NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • külamees

    17.10.2012 12:26
    siin on sõna võtnud jälle sellised tegelased kel omal soojapumbaga kokkupuudet ei ole.miks peaks õhksoojuspump võtma üüratult palju elektrit??elekter ajab ringi välisosa "pumpa" ja siseosa ventikat-kõik,kogu energiatarve.suure külmaga töötab max võimsusel ja sellest ka külmema ilmaga natuke suurem elektrikulu.jah-osadel mudelitel on kaabel välisosa jää sulatamiseks ,minu aparaat ei ole seda kordagi tööle saanud-lihtsalt pole jääd mida sulatada.parim näide õige pumba valikust oli eelmisel talvel kui unustasin kodunt ära minnes pumba tööle...öösel tagasi jõudes näitas kraad -33,kuuldes õues pumba jorinat oli esimene mõte et nüüd on ta otsas(tehase andmed annavad viimaseks tööpiiriks -27)..aga ei-töötas ilusti,tuba oli soe , ka hetkel puhub sahinal sooja.köetavat pinda on umbes 100m2, põhiküte on ahjuga,soojapumbaga kombineeritult läheb kütteperioodil umbes 4-5 ruumi puid ja elektriarve koos muude tarbijatega ei ole seni üle 100€ kuus läinud.soojapumbaks on Gree Linge Wind mida miskipärast eestis vähe saada on,minul tuleb nüüd neljas talv sellega maja soojas hoida,korra on pandud juurde külmaainet ja suurendatud rõhku süsteemis.mingit probleemi välisosa külmumisega või jäätumisega ei ole olnud,minule teadaolevate aparaatide hulgast parim.kuna aeg on edasi läinud siis võib tänaseks olla ka efektiivsemaid ja paremaid seadmeid,selle mudeli hind,töökindlus ja soojatoomise võimsus on väga tasakaalus.ja veel-ei kasuta automaatseid seadeid vaid sätin ise temperatuuri ja ventika töökiiruse,nagu keegi eespool kirjeldas on ka minu aparaadil kõige parem soojapuhumine minimaalsetel pööretel ja aparaadi temperatuuril 26-28,siis hoiab toas stabiilselt 24,ahjuga juurde küttes lülitab ennast mingil hetkel ise välja(kui anduri juures jõuab temperatuur ette antud kraadini),temperatuuri langedes hakkab ise jälle tööle...
    Vasta
  • Kui jagada ostuhind ja hooldused kütte kuludele

    17.10.2012 13:03
    siis ilmselt odavam ei tule.
    Uus soojapump ja ei kuuletu peale suve puldist juhtimisele.
    Patareid on korras ja reageerib igale nupu vajutusele.
    Soovitati uus pult osta.
    Ostis uue puldi ja ei ikka toimi.
    Ilmnes, et soojuspumba elektroonika ei toimi ja elektroonika vahetus pea sama kallis uue pumba hinnaga. Soojapumbal puuduvad juhtimisnupud ja ainult puhub ilma külma ja soojata.
    Vasta
  • asjapulk

    17.10.2012 13:04
    mees metsastkirjutas:
    ise teen küttepuud ja ise kütan, kuidas soojuspump mul küttekulusid kokku hoida aitab? vastupidi, pean selle ostuks raha kulutama, ülespanek, elektri eest tasuma, jne.
    4 vastust
    jah, plaan töötab siis, kui ei oska oma puudega madistamisele kulunud aega kusagil kallimalt maha müüa ja saadud rahaga mõnusasti soojapumba hüvesi ja mugavust nautida. Kuid selge see, et igas kodus võik üks kolle ka olla, kui pakane suur ja soojapump enam ei jõua.
    Vasta
  • Detsibell

    17.10.2012 13:30
    Üks asi, mida ei märgitud on müra. Naabermaja paigaldatud, pooleteistmeetri kõrguse õhk-vesi soojuspumba välisosa tekitab müra 50-60dB. On tunne, nagu elaks tehase kõrval.
    Vasta
  • aga

