Peitlite ja höövlite teritamine

 (9)
                     
Maaleht
Peitlite ja höövlite teritamine
Tera selja lihvimine Jaapani King 6000 vesiluisul. Tera selja lihvimisel tuleb rakendada mõõdukalt jõudu. Foto: Tiit Raik
.

Eelmistes Targu Talita numbrites tutvustasime lõikeinstrumentide materjale ja vahendeid. Nüüd on aeg asuda tegutsema ning mõned peitlid ja höövlid teravaks teha.

Terituse kohta liigub igasugu müüte, kuid tegelikult tuleb teritamiseks kokku viia lihtsalt tera kaks tahku. Mida paremini see õnnestub, seda teravam on lõikeinstrument.

Selleks et peitlit või höövlit oleks üldse võimalik teritada, peab selle selg olema ideaalselt sile.

Enamasti pole ka just tehasest tulnud peitlid nii siledad, et sirge luisu pind neid ühtlaselt lihviks ehk teritaks. Seega esimene samm olekski tera selja silumine. Alustada võiks jämedamast luisust. Kui luisk võtab ühtlaselt kogu tera selga, siis on peitli selg sile ning võib minna üle järgmise, peenema luisu juurde ja selja poleerimise peaks lõpetama peeneimal luisul. Muidugi tuleb ka luiskude siledust vahepeal kontrollida.

Tera selja silumine on tüütu ja aeganõudev töö. Õnneks tuleb seda teha ainult korra.

Kui tera selg on sile, võib asuda teritamise juurde. Mina soovitan nn vaba käe teritamist. Selleks lõikan tavalisel käial tera kalde keskosa nõgusaks nii, et jääb kaks toetuspunkti: tera serv ja kaldenurga tagaserv. Päris tera servani ma ei käia, sest see võib teha tera siniseks või muuta selle hoopiski kõveraks.

Käiamine on vajalik kahe toetuspunkti saamiseks ning hiljem on ka palju lihtsam luisul lihvida, kui lihvitav pind on väiksem.

Peitlite ja höövliterade teritamist alustatakse tera faasi poolt. Tavaliselt alustan jämedamal luisul, aga see oleneb sellest, kui nüri on tööriist.

Selleks asetan tera mõlema toetuspunktiga luisule. Nüüd on oluline käte asend ja tunnetus. Pöidlaga hoitakse tera tagant paraja nurga all ja nimetissõrmedega kontrollitakse survet tera lõikeservale. Surve tugevus oleneb teritatava eseme laiusest. Mida laiem see on, seda rohkem survet võib kasutada. Kõige raskem on teritada peenikesi peitleid.

Tera tuleb lihvida tera nurka muutmata edasi-tagasi liigutades, kasutades selleks kogu luisu pinda. Alguses on see raskem, aga pärast mõningast harjutamist tuleb ka tunnetus ja siin kulub ära kannatlikkus.

Lihvida tuleb nii kaua, kuni tekib kida. Nüri tera puhul võib tera olla juba ka selja poolt kergelt välja kildunud või ümaraks läinud, seepärast tuleb väga hoolikalt jälgida, et need sälgud saaks maha lihvitud (selle paremaks vaatlemiseks võib kasutada luupi), kuni kida on tekkinud kogu tera laiuses.

Seejärel tuleb jälle selga siluma hakata, kasutades selleks kõige peenemat luisku. Järgmisena võib jätkata teritamist keskmisel või peenel luisul. Tekkinud kida tuleb sedasi luisul maha lihvida. Kida edasi-tagasi painutamine, puidu või vase peal maha tõmbamine ei tee tera teravaks. Teritamist tuleb jätkata, kuni lõiketera on terav.

Kuidas testida tera teravust? Palju on levinud võte, et proovitakse käelt karvu ajada. Seda võib muidugi proovida, aga otseselt ei ütle see midagi. Kõige parem test on okaspuu otspinnalt laastu laasimine. Kui puidu pind jääb sile ja läikiv, ilma rebenditeta, on tera terav.

Lehtpuu otspinnal pole mõtet seda testida, kuna seda on võimalik lõigata ka nüri tööriistaga.

