Mida teha, kui palk väheneb
Kas, kuidas ja kui palju on võimalik vähendada senist palka? Seda küsivad juristilt nii töötajad kui ka tööandjad.
Kuna töötasu on töölepingu tingimus, saab seda nagu kõiki teisigi lepingutingimusi muuta poolte kokkuleppel.
Kui praegu ollakse sunnitud kärbitud palga punktile alla kirjutama, et mitte sellestki ilma jääda, siis tulevad kindlasti ka ajad, mil palk jälle suureneb.
Huupi ei tasu alla kirjutada
Töölepingu tingimuse muutmiseks ei ole seaduses tähtaegu ette nähtud, kuid kindlasti ei tasuks kohe huupi kõigele alla kirjutada.
Tuleks võtta mõtlemisaega, sest allkiri lepingus tähendab nõusoleku andmist.
Kaubelda võiks vähemalt selle üle, kui kaua peab väiksema palgaga leppima, s.t töölepingus võiks näidata tähtaja, mille jooksul saadakse madalamat palka, kuid pärast seda taastuks endine töötasu.
Mõnikord on vähendatud töötasu tagasiulatuvalt ja tasa-arvestatud isegi juba välja makstud töötasusid.
Sellise olukorra vältimiseks soovitan tähelepanelikult leppe tekst läbi lugeda, kontrollida, mis kuupäevast palgakärpega algust tehakse.
Kui seal tõesti on varasem kuupäev, võiks lisada oma märkuse, näidates, mis ajast alates ollakse väiksema palgaga nõus. Allkirja juurde peaks alati kirjutama kuupäeva.
Kui töötatakse täistööajaga, siis ei ole isegi mitte poolte kokkuleppel võimalik baastöötasu vähendada alla riigi alampalga ega loobuda seadusega ette nähtud lisatasudest.
Palgakärped töötaja nõusolekuta
Nii tuleb ületunnitöö eest, kui on kokku lepitud selle rahalises hüvitamises, maksta ikka poolteisekordselt ja öötöö eest 1,25kordselt, kui öötöö eest ei ole palka suurendatud.
Töölepingu seadus (TLS) annab tööandjale õiguse minna teatud tingimustel töötaja palga kallale ka ilma viimase nõusolekuta. Selline võimalus, mida üsna sageli kasutatakse, on kirjas TLSi paragrahvis 37.
Selle sätte kohaselt võib tööandja palka vähendada juhul, kui ta ei saa ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd.
Tööandja peab selgitama, millised täpselt on tema firmas need ettenägematud ja temast mittesõltuvad majanduslikud asjaolud, mille tõttu ta on sunnitud töötajate töötasusid vähendama.
Ei piisa sellest, kui töötajatele teatatakse, et praegu on masu ja sellepärast vähendame nii tööaega kui ka -tasu.
Sama sätte alusel on tööandja võimalus palka vähendada ajaliselt piiratud ka siis, kui eelnäidatud asjaolud aset leiavad — töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks 12kuulise ajavahemiku jooksul.
Kui töötaja palka vähendatakse näiteks alates 1. märtsist 2010 kas korraga või osade kaupa kolmeks kuuks, siis uuesti saab seda võimalust kasutada alles pärast järgmise aasta veebruari lõppu.
Kõnealuse sätte rakendamisel ei saa töötasu mingil juhul vähendada alla kehtiva töötasu alammäära, mis täistööajaga töötamisel on 4350 kr kuus.
Tööandjal tuleb enne palga vähendamist läbi teha ka kogu seaduses ette nähtud protseduur:
1. Võimaluse korral pakkuda töötajale teist tööd, s.t ajutist üleviimist sellisele tööle, kus oleks võimalik rohkem teenida.
2. Teatada töötajale töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Teate vormi ei ole seaduses sätestatud, kuid peab arvestama sellega, et vaidluse korral peab teate andmise aega suutma tõendada.
3. Informeerida usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid endid oma majanduslikust olukorrast, asjaoludest, mis töö ja palga vähendamise tingisid.
4. Konsulteerida usaldusisiku või töötajatega, s.t kuulata ära nende arvamused ja ettepanekud ning põhjendada oma otsuseid.
Usaldusisikule ja töötajale annab seadus õiguse esitada oma arvamus töötasu vähendamise ja tööandja majanduslike võimaluste kohta seitsme kalendripäeva jooksul, arvates tööandja teate saamisest.
Teadete ja arvamuste esitamise vormi seadus ei määra, kuid soovitan seda ikka teha kirjalikult või vähemalt, nagu seadus mõnel puhul ütleb, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuna suuliste teadete-arvamuste andmist ja sisu on vaidluse korral väga raske tõendada.
Vaidlusi kipub aga liigagi sageli ette tulema.
Väiksema palgaga lühem tööaeg
Töötaja, kes on saanud põhjendatud teate töötasu vähendamise kohta TLSi § 37 alusel, võib võrdeliselt palga vähendamisega vähendada ka oma tööaega.
Kui näiteks tööandja vähendab 10 000kroonise kuupalga ja täistööajaga töötava inimese töötasu 50%, jääb töötaja tööajaks 4 tundi päeva ja 20 tundi nädala kohta ning palgaks
5000 kr kuus.
Kui aga töötaja kuupalk on ainult 4350 kr kuus, võib tööandja küll vähendada tööaega (töö ulatust), kuid töötasu, nagu juba öeldud, vähendada ei tohi.
Tavaliselt näitab tööandja töötasu vähendamise teates juba ka selle, kui palju on võrdeliselt vähendatud tööaega.
Rõhutan veel kord, et TLSi § 37 rakendamisel töötaja nõusolekut töötasu vähendamiseks ei pea tööandja küsima ning töölepingus näidatud palga- ega tööajatingimusi ei muudeta.
Seadus jätab töötajale sel puhul ainult kaks võimalust — olukorraga leppida ja töötada edasi väiksema palga ja lühema tööajaga või tööleping üles öelda.
Töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb TLSi § 95 lg 1 nõudel tingimata teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post, telefonikiri).
Ülesütlemisavalduse peab tööandjale esitama viis tööpäeva ette.
Töölepingu ülesütlemisel töötasu vähendamise ja töö mitteandmise tõttu TLSi § 37 lg 5 alusel on töötajal õigus saada samasugust hüvitist nagu koondamise korral.
