Lillelinnud prossil

                     
Maaleht
Lillelinnud prossil
Ohtralt erksaid värve ja läikivaid pärleid loob tõelise kevadetunde.
Foto: Pille Hermann

Kevad toob kaasa linnud ja lilled, nii ka näputöös. Silmad kiikavad juba värve otsida, kuid veel ei ole vihm suutnud pesta kõiki mustjashalle lumelaike.

Kõikide murede vastu aitab pärlivann, nii vähemasti lubati ühes Eesti kultusfilmis. Ja tõsi, kui ikka igatsus kevade ja värvide ja lillede ning lindude järel üle pea kasvab, siis pisut pärleid, paarkümmend sentimeetrit paela ja pisike tikand toovad leevendust.

Nii ongi ühte külluslikku prossi sobitatud ohtralt erksaid toone, värvilisi pärleid ning kolm paela. Lisaks piisake fantaasiat. Tööle asudes teadsin vaid, et seda kõike peab ümbritsema roosa pael. Nii ta siis kujunes – esmalt linnuke, siis murtudsüdamed ning veel paar seni kirjeldamata taime. Seejärel klaaspärlimäng ning siis juba tehniline teostus – tikandile kerge aur ja kääridega ümar vorm. Kinnitus prossi alusele ja lõpuks paelte-pitside sobitamine.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Huumus näitab mulla kvaliteeti
Alates 1990. aastate keskpaigast on meil sõnnikut umbes kolm korda vähem, kui oleks tarvis huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks. Seega on huumusevaru säilitamiseks vaja peale tavapärase sõnniku kasutada üha enam alternatiivseid väetisi.
See, et huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, on levinud arusaam. Ent mis on selle taga tegelikult?
Vargad tagastasid pihta pandud paadi
Paat
Külaskäik Eesti vanima viupesa juurde
See lehtede vahelt vilksamisi paistev oksahunnik 16 meetri kõrgusel kase otsas on tegelikult Eesti vanim viupesa, kust 32 aasta jooksul on tuule tiibade alla saanud 39 noort hiireviud.
Neeruti maastiku­kaitsealal Patermäe nõlval asub Eesti vanim viupesa. Et Eesti Ornito­loogiaühing valis viu 2015. aasta linnuks, on juuli alguses just õige aeg selle rekordpesa juurest läbi astuda.