Peitlite ja höövlite teritamine

 (9)
                     
Maaleht
Peitlite ja höövlite teritamine
Tera selja lihvimine Jaapani King 6000 vesiluisul. Tera selja lihvimisel tuleb rakendada mõõdukalt jõudu. Foto: Tiit Raik
.

Eelmistes Targu Talita numbrites tutvustasime lõikeinstrumentide materjale ja vahendeid. Nüüd on aeg asuda tegutsema ning mõned peitlid ja höövlid teravaks teha.

Terituse kohta liigub igasugu müüte, kuid tegelikult tuleb teritamiseks kokku viia lihtsalt tera kaks tahku. Mida paremini see õnnestub, seda teravam on lõikeinstrument.

Selleks et peitlit või höövlit oleks üldse võimalik teritada, peab selle selg olema ideaalselt sile.

Enamasti pole ka just tehasest tulnud peitlid nii siledad, et sirge luisu pind neid ühtlaselt lihviks ehk teritaks. Seega esimene samm olekski tera selja silumine. Alustada võiks jämedamast luisust. Kui luisk võtab ühtlaselt kogu tera selga, siis on peitli selg sile ning võib minna üle järgmise, peenema luisu juurde ja selja poleerimise peaks lõpetama peeneimal luisul. Muidugi tuleb ka luiskude siledust vahepeal kontrollida.

Tera selja silumine on tüütu ja aeganõudev töö. Õnneks tuleb seda teha ainult korra.

Kui tera selg on sile, võib asuda teritamise juurde. Mina soovitan nn vaba käe teritamist. Selleks lõikan tavalisel käial tera kalde keskosa nõgusaks nii, et jääb kaks toetuspunkti: tera serv ja kaldenurga tagaserv. Päris tera servani ma ei käia, sest see võib teha tera siniseks või muuta selle hoopiski kõveraks.

Käiamine on vajalik kahe toetuspunkti saamiseks ning hiljem on ka palju lihtsam luisul lihvida, kui lihvitav pind on väiksem.

Peitlite ja höövliterade teritamist alustatakse tera faasi poolt. Tavaliselt alustan jämedamal luisul, aga see oleneb sellest, kui nüri on tööriist.

Selleks asetan tera mõlema toetuspunktiga luisule. Nüüd on oluline käte asend ja tunnetus. Pöidlaga hoitakse tera tagant paraja nurga all ja nimetissõrmedega kontrollitakse survet tera lõikeservale. Surve tugevus oleneb teritatava eseme laiusest. Mida laiem see on, seda rohkem survet võib kasutada. Kõige raskem on teritada peenikesi peitleid.

Tera tuleb lihvida tera nurka muutmata edasi-tagasi liigutades, kasutades selleks kogu luisu pinda. Alguses on see raskem, aga pärast mõningast harjutamist tuleb ka tunnetus ja siin kulub ära kannatlikkus.

Lihvida tuleb nii kaua, kuni tekib kida. Nüri tera puhul võib tera olla juba ka selja poolt kergelt välja kildunud või ümaraks läinud, seepärast tuleb väga hoolikalt jälgida, et need sälgud saaks maha lihvitud (selle paremaks vaatlemiseks võib kasutada luupi), kuni kida on tekkinud kogu tera laiuses.

Seejärel tuleb jälle selga siluma hakata, kasutades selleks kõige peenemat luisku. Järgmisena võib jätkata teritamist keskmisel või peenel luisul. Tekkinud kida tuleb sedasi luisul maha lihvida. Kida edasi-tagasi painutamine, puidu või vase peal maha tõmbamine ei tee tera teravaks. Teritamist tuleb jätkata, kuni lõiketera on terav.

Kuidas testida tera teravust? Palju on levinud võte, et proovitakse käelt karvu ajada. Seda võib muidugi proovida, aga otseselt ei ütle see midagi. Kõige parem test on okaspuu otspinnalt laastu laasimine. Kui puidu pind jääb sile ja läikiv, ilma rebenditeta, on tera terav.

Lehtpuu otspinnal pole mõtet seda testida, kuna seda on võimalik lõigata ka nüri tööriistaga.

Järk-järgult harjutades kasvab ka teritusoskus ja asjad saab teravaks üllatavalt kiiresti, isegi mõne minutiga. Lõpuks ei tundugi teritamine nii tüütu ajaraiskamisena, mida sooviks aina edasi lükata, vaid kiire ja vaheldust pakkuva toiminguna.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
“Tuna & täna” päevakild: 24.10.2014
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon
Head ÜRO päeva!
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus
Kuidas pikendada eaka õunapuu elu
24. oktoober 2014 09:00
Kuidas pikendada eaka õunapuu elu
Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik (vasakul) ja professor Kadri Karp tegid katse Tõnissoni aia 90aastaste õunapuudega. Tagapool paistavad lõigatud puud.
Vanades taluaedades kasvavad tihti üle poole sajandi vanused suured ja väärikad õunapuud, mille puhul ei teata, kuidas neid hooldada.
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.
Valge kirmega kaetud nulud (1)
23. oktoober 2014 14:16
Valge kirmega kaetud nulud
Valkjas kirme nulu okste alaküljel vihjab nulu-pahktäi tegutsemisele.
Mul on aias umbes kahe meetri kõrgune nulg.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks (2)
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.