Teeme korda vana tooli

 (1)
                     
Teeme korda vana tooli
Restaureerimiseks vajalikud tööriistad ja -vahendid: pintslid, svammid, vatt, puhur, denatureeritud piiritus, puidupuhastusaine, mesilasvaha. Foto: Jana Rand
.

Kui te kevadise koristamise käigus kuuri- või küüninurgast veel mõne vana talutooli leiate, väärib vanake preemiaks ellujäämise eest kindlasti kordategemist.

Kui te kevadise koristamise käigus kuuri- või küüninurgast veel mõne vana talutooli leiate, väärib vanake preemiaks ellujäämise eest kindlasti kordategemist.

1. Võtke tool algosadeks lahti. Vana ese on kokku liimitud enamasti naturaalse liimiga ning see on liitekohtadest aja jooksul ära kulunud. Nii on paljud ühenduskohad liimi kadumise tõttu juba iseenesest lahti. Need osad, mis käe vahel lahti ei tule, võib puidust haamri ja puiduklotsiga ettevaatlikult lahti koputada. Kui ühenduskohtade parandamiseks on kasutatud naelu, eemaldage need naelatangidega ettevaatlikult, et pehmele puidule inetuid jälgi ei jääks. Kui detail on väga kõvasti kinni, näiteks tooli seljatoe osas, pole mõtet hakata seda lahti raiuma.

2. Märgistage kõik detailid, mis te küljest ära võtate, paberteibiga, kuhu on kirjutatud osa nimetus, näiteks parempoolne alumine külgsarje või esimene vasakpoolne jalg.

3. Kui tool on osadeks võetud, puhastage tapid sinna jäänud liimiosadest. Kasutage selleks liivapaberit nr 100. Eraldi tuleb puhtaks teha nii tapi pesad kui tapi keeled. Kui liimikiht on kohati väga paks, võib selle eemaldamiseks kasutada ka nuga või peitlit.

4. Nüüd tuleb tooli kõik osad puidupesuvedelikuga üle pesta. Kõige parem abivahend on nõudepesu-svamm. Kastke see pesuvahendisse, pigistage liigne vesi välja ning käige hoolega üle kõik tooli osad. Rohkem määrdunud kohtade puhastamiseks kasutage svammi karedemat poolt. Kui üks detail on pestud, kuivatage see riidest lapiga.

5. Kui avastate, et tooli on viimistletud näiteks lakiga, tuleb vana lakikiht eemaldada. Naturaalset lakki saab kergesti ära, kui kasta vatitups denatureeritud piiritusse ning sellega mööda detaili pinda hõõruda, kuni lakk eemaldub. Kui lakk avaldab vastupanu, võtke kasutusele svammi karedam osa ehk karukeel. Piiritusejäägid kuivatage lapiga.

6. Pärast mustuse ja laki eemaldamist tuleb puidupinda piki kiudu lihvida algul jämedama, nr 100 liivapaberiga ning lõpupoole nr 180–240 liivapaberiga. Puidupind
lihvitakse ühtlaselt halliks, kuid kui soovite, et tool jääks ikka vana ilmega, pole vaja ülemäära sügavalt lihvida. Pöörake tähelepanu, et te servi ümmarguseks ei lihviks. Lihvimisel tekkinud tolm eemaldage kuiva lapiga.

7. Järgneb viimistlemine. Viimistleda võib vesipeitsiga, mida müüakse restaureerimistarbeid ja keskkonnasõbralikke ehitusmaterjale müüvates kauplustes, ning see tuleb vees lahustada. Siis saab ära määrata ka eseme värvitooni.

Peitsimiseks kasutage keskmise laiusega pintslit, mis enam-vähem kattuks peitsitava detaili laiusega. Üle serva teisele küljele jooksev peits tõmmake kiiresti pintsliga laiali, sest muidu jäävad kuivades tumedamad jutid.

Peits peab korralikult kuivama, selle kiirendamiseks võib kasutada kuumaõhupuhurit.

Seda peab aga tegema ettevaatlikult, et puidule mitte tumedaid plekke kõrvetada.

8. Kui esimene peitsikiht peal, tundub puidupind veidi kare ning see tuleb nüüd peenema liivapaberiga üle käia.

Seda on vaja teha ettevaatlikult, et peitsikihti maha ei lihviks ning puidu siledust võib kontrollida käega üle libistades.

Jällegi tuleb jälgida, et servi liigselt ei lihviks, sest siis jäävad servadele heledad triibud.

9. Kui vahelihvimine on tehtud ning tolm ära pühitud, peitsige veel kord. Laske peitsil pisut aega imenduda ning tõmmake imendumata jäänud peits pintsliga ära. Laske kuivada või kuivatage puhuriga.

10. Kui pind on kuiv, hakake toolidetaile vahatama. Selleks on väga hea ja loodussõbralik mesilasvaha, mida müüakse poodides valmistootena, kuid seda saab teha ka kodusel teel mesilasvaha ja tärpentini kuumutades. Mesilasvaha jätab hästi loodusliku ja siidise ilme. Samas võib mööbliesemete viimistlemiseks kasutada ka šellak lakki, mida müüakse ehituspoodides helveste kujul, mis piirituses lahustatakse.
Vahatamisel kasutage villast lappi. Villal on see hea omadus, et koos vahaga ta justkui poleerib puitu. Tehke lapp vahaga kokku ning kandke puidule ringjate liigutustega. Neid vahakihte võib kolm-neli korda peale kanda, kuni tunnete, et puidupind on sellest küllastunud.

11. Kui tooli detailid on viimistletud, paneme tooli uuesti kokku. Kui see läheb tavapärasesse kasutusse, võib tappide ja ühenduskohtade liimimiseks kasutada PVA-liimi ja pintslit. Tehke kõik tapipesad ja tapid liimiga kiiresti ühtlaselt kokku, et liim ei kuivaks ning ühendage detailid. Kõik liimitavad kohad tuleb kinnitada pitskruvidega. Muljumisjälgede vältimiseks asetage pitskruvi vahele puidust klotsid. Nüüd tuleb liimil lasta kuivada. Kuivamine võtab aega vähemalt 20 minutit, kuid targem on kuivamiseks anda aega kuni pool ööpäeva ning seejärel pitskruvid eemaldada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Forvarderijuhtide võistlus jõudis esimest korda Maamessile
Maamessil näeb midagi analoogset kui sel pildil, mis on tehtud Luua Metsanduskoolis metsaõppurite kutsevõistluste ajal – siingi on näha torni ladumist.
Täna, Tartu Maamessi avapäeval, on messi külastajatel võimalik näha, kuidas forvarderid ehk metsaveotraktorid võidu palke tõstavad.
Sündide arv kukkus tänavu kõvasti
Uusi ilmakodanikke siiski sünnib – Kärt Blum tütar Sädeli ning veebruaris sündinud poeg Joonasega.
Jaanuarist märtsi lõpuni sündis Eestis mullusega võrreldes kahe korraliku maapõhikooli jagu ehk 182 last vähem.
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4 (1)
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.