Järk-järgult harjutades kasvab ka teritusoskus ja asjad saab teravaks üllatavalt kiiresti, isegi mõne minutiga. Lõpuks ei tundugi teritamine nii tüütu ajaraiskamisena, mida sooviks aina edasi lükata, vaid kiire ja vaheldust pakkuva toiminguna.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.




Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
MAALEHE VIDEOD: Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Küsitlus: Kas teile meenub, millal viimati lakas magasite?
KARL- MARTIN SINIJÄRV
Salat melonist kausis
31. juuli 2014 13:09
Salat melonist kausis
Eriti värskendavalt mõjub, kui puuvilju on enne serveerimist külmas hoitud.
Suvi on puuviljade kõrghooaeg, mil neid nautida ning isu korralikult täis süüa.
Lottemaal sajab arvamusterahet (3)
31. juuli 2014 12:18
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Roostehaiged pirnipuud
31. juuli 2014 11:53
Roostehaiged pirnipuud
Oranžikad laigud lehel näitavad, et pirnipuud on tabanud näsarooste.
Möödunud aastal ilmusid minu noore pirnipuu lehtedele roostekarva laigud ning lehed kuivasid.
Katk ähvardab: seakasvatajad on valmis halvimaks
Veterinaarinspektorid Vija Ritina ja Igors Jermakovs valmistuvad seafarmi kontrolliks Lätimaal Rēzekne rajoonis. Läti on kuulutanud välja hädaolukorra, seakatk on levinud ka riigi põhjapiirile Eesti külje alla.


Sigade väljas pidamise keeldu on laiendatud kogu Eesti territooriumile ning seakasvatajad on sulgenud oma farmid nii võõrastele autodele kui söödale.
Ühine puidumüük annab omanikule parima tulu
TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula (paremal) ütleb, et käesoleva aasta siht on vahendada minimaalselt 500 000 tihumeetrit oma metsaühistutest liikmete ümarmaterjali müüki.
Visa, kuid järjekindel metsaomanike koondumine ühistutesse tingib, et ühistutel on vaja ka ühtset kanalit, mille kaudu liikmete metsadest raiutud puitu realiseerida.
Tiiki tuleb kraaniveega täita, et kalad ellu jääksid
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.
Kas soovite maapirnikrõpsu? (5)
31. juuli 2014 08:09
Kas soovite maapirnikrõpsu?
Andeia Kaseorg ja Uku Uibopuu oma maapirnipõllul, millel kasvav on toonud neile parema tervise ning loodetavasti toob ka sissetuleku.
Uku Uibopuu ja Andeia Kaseorg kavatsevad oma kodus Tõlliste külas asutada väikeettevõtte, kus valmistavad enda aiamaal kasvatatud maapirnist krõpse, jahu, mahlu.
URMAS ROOSIMÄGI
Endine sõjaväelane ja praegune omavalitsuspoliitik Urmas Roosimägi tahab näha ümberlükkamatuid tõendeid, enne kui annab hinnangu, kes ikkagi Malaisia reisilennuki alla tulistas.
Brigaadikindral Urmas Roosimägi suudab küll Malaisia reisilennuki alla tulistanud Buki rakette lasta, kuid ei julge väita, kes juhtunus süüdi on.
Kuula Raadioteatrit
31. juuli 2014 05:15
ksküla
Aarne Üksküla
“Mis? Kus? Millal?” ootab küsimusi
Eelmise hooaja parima küsimuse esitajad Alina ja Alisa Beljankova.
Uus telehooaeg toob ekraanile ka Kanal 2 populaarse mälumängu “Mis? Kus? Millal?”.
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suutäis soolast ja jooki peale
Nagu suvelaadale kohane, leidus ka seekordsel Jäneda laadal ohtralt suitsuliha, mida kaasa osta või kohapeal süüa.
Mingis mõttes on aastad küll vennad: Jäneda talupäevade laadal pakutakse palju söögi-, joogi- ja vanakraami, aga vähe üllatusi.
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga
Esimene laagrivahetus tutvus eesti keele ja kultuuriga Viljandimaal Veneveres. Sealsamas algab pühapäeval ka laagri viimane vahetus.
Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist.