Jurist selgitab drooniõigust: teise isiku piilumine pole Eestis karistusseaduse järgi kuritegu

 (80)
Jurist selgitab drooniõigust: teise isiku piilumine pole Eestis karistusseaduse järgi kuritegu
Foto: David Henrichs (unsplash.com)

“Omanik ei saa keelata tema kinnistu kohal hõljuvaid droone lihtsalt põhjusel, et need teda häirivad,” ütleb advokaadibüroo Njord jurist Gertrud Sein, kes selgitab veel teisigi vähetuntud õiguslikke nüansse, mis droone puudutavad.

Drooniga saab lennata igale poole ja selle külge on võimalik kinnitada kaamera, mis võimaldab filmida ja pildistada põhimõtteliselt kõike, mida droonijuht soovib. Taoline käitumine võib rikkuda teiste isikute privaatsust. Igal inimesel peaks olema õigus ennast kaitsta, kui ta tunneb, et tema õigusi on kuidagi piiratud, kuid droonirünnaku puhul pole täiesti selge, kas ja millisel viisil on inimesel õigus ennast kaitsta.

Kas oled juriidiline või füüsiline isik?

Droonide lennutamisel peavad isikute ja nende vara kaitseks olema täidetud mitmed eeldused, eriti juhul, kui neid soovitakse kasutada filmimiseks ja saadud informatsiooni salvestamiseks. Juriidilisel isikul on lubatud avalikus kohas filmida vaid juhul, kui ta on sellest eelnevalt teada andnud. Füüsiline isik võib isiklikul otstarbel filmida ka ilma sellest eelnevalt teavitamata, kuid isikuandmete töötlus on lubatud vaid seaduse alusel ning puudutatud isiku nõusolekul.

Avalikustamise eesmärgil avalikus kohas filmides või pildistades tuleb inimestelt luba küsida või jäädvustamisest teada anda. Teavitamiskohus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Õhusõidukitelt fotografeerimise või filmimise kohta ning lähtuda tuleb privaatsuse kaitse reeglitest. Seega, kui pildile või videole jäänud isik on tuvastatav, on tegu isikuandmete töötlemisega.

Seotud lood:

Küll aga olukorras, kui inimese koduõuele ilmub droon, mis tõenäoliselt teda filmib, aga drooni kasutab eraisik ainult enda tarbeks, plaanimata salvestatud pildimaterjali avalikustada isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata, sest pildile jäänud isikuandmeid ei avalikustata.

Piilumine pole kuritegu

Tähtsust ei oma asjaolu, kas tegemist on olukorraga, kui droon ilmub inimese vannioa akna taha ajal, kui inimene on vannis või hoopiski, kui on tegemist drooniga magamistoa akna taga. Siiski ei tähenda see, et enda tarbeks salvestatud materjal eraelu puutumatust ei riiva. Sellises olukorras võib jäädvustatav jääda seaduse ees hätta, sest teise isiku piilumine pole Eestis karistusseaduse järgi kuritegu. Kuriteo moodustab vaid korduv volituseta jälgimine, millega soovitakse andmeid koguda ning mis vastab mõnele jälitustoimingule.

Õhk kuulub olemuslikult avaliku hüve alla ja see ei saa kuuluda kellegi eraomandisse. Sellest lähtuvalt võiks olla igaühel õigus võõra kinnisasja kohal drooni lennutada kui selleks on saadud avaliku võimu nõusolek. Olukorras, kus drooni lennutatakse kellegi teise maa peal, saab kinnisasja omanik sellise tegevuse ära keelata, kui see tegevus avaldab negatiivset mõju või piirab tema võimalusi kinnisasja kasutamiseks. Sellisel juhul saab drooni saabumist käsitleda kui rünnet mu privaatsusele ja osutada hädakaitset. Isikul on õigus esitada tema õigusi rikkunud isiku vastu nõue. Küll aga ei saa kinnisasja omanik keelata tema kinnistu kohal hõljuvaid droone lihtsalt põhjusel, et need teda häirivad.

Lõhkuda võib, kuid selleks on vähe alust

Jälgimisseadmestiku kasutamisest tuleb selgelt teavitada ning sellega ei tohi kahjustada ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve. Kogutud andmeid võib kasutada ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Kui filmimise eesmärk on isiku kohta andmete kogumine, siis seadusest tulenevalt on drooniga filmimist võimalik käsitleda eraviisilise jälitustegevusena, mille puhul on tegemist kuriteoga.

Vajadusel võib kinnisasja omanik drooni ära ajada või lõhkuda, sest seadusest tulenevalt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Omavoliks loetakse kinnisasja valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse ehk tegeliku võimu rikkumist. Küll aga võib selline käitumine hoopis temale kaasa tuua halvad tagajärjed, sest üldjuhul kinnistu valdaja võimalused kinnistu kasutamiseks droonist ei sõltu, sest üldjuhul droon ei mõjuta kinnistu valdaja tegelikku võimu ning sellega ei teki ka kinnistu omanikul õigust end omavali vastu kaitsta.

Loe veel

Teise isiku vara lõhkumine ei ole õigusvastane siis, kui see on seotud hädaseisundiga. Kui droon lõhutakse ära ja hiljem tehakse kindlaks, et droon ei valmistanud ohtu ning hädaseisund asja lõhkumiseks puudus, võib taolisele tegevusele järgneda tsiviilvastutusest tulenevalt drooni väärtuse ulatuses kahju hüvitamise kohustus. Kriminaalvastutuse korral võib tagajärjeks olla kuni 1200 eurone rahatrahv ning suurema kui 4000 eurose kahju korral ka rahatrahv või kuni viie aastane vanglakaristus. Drooni purustamine peab olema kohane meede ohu tõrjumiseks ning kas taolises olukorras oleks olnud ka mõni vähem intensiivne viis sekkumiseks.

Droonid võivad kujutada ohtu ka olukordades, kus kogenematu droonijuhi poolt juhitud droon põhjustab kahju põrgates kokku mõne isikuga või nende varaga.

Loe ka Maalehe lugu "Jama massilise droonilennutamisega: droonid pildistavad ja filmivad kõikjal, seaduslikku pääsu neist pole".

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare