Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?

 (36)
                     
Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?
Foto: Sven Arbet

Tahan pärandada vennapojale maamaja. Häda on selles, et vennapojal on nii palju pangavõlga, et ta ei saa seda ka aastakümnetega ära makstud. Siit küsimus: kas pank saab küüned taha ajada pärandatud majale, et võtta see ära oma võla katteks? Kas ei kujune vennapoja aitamine niiviisi panga aitamiseks?

Vastab Ivo Mahhov
vandeadvokaat 

Mitmekorruseline oman­disüsteem, kus ühest allikast pärit vara antakse teisele isikule hallata kolmanda isiku huvides, on tavaline Inglismaal, USAs ja teistes nn tavaõiguse maades. Seal on traditsiooniliselt lubatud ja tavalised õiguslikud skeemid, mis võimaldavad võlgnikul varast kasu saada ka nii, et võlausaldajad tühjade kätega jäävad.

Eesti seevastu kuulub Mandri-Euroopa õigusruumi, kus püüeldakse kinnistusraamatu ja õigussuhete selguse ning kindluse poole. Kaitstakse laenuandjat. Meil ei ole võimalik kinkida või pärandada, välistades kingitavat või pärandatavat vara pankrotipesast.

Teisisõnu – kui vennapoeg on võlgades, on pangal tõepoolest õigus nõuda võlgade tasumist ka päritud maja arvel.

Praktikas on ette tulnud, et võlgnik lausa loobub pärandist lootuses, et pärand läheb siis üle tema lastele, kes võlgades ei ole.

Ka see ei aita – kehtiva pärimisseaduse § 126 sätestab, et loobutud pärandist rahuldatakse kõigepealt loobuja võlad, ning vaid järelejääv osa läheb üle järgmisele pärijale. Kokkuvõtteks – on teie õigus otsustada, kas pärandate vennapojale maja või mitte, kuid vennapoeg saab pärandit nautida vaid juhul, kui ta maksab ära oma võlad.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Külad oma kuulsuste kannul
23. august 2014 17:02
Külad oma kuulsuste kannul
Mõnda maakohta külastades on tavaline küsimus, et kas siin ikka lapsi ka elab ja kooliharidust antakse. Viljandimaal Suure-Jaanis saavad mõlemad küsimused õnneks jaatava vastuse. Pildil joostakse võidu ümber Suure-Jaani järve.
Kui sul pole heliloojaid Kappe, olgu vähemalt Hugo Hommik, Romeo Mukk või Eve Loode, kellega võib uhkustada Suure-Jaani vald.
Üksmeel, mis hämmastas kogu maailma
Balti kett lookles Eestis enam kui 211 kilomeetrit Tallinnast Rapla ja Türi kaudu Viljandisse, sealt Eesti-Läti piirini.
23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli tee vabadusele.
Küsitlus: Millises paigas olite teie 1989. aasta 23. augustil? Loosime Facebookis välja kolm Maalehe termostassi! (23)
23. august 2014 08:50
Turgutus aiatööst väsinud kätele
Võtke lusikatäis meresoola, värskeid või kuivatatud roosi kroonlehti, 2–3 lusikat piimapulbrit ja paar tilka oliiviõli. Valage see kõik üle sooja veega ning leotage käsi paarkümmend minutit.
Kui jalad on väsinud, siis leiame ikka hetke, et istuda ja jalgu puhata. Samas ei tohiks ka oma käsi unarusse jätta.
Milline on parim ilm mõrvaks? (8)
22. august 2014 15:50
Milline on parim ilm mõrvaks?
Ilma mõju kuritegudele teadis ka staardetektiiv Sherlock Holmes. Selles filmikaadris käib võitlus elu ja surma peale: Holmes (Vassili Livanov) on vastakuti oma põhivaenlase James Moriartyga (Viktor Jefremov).
Kas õnnetustel ja kuritegudel on seost ilmaoludega, sellele aitab vastuseid leida kohtumeteoroloogia.
Maainimese peas sünnivad pöörased lood
Läsna külateatri etendus “Kriminaalne lugu Pulli pubis” on jõudnud kohta, kus rahvas näeb 500eurost.
Kuhjavere X külateatrite festivalil Viljandimaal meeldisid publikule eriti need lood, mille trupid olid ise välja mõelnud ja lavale seadnud.
Mesilaste vaenlased: ilm, kiskjad ja rumal mesinik
Heiki Luhaga samal ajal alustas mesindusega vanem vend Raul Luha (pildil). Sel hooajal on ta üheksalt perelt saanud 54 kilo mett ja loodab enne suve lõppu veel korraliku saagi saada
Geograafilise asukoha ja ilma kõrval mängivad meesaagi kujunemisel väga suurt rolli mesiniku oskused ja hoolsus.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Suvised hädad kurgi ja tomatiga
Punane kedriklest on kasvuhoones kurgi hävitanud – kurk on kolletunud, lehed kuivanud ja kaetud kahjuri võrgendiga.
Sooja saabumisega tekkis paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.