Peitel on kahe käe tööriist

 (4)
                     
Maaleht
Peitel on kahe käe tööriist
Peitlit tuleb töötegemise ajal hoida ja juhtida kahe käega.
.

Peitel on üks lihtsamaid tisleri tööriistu, neid on väga erineva kuju ja suurusega ning jaotatakse vastavalt kasutuseesmärgile.

Peitleid kasutati juba vanas Egiptuses ja ilmselt varemgi, aga millal nad tänapäevase kuju said, see pole täpselt teada. Peitlil on väga oluline tera kuju ning see sarnaneb höövliteraga.

Peitlitera kuulub ühelt poolt teritatavate tööriistade hulka. Tera üks pool ehk selg peab olema idaal-
selt sirge, teisel poolel on teritusfaas. Muidu muutuks peitel lihtsalt kirvetaoliseks kiiluks ja seda ei saaks enam peitlina kasutada.

Lisaks traditsioonilistele peitlitele on meie kaubandusvõrgus hakanud populaarseks muutuma ka Jaapani käsitööriistad. Enamik neist on väga kõrge kvaliteediga, aga tuleb meeles pidada, et nende kasutamine ja hooldamine on samuti eriline.

Jaapani peitlid on küll suurepärasest terasest ja hoiavad hästi nurka, kuid need on Euroopa analoogidest tublisti lühemad. Ka nõuab nende teritamine ja hooldamine teistsuguseid tööriistu ja oskusi.

Peitel peaks olema võimalikult terav, eriti tähtis on see tappide silumisel. Ka ei tohi kunagi unustada, et peitel on kahe käe tööriist. Mitte ainult ohutustehnika tõttu, vaid see on peitli kasutamisel ainuõige töömeetod. Terava peitliga on võimalik tappe töödelda haamrit kasutamata ja sedasi saab tööriista ka paremini kontrollida. Üks käsi peab hoidma käepidemest, avaldades survet ja teine peitli metallosast, suunates lõiketera.

Kui on suuremad tappimised, kasutatakse puithaamrit. Ka siis on mõlemad käed kasutuses – üks hoiab peitlit, teine haamrit. Mina eelistan kasutada treitud puithaamrit.

Tisleripeitlite ehitus on kõigil sarnane ning neid kasutatakse põhiliselt tapiavade tegemiseks, tappide ja puidu välispinna silumiseks.

Keeltapiavade raiumiseks on sobilikum tapipeitel, mille tera paksus on tavaliselt laiusest suurem ja see tungib tänu massile puidu sisse väga hästi. Tapipeitleid on kahte tüüpi. Inglise tüüpi tapipeitli ristlõikeks on ristkülik. Saksa tüüpi tapipeitlil on väga kerge faas.

Võib tunduda, et ristkülikukujulise peitliga on lihtsam teha ristkülikukujulist tapipesa, kuid minu arvates saab Saksa tüüpi tapipeitlit paremini töö käigus korrigeerida, lisaks ei jää see nii kõvasti puitu kinni.

Kõige levinum peitli tüüp on faasitud servadega lapikpeitel. Faas aitab siluda väga erineva kujuga tappe, muu hulgas ainsana ka kalasabatapi põhju.

Liiga väikse faasiga tekib oht peitli servaga kalasabatapi külge muljuda.

Lapikpeitlid on õhukese teraga. Täisnurksete nurkadega lapikpeitel on suhteliselt haruldane tööriist, mida kasutatakse laudsepatöödel.

Oluline on ka tera pikkus. Mulle meeldivad pika teraga peitlid, kuna nendega on mugav tappe siluda ja nad ulatuvad kaugele.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Küsitlus: Kas olete juba jõudnud tänavu seenel käia?
Mari-Liis Veskus
Kasutamata kaevandus maksu alla! (1)
18. september 2014 13:28
Kasutamata kaevandus maksu alla!
Ehitusmaterjalide tootmine põhineb suuresti maapõuest ammutataval väärtusel, olgu selleks siis paekivi, kruus või liiv. Sestap mõjutab niigi ahtal jääl seisvat tööstussektorit igasugune kaevetasude suurendamine otseselt.
Kuna Eestis on küllalt juhtumeid, kus kaeveluba võetud, aga kaevandama pole hakatud, plaanib keskkonnaministeerium seda olukorda maksustamise kaudu muuta.
TÜLI NAABRITE VAHEL: krundi tõstmisest tekkinud liigvesi uputab naabri maid
Soone talu perenaine Varje Käsk ei saa enam nautida rahu ja vaikust, sest uued naabrid ei tegutse tema tahtmist mööda. Raudhürdi kinnistu omanik Dmitri Buhharov aga loetleb, keda kõiki on babuška nende krundile kutsunud − politsei, rohelised, looduskaitse. Nemad aga püüavad vaid endale korraliku kodu rajada.
Raasiku vallas Soone talus pensionipõlve pidav Varje Käsk on vastuollu pööranud vene rahvusest naabritega, kes krundi nii kõrgeks tõstnud, et liigvesi uputab Käski maid.
Naine võitleb üksi suurfarmi vastu
Tegija jõuab palju: ülemsootska, Seto Laste Kooli eestvedaja ning Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots võitleb Lääne-Virumaal Kõldu külas õiguse ja õigluse eest.
Kohtusse pöördunud Annela Laaneots ei ole nõus, et vald muutis üldplaneeringut, millega anti roheline tuli suurfarmi laiendamisele külas, kus ta lapsepõlve suved veetis.
Arste on vaja, mitte betooni! (4)
18. september 2014 07:00
Arste on vaja, mitte betooni!
Tamsalu vallavanemale Toomas Uudebergile jäid pärast hiljuti nurja läinud perearstiotsingut tühjad pihud.
Kuigi Eesti riik hakkab Brüsseli miljonite eest kohe-kohe uljalt tervisekeskuste tarvis uusi betoonkarpe valama, ei suuda ta praegustesse perearste leida.
Osale Kanal 2 uues saates
18. september 2014 05:15
erinevad asjad
Pilt on illustreeriv
Raamatud
18. september 2014 05:15
Raamatud
Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused.
Juristi nõu
18. september 2014 05:15
Juristi nõu
IVO MAHHOV
Rakvere saunas sünnivad maailmakunsti šedöövrid
Ivo Ridalaan oma taiestega: Vincent van Goghi “Päevalilled”, fragment Sandro Botticelli hiigelmaalist “Kevad”, Emilie Vernoni “Daami portree”. Kunstniku käte all on Jan Vermeer van Delfti “Piimakallaja”, vasakul ja paremal seintel aga lisaks veel valik XVII sajandi Hollandi natüürmorte.
Soovite Konrad Mägi? Gustav Klimti? Vincent van Goghi? Pole probleemi – agronoomist mesinik Ivo Ridalaan maalib valmis.
Saja aastaga Tallinna üks uus teatrimaja. Valmis!
Vaba Lava teatrimaja suur saal võimaldab 33meetrist lavasügavust. Kes lavastajatest on esimene selle võimaluse kasutaja? Publikul on, mida oodata ja vaadata.
Eelmine teatrimaja avati Tallinnas 101 aastat tagasi ja sai nimeks Estonia. Homme, 19. septembril avatakse järgmine, Telliskivi loomelinnakus, ja see kannab nime Vaba Lava.