Kannelt ära laena, vaid tee ise

 (1)
                     
Maaleht
Kannelt ära laena, vaid tee ise
Iga pill tuleb natuke isemoodi.
Foto: Heiki Maiberg

Väikekannel on Eesti üks vanemaid keelpille, mis tänapäeval on taas kogumas populaarsust nii suurte kui väikeste pillimängijate hulgas.

Allpool pakume teile võimaluse juhendite järgi ise oma pill meisterdada. Kui teil on soovi puutööd teha ja mõni päev aega, siis pole väikekandle valmistamine väga keeruline.

Tegu on seitsmekeelse D-duuris Eesti väikekandlega.

Töövahendid

Puurpink, freespuur, höövel-paksusmasin, käsisaag, peitel, puuhaamer, liivapaber, puiduliim (PVA), viimistlusvahend (õli, peits või lakk), virblid, keeled.

Kannelt on soovi korral võimalik teha ka ainult käsitööriistadega, kasutades paku tühjaks õõnestamiseks peitlit.

Tööde järjekord

Valige sobiv kuiv materjal mõõtmetega 50 x 150 x 750 mm (tavaliselt kuusk), aga võib teha ka männist või kasest.

Pakk tuleb vastavalt ette märgitud joontele seest tühjaks puurida. Kui kasutate puurpinki, jälgige, et see oleks seadistatud täpsele sügavusele. Kandle põhi ja servad peaks jääma 3–4 mm paksused.

Servad ja põhi peiteldage seestpoolt siledamaks ning lihvige seejärel liivapaberiga. Siis saagige välja kandle väliskuju.

Kõlalaud valmistatakse samuti tavaliselt kuusest ja see on umbes 3–4 mm paksune.

Kõlalaud liimitakse seest siledaks lihvitud kandle toorikule peale ja siis hakkab kannel juba oma kuju saavutama.

Järgmiseks liimige kõlalaua peale kolju, mis on keelte raua kinnituseks. Seejärel märkige ja puurige virblite augud, millele järgneb viimane lihv enne lõplikku viimistlust.

Pärast viimistluse kuivamist keerake sisse virblid ja paigaldage keeled, häälestage, ja saabki mängima hakata.

Kui tundub, et esimese kandle valmistamiseks endal kogemusi napib, saab üksikasjalikumat õpetust töötubades, kus iga soovija võib endale ise kandle meisterdada.

Meistri kontakti leiate kodulehelt www.heleron.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Miljard eurot – on seda vähe või palju?
Põllumehe liisinguintressimäärad on teiste sektorite klientide laenude intressimääradest oluliselt madalamad.
Eesti reaalne majanduskasv 2013. aastal oli, võrreldes aasta varasemaga, +0,8%, nominaalhindades 18,4 miljardit eurot.
Mis on mulla happesus?
17. aprill 2014 09:00
FOTOD: Koduemis ja metskult korraldasid seatembu
Simo talu peremees Tarmo Väljamaa ütleb vaevu nädala vanuseid triibikuid sülle võttes, et neis on tunda metslooma agressiivsust.
Läinud jõulude eel mõtles Järvamaa Lõõla küla Siimo talu peremees Tarmo Väljamaa siga veristada.
Uskumatu: lätlane tegi Rakverest balletilinna
“Uinuv kaunitar”, saab lihvi. Esiplaanil näitleja Volli Käro, sünniaas­taga 1940, kes liitus klassikalise balletiga hiljaaegu. Ülejäänud trupis osalejatel, sealhulgas Ene Saaberil (vasakul) ja loo autoril Rein Sikul on balleti­staaži enam kui kümme aastat. Trupijuht Janis Garancis pildil paremal.
Suvel seitsmekümneseks saav balletiõpetaja Janis Garancis toob Rakveres lavale kuuskümmend pisikest baleriini, rääkimata hallipäistest tantsijatest.
Gripp viis hauda 20 inimest (3)
17. aprill 2014 07:00
Gripp viis hauda 20 inimest
Jõgeva haigla vastuvõtuõde Laura Zalekešina näitab gripitüve kiirtestiga kindlakstegemise võimalust.
Selleaastane gripilaine polnud Eestis küll väga ulatuslik, kuid need, kes haigestusid, põdesid raskelt. Valdav oli nn seagripi viirus.
Juristi nõuanne
17. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Hobused ja ratsakool tõid ettevõtliku naise tiitli
Terje Saks soovitab laste inimesteks kasvatamiseks nad ratsutama tuua. Pildile jäi ta koos suksu Fantaga.
MTÜ ETNA Eestimaal hindas tiitliga ettevõtlik naine 2013 Terje Saksa, kes juhib Tartumaal tegutsevat ratsakooli.
Letil ja vorstis napib kodumaist liha
Lihaletis kaupu valides pole ostjal sageli aimugi, kust tooraine pärit. Tihtilugu võib vihje anda odav hind.
Tarbijad teavad, et turul ja poodides müüakse enamasti Eestist pärit sealiha ning ka toodetes kasutatakse kodumaist. Tõde võib aga olla ehmatav.
Tore, viimaks ometi läheb soojaks!
Narva neiu Diana Dobronravova rõõmustab ilusa kevadilma üle, sest ees seisab sõit Sillamäele sõbranna sünnipäevale.
Kevadpühad kingivad ilmamuutuse – kauaoodatud soojus värvib mõne päevaga muru roheliseks ja paneb pungad puudel kiiresti avanema.