Töölepinguseaduse muutmisel leiavad noored hõlpsamini tööd, sest nende palkamine on lihtsam

 (2)

Töölepinguseaduse muutmisel leiavad noored hõlpsamini tööd, sest nende palkamine on lihtsam
Foto: Raivo Tasso

Sotsiaalministeerium esitas valitsusele töölepinguseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis leevendab ettevõtjate võimalusi võtta tööle alaealisi noori.

Ühtlasi tähendab seadusemuudatus seda, et alaealised leiavad endale lihtsamini tööd, sest vähemaks jääb tööandjatele seni kehtinud piiranguid ning aeganõudvat bürokraatiat. See peaks võimaldama noortel ka suvevaheajal või pärast koolitunde tegevust leida ning raha teenida.

Eelnõu eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimuste regulatsiooni selliselt, et see võimaldaks paindlikemaid töösuhteid, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes, märgitakse töölepinguseaduse eelnõus.

Praegu kehtiv seadus on oluliselt rangem Euroopa Liidu õigusaktides sätestatust, mistõttu piirab see alaealise tööle võtmist, ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada sellisel määral, milleks nad tegelikult võimelised on. Seetõttu on alaealise jaoks töö leidmine ja nende tööle võtmine keeruline.

Eelnõuga kaotatakse ära alaealistele lubatud tööde nimekiri ning Tööinspektsioonilt 13-14aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustus. See kohustus jääb kehtima vaid 7-12aastase alaealise tööle võtmisel.

Seotud lood:

Eelnõuga muudetakse alaealiste tööaega puudutavaid sätteid selliselt, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal ning võimaldatakse pikemat tööaega 15-17aastastele mittekoolikohustuslikele alaealistele.

Töölepinguseadust täiendatakse lõikega, mis sätestab, et 13aastase alaealisega võib töölepingu sõlmida põllumajandustööde, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavate abitööde, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavate abitööde tegemiseks.

13aastastel töötajatel on muudatuse kohaselt lubatud teha ka muid töid, mis vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

– ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;

– ohustab alaealise kõlblust;

– sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;

– takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;

– ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Tööandja võib 13-14aastase alaealisega või 15-16aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7-12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Muuhulgas sätestatakse alaealisele lubatud kergete tööde liigid. Määruses on reguleeritud, et 13-14aastased või 15-16aastased koolikohustuslikud alaealised võivad teha järgmisi töid:

– põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine;

– kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;

– toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, ruumide koristamine;

– käsitööesemete, näiteks suveniiride valmistamine või abistamine nende müümisel;

– ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine;

– kontoritöö, sh töö kuvariga;

– puhastus- või koristustööd;

– haljastustööd;

– kerged tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, eelkõige osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modellina.

13-15aastased isikud võivad teha kerget tööd, mis tõenäoliselt ei kahjusta nende tervist ega arengut ning ei kahjusta koolikohustuse täitmist, osalemist pädeva asutuse heakskiidetud kutsesuunitlus- või kutseõppeprogrammis ega saadud väljaõppest kasusaamist.

Seadus muutub ka selles osas, et tööandjal on kohustus taotleda Tööinspektsiooni luba töölepingu sõlmimiseks 7-12aastaste alaealiste puhul. 13-14aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks pole aga edaspidi enam luba taotleda vaja.

Töölepinguseaduse muutmise üksikasjadega saab tutvuda eelnõust.

2015. aastal esitati Tööinspektsioonile 184 taotlust 2450 alaealise tööle lubamiseks. Tööinspektsioon andis nõusoleku 139 taotlusele ning osaline nõusolek anti 17 taotluse osas – kokku 2372 alaealise töötamiseks.

Nõusoleku andmisest keelduti 11 taotluse puhul (13 alaealist).

Aastatel 2014-2016 on ohutegurite esinemise tõttu töökeskkonnas tehtud 16 keelduvat otsust, mis puudutas 20 last. Reeglina esitatakse taotlused eakohase töö tegemiseks ning seetõttu ei ole ka keelduvate otsuste arv suur.

Sihtkontrollide tulemustest on näha, et juhused, kus rikkumised on seotud alaealiste poolt neile sobimatu või keelatud töö tegemisega, on pigem harvad.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare