"Mul on päris palju villalembeseid sõpru ja enamus neist polnud kährikulõngast kuulnudki. Need, kes olid, teadsid, et seda tehakse vaid ühes kohas - Vormsi saarel," rääkis Maalehele Eesti Vabaõhumuuseumis töötav Aune Mark, kes komistas kährikulõngale Vormis saart külastades.

Kuidas metslooma karvakasukast villane lõng saab? "Elus metslooma keegi muidugi pügama ega kammima ei hakka. Minu isa on jahimees ja kui ta kährikuid laseb, siis enne nahkade kokkuostu viimist kammin ma neist alusvilla välja, see on karusnahkade töötlemisel rutiinnne tegevus. Kogutud villa pesen ära ja ketran lambavillaga kokku," räägib Vormsi koolis poiste, mitte tüdrukute tööõpetuse õpetajana töötav Maarja Koppelmaa lahkelt.

Kährikuvillast lõngal olevat samasugused raviomadused nagu koeravillast lõngal, aga üks asi on veel parem - märjaks saades ei teki sellele iseloomulikku n-ö koeralõhna, isegi hoolimata asjaolust, et elus kähriku kasukas võib teinekord päris vänget haisu levitada.

Lõng, mille Maarja valmis ketrab, on jämedapoolne ning sobib ülihästi sokkide valmistamiseks. Aga sellest saab kududa ka kampsuneid, mütse ja kõike muud, mis meelepärane tundub.

Ülipehme kährikuvilla heie sobib suurepäraselt beebiriiete kudumiseks. "Ma olen praegu lapseootel ja plaanin oma tulevasele lapsele päris palju asju kududa just heiest. See on nii pehme ja mõnus!" räägib Maarja Koppelmaa.

Osta saab unikaalset kährikuvillast lõnga ja heiet vaid Vormsi saarel, kas otse Maarja käest või Hullo külas asuvast Vormsi Käsitöö Seltsi müügipunktist.