.
Uku Uibopuu ja Andeia Kaseorg kavatsevad oma kodus Tõlliste külas asutada väikeettevõtte, kus valmistavad enda aiamaal kasvatatud maapirnist krõpse, jahu, mahlu.
Lottemaal sajab arvamusterahet
31. juuli 2014 05:15
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga
Esimene laagrivahetus tutvus eesti keele ja kultuuriga Viljandimaal Veneveres. Sealsamas algab pühapäeval ka laagri viimane vahetus.
Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist.
Sada sõna
31. juuli 2014 05:15
Kõigile kulub ära üks südasuvine polaarretk
22. aprillist kuni 3. juulini 2012 tegid Timo Palo ja norralane Audun Tholfseni 1500 km pikkuse retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile.
Ei mingit kahtlust, kõige parem raamat praeguse palavusega kätte võtmiseks ja juba ainuüksi piltide vaatamiseks on Timo Palo “Jäine teekond”.
Viljandi folgil kõlas muusika, mis haaras rahva kaasa
Svjata Vatra solisti Ruslan Trochynskyi esinemine andis energiat lauljaga ühes rütmis mõelda ja liikuda.
Kolhoosiolümpia, mis andis elule Võrtsjärve ääres värvi
Köit sikutab V. I. Lenini nimelise näidissovhoosi võistkond koosseisus kapten Kalju Kinsigo, Ants Jantsus, Annus Sika, Vladimir (Volli) Leontjev, Märt Loim ja Aare Liibusk.
Nelikümmend viis aastat tagasi said alguse Võrtsjärve mängud, mis kiiresti kujunesid majandirahva suviseks kõrgpunktiks ning jätkuvad tagasihoidlikumal moel tänapäevani.
Viimsi looduskeskus pakub metsatarkust uudsel ja köitval moel
Sel humoorikas võtmes pildil on inimesed, kes Viimsi looduskeskuse uue maja ja näituse valmimisele kaasa aitasid: (vasakult) Jüri Lõun – loovagentuuri Pult kunstiline juht, Ago Kullisaar – ehitustööde teostaja OÜ Sulane juhatuse liige, Annes Arro – püsiekspositsiooni ideelahenduse ja hoone sisearhitektuurse lahenduse konkursi võitja tööga “Metsavägi”, (tammepuu sees) Annemarie Rammo – RMK Viimsi looduskeskuse teabespetsialist, Sirli Vijar – RMK Viimsi looduskeskuse juht, Kristjan Maasalu – RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juht, Erika Saks – ekspositsiooni kujundustööde ja sisuliste lahenduste teostaja OÜ Pult loovjuht, Henry Liimal – ekspositsiooni programmeerimis- ja elektroonika- lahenduste teostaja The Systems OÜ juhatuse liige.
Viimsis asub ilmselt ajakohaseim loodusõppevõimalusi pakkuv RMK looduskeskus, kus lisaks muudele huviväärsustele on vaatamiseks ka püsinäitus “Metsas on väge!”.
Raamatud
31. juuli 2014 05:15
Raamatud
Kati ja teised.