Kalatööstused: meie suitsukala on ohutu
Tartumaal tegutsev AS Kõrveküla Kalatööstus kasutab kala suitsutamiseks lepa hakkepuitu, milles ei ole puukoort, kuna see võib tekitada PAHe. “Meil on sellega kõik hästi,” kinnitab uutele normidele viidates kvaliteedijuht Are Laurand.
PAHid tekivad kala grillimisel või suitsutamisel, kui näiteks rasv tilgub sütele ja läheb seal põlema. Ka kõrgem temperatuur ja pikem suitsutamisaeg soodustab nende tekkimist. “Meil on uued täisautomaatsed ahjud, suits tuleb külje pealt ja pole nii intensiivne, suitsu temperatuur on 60 kraadi ringis,” selgitab kvaliteedijuht seda, kuidas PAHide tekkimist on sobiva tehnoloogia valiku abil vähendatud. Lisaks jälgitakse hoolega, et restid saaksid enne uue portsu kala ahju panekut puhastatud, sest kui üks kord suitsu saanud kalatükikesed kleepuvad uue partii kala külge ja saavad ahjus topeltsuitsu, tekitab see ka PAHe.
Sprottide asemel sardiinid
Kalatöötlemisettevõtte Voka KT OÜ tootmisdirektor Raivo Rassak ütleb, et neil pole PAHidega probleeme olnud. “Oleme täiesti rahulikud, kuna meie sprottide vastavad näitajad vastasid uutele normidele,” kinnitab ta. Samas kiidab Rassak Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) pideva ja tõhusa kontrolli ja koostöö eest, mille tõttu on neil PAHide tekkimise risk viidud miinimumini.
Näiteks on Voka KT-s tõhustatud kalaga otseses kontaktis oleva seadmestiku puhastamist ja pesu. Lisaks ei osta Ida-Virumaal asuv vabrik suitsutamiseks lepapuitu kohapealt, kuna tehasekorstendest tõusev suits võib mingil määral benso(a)püreeni sisaldada ja sellega kasutatava puidu reostada.
“Soovitan proovida meie sardiine, mis on põhimõtteliselt nagu sprotid, aga suitsu pole peale lastud,” käib ta suitsutatud tooteid pelgavatele inimestele välja teise võimaluse.
Sprottides on olnud ületusi
PAHide üldise sisalduse hindamiseks kasutatakse benso(a)püreeni, mille piirnormi suitsutatud liha- ja kalatoodetes langetatakse alates tänavu septembrist 5 μg/kg pealt 2 μg/kg peale. Ka nelja PAHi summa ehk PAH4 piirnorm on praeguse 30 asemel edaspidi 12 μg/kg.
VTA teeb järelevalvet ja tuvastas 2010. aastal piirnormi ületuse ühes Eesti päritolu sprotikonservis. Tootepartii hävitati kalakäitlemisettevõttes enne kui toode turule jõudis. Mullu sügisel tuvastati ülenormatiivsed tulemused Läti ettevõtte SIA ZVANI sprottidest, seal oli PAHide sisaldus piirmäärast kolm korda kõrgem. See partii kutsuti turult tagasi ning konservid suunati hävitamisele. Läti tootjate sprotikonservidest võeti viis lisaproovi, kuid neis piirnormide ületusi ei tuvastatud.
Lisaks viidi 2011 aastal läbi PAH seire suitsutatud Eesti päritolu kalatoodetes. “Suitsutatud kalatoodetest võeti 20 proovi, analüüsitulemus ületas piinormi ühel juhul,” avalikustab VTA jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Eve Rehelem. Tootjaettevõte parandas tehnoloogilist režiimi ning peale seda võeti ka kordusanalüüs, mille tulemus ei ületanud piirnormi.
