Soojuspumbaga hoiame küttekulusid kokku
Eestis leiavad iga päevaga aina rohkem kasutust erinevad soojuspumbad. Suurem osa nüüdisajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga.
Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. Soojuspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhksoojuspumbad kasutavad ära õhus sisalduva energia.
Õhk-õhk tüüpi soojuspump
Kui rääkida säästlikust kütmisest, siis selleks sobib väga hästi inverteriga õhk-õhk tüüpi soojuspump. Õhksoojuspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus, et hoida kokku küttekulusid. Investeering on mõistlik ja igakuine kokkuhoid märgatav ning tasuvusaeg lühike.
Tavalise elektrikatla, -radiaatori vms võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2kWh, siis ülejäänud osa – 3kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes.
Kui küttetegur on 3, siis tähendab see, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine.
Kuhu see soojuspump sobib
Inventeriga õhksoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkõige sinna, kus on elektri-, õli-, gaasi- või ahjuküte.
Väga levinud on õhksoojuspumpade kasutamine vanades majades, mille tsentraalküte on asendatud elektriküttega. Paraku on elektri hind iga aastaga tõusnud ja elektriradiaatoritega kütmine kalliks muutunud. Elektriradiaatoriga kütmine võib külmadel talvekuudel 60m2 korteri elektriarve kasvatada 80 euroni kuus.
Suured küttekulutused sunnivad inimesi kokku hoidma. Õhk-õhk tüüpi õhksoojuspump ongi seade, mida on lihtne ja kiire paigaldada ja mis sobib ideaalselt pea igasse koju olemasoleva küttesüsteemi säästjaks ning olmemugavuste suurendajaks.
Mis oleks sobivaim lahendus
Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi. Valiku tegemisel on kõige tähtsamaks osaks hoone soojapidavus. Eespool kirjeldatud korteri puhul oleks kõige sobivam lahendus õhk-õhk tüüpi soojuspump. See on soojuspumpadest kõige odavam ja tõhusam ning ei nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist.
Kõige külmemal kuul võib kütte elektriarve sellisel juhul ulatuda 25–35 euroni kuus. Kokkuhoid oleks kaks kuni kolm korda, võrreldes elektriradiaatoriga kütmisega. Näiteks maksab selline Panasonic õhksoojuspump koos paigaldusega ca 1200 eurot. Sõltuvalt maja, korteri vms tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest, tasub soojuspump end ära kolme aastaga.
Õhk-õhk tüüpi soojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav kõigi pereliikmete jaoks. Võrreldes elektriradiaatoriga ei tekita soojuspump toas krõbedat ja ebameeldivat lõhna, vaid puhastab olemasoleva õhu ning värskendab seda läbi filtrite ja ionisaatori. Tänu sellele muutub lisaks toatemperatuurile ka ruumis oleva õhu kvaliteet. Suvel on selle seadmega võimalik ruumi ka jahutada. Seega on tegemist multifunktsionaalse seadmega, mis kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust niiskust.
Õhk-vesi tüüpi soojuspump
Kui rääkida põhiküttest, siis selleks sobib väga hästi õhk-vesi tüüpi soojuspump. Sellise soojuspumba kasutamine leiab üha rohkem kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab viia igakuised küttekulud minimaalseks.
Õhk-vesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ja suvel on tarbevesi ning vajalik küte märgades ruumides kättesaadav väga säästlikult.
Investeeringu mõistes on mõlemad kütteliigid samaväärsed. Õhk-õhk tüüpi soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi soojuspump autonoomne, mis on mõeldud kasutamiseks põhiküttena ning mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. Küll aga on õhk-õhk tüüpi soojuspump oma investeeringult kordades odavam ja sobib ideaalselt pea igasse eramusse, korterisse ning kontori täiendava küttesüsteemina küttekulude kokkuhoidmiseks.
Õhk-vesi soojuspumbad on kompaktsed, mis vajavad hoonesse paigaldamiseks vaid ruutmeetri suurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja siseõhu temperatuur, vee temperatuur jne) ja juhib soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt.
Samuti vabastab täielik automatiseeritus omaniku eramu kütmise ja sooja vee murest. Enamus õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada ka õli- või elektrikütte süsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel ka juba olemasolevat soojusmahutit.
Õhk-vesi soojuspumba eelised
- Madalad ülalpidamiskulud – hooldus (võrreldes õlikatlaga 5 korda) ja püsikulud
- Sõltumatus energiapoliitikast
- Lühike tasuvusaeg
- Pikk eluiga, näiteks õlikatlaga võrreldes 2 korda pikem
- Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ega lisakulutusi
- Müra – minimaalne müratase katlaruumis
- Lihtne ja kiire paigaldada
- Puudub vajadus lisaruumile küttekolde ladustamiseks
- Sobib väljaehitatud küttesüsteemi asendamiseks ja nii radiaator- kui ka põrandaküttesüsteemidega liitmiseks
Soojuspumpa valides usalda spetsialisti
Väga oluline on, et soojuspump oleks valitud õige võimsusega, s. o võimsusega, mis oleks ligilähedane energiavajadusega. Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spetsialistid. Üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ja säästu. Õige võimsusega seade tagab ökonoomse kütmise ja tarbeveega varustamise.
Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spetsialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused valeks osutuda. Näiteks juhul, kui seadme võimsus on väiksem, kui eramu soojustarbivus, töötab seade ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. See kulutab samuti soojuspumba tööressurssi ja lühendab seadme eluiga.
Seega on väga oluline osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest. Samuti tuleks pakkumiste võrdlemisel jälgida, et tegemist oleks omavahel võrreldavate toodetega ehk samaväärsed oma võimsuse, kasuteguri ning kvaliteedi poolest. Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks ja tehtav investeering on pikaajaline, siis peaks olema otsus kaalutletud.
Erinevad arvutused on tõestanud, et soojuspumbaga kütmisel on kulutused muude kütteliikidega võrreldes oluliselt väiksemad. Püsikulude järsk langus ja kokkuhoid muudab soojuspumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate soosjupumpade puhul vaid mõni aasta.
Eesti tingimustes on õhksoojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas. Võrreldes soojuspumpa teiste alternatiivsete kütteliikidega, tuleks investeeringute vahe jagada ekspluatatsioonimaksumuste vahega. See näitab, kui kiiresti seade ennast ära tasub ja kui mõistlik on investeering õhksoojuspumpa.
Hoolimata pakutavate küttesüsteemide rohkusest ja erinevatest võimalustest, tuleks kõigepealt mõelda oma hoone soojustamisele ja alles seejärel säästliku küttesüsteemi paigaldamisele. Ühtlane soovitud temperatuur on see, mis muudab koduse olemise hubaseks.
