Mängime trips-traps-trulli!

                     
Maaleht
Mängime trips-traps-trulli!
Fliisist põhjale on laotud õhukesest vildist õiemotiivid, mis on mängijatele ringide ja ristide eest.
Foto: Sven Arbet

Vana hea trips-traps-trulli mängu võib mängida
ka riidest tehtud tekil.

Ardu kooli käsitöölaadalt võib leida kõiksugu huvitavaid esemeid. Huvitavaks teeb väljapaneku ehk see, et iga lapsevanem, ka see, kes väga suur käsitöötegija ei olegi, püüab laadale midagi meisterdada.

Vahel on tulemus väga huvitav, sest ka Ly Rämman, kelle trips-traps-trulli vaip pilku püüab, väidab end just sellise käsitöökauge inimese olevat. “Ideid ja inspiratsiooni sain internetist, näiteks Kristel Merigani blogist.

Tahtsin, et minu tehtud ese ei oleks lihtsalt vaatamiseks, vaid sellega saaks ka midagi praktilisemat teha,” selgitab Ly, kes valmistas pehmest fliisist mängu.

Trips-traps-trulli vaiba jaoks läks vaja nelinurkset fliiskangast, millele on punase villase lõngaga tikitud mängu jaoks vajalik ruudustik.

Seejärel ostis Ly Tiimarist kollast ja oranži õhukest vilti, millest lõikas üheksa ühesugust lille. Nüüd pani ta kollase ja oranži lille vastakuti kokku ning kinnitas servad ülepistega.

Vilt ja fliis haakuvad nii hästi, et muud kinnitamist vaja ei lähegi. Mängimisel keerab üks osaleja kollased ja teine oranžid pooled ülespidi ning trips-traps-trull võib
alata.

Kui ideed veel edasi arendada, saab seda motiivi kasutada ka padja valmistamiseks, materjalina võib kasutada vilditud või kootud motiive.

Motiive pole mängimise ajal vaja kõvasti kinnitada ja need püsivad ka niisama. Vajadusel võib motiivid takjaribaga kinnitada.
Mõnus ajaviide diivanil istudes või autosõidul on siis omast käest võtta.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4 (1)
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.