Kuidas hüvitatakse riigipühal tehtud ületunnitööd?

 (6)
                     
koristaja
Foto: Andres Putting

Lugeja küsib: Milliste põhimõtete alusel toimub ületunnitöö hüvitamine, kui ületunnitööd tehti riigipühal.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:

Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg. 6 tuleneb, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

Oletame, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Sel juhul makstakse ületundide eest 1,5 kordset töötasu. Riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestab TLS § 45 lg. 2 ja 3. Eeldame, et tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas.

Riigipühal töötatud tööaja eest peab tööandja maksma 2-kordset töötasu. Praktikas tõusetub küsimus sel pinnal, kas töötajale tuleb riigipühal tehtud ületunnid hüvitada kaks korda või mitte: 1,5- kordselt, ületundide eest ja seejärel samad töötunnid 2-kordselt, riigipühal tehtud töö? Pole harvad juhtumid, kus töötajale hüvitatakse riigipühale langevad ületunnid ühe korra ja võetakse aluseks töötaja jaoks soodsam koefitsient, s.t. 2.

Niisugust praktikat ei saa lugeda õigeks ja selline lähenemine ei tulene TLS ületunnitööd ja riigipühal tehtava töö hüvitamist reguleerivatest sätetest. Töötajale tuleb arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui riigipühal töötatud tundide eest. Teisisõnu, meie näite puhul tuleb ületunnid, mida tehti riigipühal, tasustada samaaegselt kaks korda koefitsentidega vastavalt 1,5 ja seejärel 2. Teistsugust järeldust ülalmärgitud TLS sätetest pole võimalik teha. Jääb soovida, et kõik tööandjad seda mõistaksid ja praktikas sellega arvestaksid.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.
Köögiviljade valmimine hilineb: kapsas ja porgand said külmašoki
“Kapsapead veel ei olegi, ainult lehed on laiali,” muretseb keskvalmiva kapsa põllul ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu, et juunikuus saadud külmašokk on lükanud saagi valmimise paari nädala võrra hilisemaks.
Aiandustalunikud kurdavad: porgand kidub, oad ei taha tõusta ning kurgid-kapsad avamaal kosuda. Jahe juuni­kuu pidurdas kodumaise köögivilja kasvamist kõvasti, nii et saagi valmimine hilineb varasemate aastatega võrreldes paarist nädalast kuni kuuni.
Helmen Kütt: Sain ametisse astudes petta
Eesti on võimas riik: meil on tervelt kaks kaitseministrit. Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt unistab sellest, et ta saaks õnnetusse sattunud tavainimeste tervist taastada samamoodi, nagu on see kaitseministril võimalik palgasõdurite puhul.
Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt (SDE) tunnistab, et sai ametit vastu võttes petta. Ta uskus võimupartneri juttu, et töövõimereformi kava on ka puudega inimestega läbi arutatud. Nüüd ütleb Kütt otse: reformi jõustumine tuleks edasi lükata.
Naine annetas muuseumile neitsist lehma
Haruldaste sarvedega lemmiklehma Mirdikest näitab Eesti Põllumajandus- muuseumi õuel muuseumi kommunikatsioonijuht Katrin Vask.
Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad said paraja üllatuse osaliseks, kui Puka lähedal elav maanaine otsustas annetada muuseumile oma lemmiklehma Mirdikese, keda lüpsta paraku ei saa.
Pärnu filmifestival – aeg elu üle mõelda
Festivali žüriikorüfee Edward Lucie-Smith (vasakult teine) on alati valmis põhjendama, miks filmis peab olema hea lugu.
Hiljuti üritasin dokumentaalfilmi teha.
Juristi nõuanne
24. juuli 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov