Kuidas hüvitatakse riigipühal tehtud ületunnitööd?

 (6)
                     
koristaja
Foto: Andres Putting

Lugeja küsib: Milliste põhimõtete alusel toimub ületunnitöö hüvitamine, kui ületunnitööd tehti riigipühal.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:

Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg. 6 tuleneb, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

Oletame, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Sel juhul makstakse ületundide eest 1,5 kordset töötasu. Riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestab TLS § 45 lg. 2 ja 3. Eeldame, et tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas.

Riigipühal töötatud tööaja eest peab tööandja maksma 2-kordset töötasu. Praktikas tõusetub küsimus sel pinnal, kas töötajale tuleb riigipühal tehtud ületunnid hüvitada kaks korda või mitte: 1,5- kordselt, ületundide eest ja seejärel samad töötunnid 2-kordselt, riigipühal tehtud töö? Pole harvad juhtumid, kus töötajale hüvitatakse riigipühale langevad ületunnid ühe korra ja võetakse aluseks töötaja jaoks soodsam koefitsient, s.t. 2.

Niisugust praktikat ei saa lugeda õigeks ja selline lähenemine ei tulene TLS ületunnitööd ja riigipühal tehtava töö hüvitamist reguleerivatest sätetest. Töötajale tuleb arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui riigipühal töötatud tundide eest. Teisisõnu, meie näite puhul tuleb ületunnid, mida tehti riigipühal, tasustada samaaegselt kaks korda koefitsentidega vastavalt 1,5 ja seejärel 2. Teistsugust järeldust ülalmärgitud TLS sätetest pole võimalik teha. Jääb soovida, et kõik tööandjad seda mõistaksid ja praktikas sellega arvestaksid.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4 (1)
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.