Peitlite ja höövlite teritamine

 (9)
                     
Maaleht
Peitlite ja höövlite teritamine
Tera selja lihvimine Jaapani King 6000 vesiluisul. Tera selja lihvimisel tuleb rakendada mõõdukalt jõudu. Foto: Tiit Raik
.

Eelmistes Targu Talita numbrites tutvustasime lõikeinstrumentide materjale ja vahendeid. Nüüd on aeg asuda tegutsema ning mõned peitlid ja höövlid teravaks teha.

Terituse kohta liigub igasugu müüte, kuid tegelikult tuleb teritamiseks kokku viia lihtsalt tera kaks tahku. Mida paremini see õnnestub, seda teravam on lõikeinstrument.

Selleks et peitlit või höövlit oleks üldse võimalik teritada, peab selle selg olema ideaalselt sile.

Enamasti pole ka just tehasest tulnud peitlid nii siledad, et sirge luisu pind neid ühtlaselt lihviks ehk teritaks. Seega esimene samm olekski tera selja silumine. Alustada võiks jämedamast luisust. Kui luisk võtab ühtlaselt kogu tera selga, siis on peitli selg sile ning võib minna üle järgmise, peenema luisu juurde ja selja poleerimise peaks lõpetama peeneimal luisul. Muidugi tuleb ka luiskude siledust vahepeal kontrollida.

Tera selja silumine on tüütu ja aeganõudev töö. Õnneks tuleb seda teha ainult korra.

Kui tera selg on sile, võib asuda teritamise juurde. Mina soovitan nn vaba käe teritamist. Selleks lõikan tavalisel käial tera kalde keskosa nõgusaks nii, et jääb kaks toetuspunkti: tera serv ja kaldenurga tagaserv. Päris tera servani ma ei käia, sest see võib teha tera siniseks või muuta selle hoopiski kõveraks.

Käiamine on vajalik kahe toetuspunkti saamiseks ning hiljem on ka palju lihtsam luisul lihvida, kui lihvitav pind on väiksem.

Peitlite ja höövliterade teritamist alustatakse tera faasi poolt. Tavaliselt alustan jämedamal luisul, aga see oleneb sellest, kui nüri on tööriist.

Selleks asetan tera mõlema toetuspunktiga luisule. Nüüd on oluline käte asend ja tunnetus. Pöidlaga hoitakse tera tagant paraja nurga all ja nimetissõrmedega kontrollitakse survet tera lõikeservale. Surve tugevus oleneb teritatava eseme laiusest. Mida laiem see on, seda rohkem survet võib kasutada. Kõige raskem on teritada peenikesi peitleid.

Tera tuleb lihvida tera nurka muutmata edasi-tagasi liigutades, kasutades selleks kogu luisu pinda. Alguses on see raskem, aga pärast mõningast harjutamist tuleb ka tunnetus ja siin kulub ära kannatlikkus.

Lihvida tuleb nii kaua, kuni tekib kida. Nüri tera puhul võib tera olla juba ka selja poolt kergelt välja kildunud või ümaraks läinud, seepärast tuleb väga hoolikalt jälgida, et need sälgud saaks maha lihvitud (selle paremaks vaatlemiseks võib kasutada luupi), kuni kida on tekkinud kogu tera laiuses.

Seejärel tuleb jälle selga siluma hakata, kasutades selleks kõige peenemat luisku. Järgmisena võib jätkata teritamist keskmisel või peenel luisul. Tekkinud kida tuleb sedasi luisul maha lihvida. Kida edasi-tagasi painutamine, puidu või vase peal maha tõmbamine ei tee tera teravaks. Teritamist tuleb jätkata, kuni lõiketera on terav.

Kuidas testida tera teravust? Palju on levinud võte, et proovitakse käelt karvu ajada. Seda võib muidugi proovida, aga otseselt ei ütle see midagi. Kõige parem test on okaspuu otspinnalt laastu laasimine. Kui puidu pind jääb sile ja läikiv, ilma rebenditeta, on tera terav.

Lehtpuu otspinnal pole mõtet seda testida, kuna seda on võimalik lõigata ka nüri tööriistaga.

Järk-järgult harjutades kasvab ka teritusoskus ja asjad saab teravaks üllatavalt kiiresti, isegi mõne minutiga. Lõpuks ei tundugi teritamine nii tüütu ajaraiskamisena, mida sooviks aina edasi lükata, vaid kiire ja vaheldust pakkuva toiminguna.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.
Mida oleks Asutava Kogu saadikutel öelda Eesti rahvale 95 aastat hiljem
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. “Tahame loota, et tänavune jüripäev uue lehekülje avab meie ajaloos ja uue ning õnnistusrikka ajajärgu alustab meie rahvale,” sõnas avakõnes August Rei.
1919. aasta aprillis kokku tulnud Asutav Kogu kujundas Eesti riigi näo ja andis tegevussuunised tulevastele põlvedele. Tollaseid protokolle lugedes võib veenduda, et rahvasaadikuil  oleks ka tänapäeval palju öelda.
Teadmisveerg Tuna & täna
24. aprill 2014 05:15