    17.10.2012 13:34
    Kui pikk ühe õhk-vesi soojuspumba eluiga ka on? 20a siis või? Õlikatlal vist ca 10-12 a?
    Kuna investeering on suur, siis tahaks teada, kas see pump end üldse kunagi ära tasub võrreldes niisama elektriga kütmisega.
    Vasta
  • Imedemaa

    17.10.2012 15:14
    Õues - 25 külma ja see vidin muudab selle pool tasuta + 25 soojuseks?? Soetasin kah sellise, suvel jahutab hästi ja kehvade ilmadega lasen soojust aga - 10 külmaga võtab elektrit 1=1, timmi kuidas tahad. Mul vale masin vist.
    Vasta
  • Kas

    17.10.2012 17:15
    kellelgi on puumajas öhksoojuspump (siis öhk-öhk, mitte öhk-vesi?
    Ma tahaksin väga oma koju panna, sest tuttavatel on juba mitu aastat ja nad on väga rahul. Ja nagu siitki vöib lugeda, lahmivad need, kel pole kogemust, aga kellel on, on enamuses rahul ja leiavad, et hea asi.
    Meie majas on 8 korterit, mu korter on 2. korrusel. Majas on yhistu ja selle juht elab mu korteri all. Kui paar aastat tagasi oma soovi välja ytlesin ja oma meelest viisaka inimesena teiste elanike arvamust ehk siis nöusolekut kysisin, siis sain pikaaegsemate elanike yksmeelse vastuseisu osaliseks. Et teeb myra nagu töötava mootoriga auto ja et sellist oma akna alla ei taha. Ja et maja seinale ei saa panna, sest vibreerib ja kahjustab nii palkseina. Ja et myyjate jutt kaasaegsemate mudelite vähemast myrast on häbitu reklaamitrikk ja lollitamine (mida vaid minusugused syydimatud naisinimesed tösiselt vötavad).
    Kas kellegi on sarnane kogemus vöi on lihtsalt asjalikku nöu anda?
    1 vastus
    Vasta
  • pumpla

    18.10.2012 08:35
    Kaskirjutas:
    kellelgi on puumajas öhksoojuspump (siis öhk-öhk, mitte öhk-vesi?
    Ma tahaksin väga oma koju panna, sest tuttavatel on juba mitu aastat ja nad on väga rahul. Ja nagu siitk...
    1 vastus
    räägitakse jah, et puumaja seinal tekitab sisse kuuldavat vibratsiooni aga samas on olemas spetsiaalsed pehmemad ja külmakindlamad puksid, mis seda kindlasti leevendavad.
    Endal sai seepärast igaksjuhuks maaraamile pandud ja sedasi akna all töötav seade küll sisse kuuldavat müra ei tee grammivõrdki, isegi täisvõimsusel töötades
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Mari

    25.11.2012 20:45
    Ajaga on soojapumbad muidugi päris hea COP ja disaini saavutanud, kuid vastupidavuselt muutunud Jaapani auto sarnasteks, mida remontida ja jooldada väga ei tasu. Seina- splitiga varustatud ruumis mina igaljuhul kaua olla ei suuda, see on võrreldav auto soojendusega mille ventikas kiireks keeratud, kuulda on vuhisemist ja õhu liikumist, paberilehtedele laual peab raskuse peale panema. Ainsa õhk/õhk tüüpi splitina oleks mõeldav laekasett, mille õhuhulgad on suuremad ja õhu liikumine on jagatud 4 eri suunas. Brändidest valiks kindla, vähe kallima, kuid kindla kvaliteediga Daikini, Mitsu ja Fujitsu pole ka pahad. Energiamüüatelt tuleb aga nõuda soojapumpade kasutajatele eraldi soodsamaid hinnapakette.
    Vasta
  • Eks

    18.01.2013 11:30
    Tangarakirjutas:
    Sellist nõmedat ja eksitavat reklaamartiklit pole ammu lugenud. Olen tegelenud pikki aastaid arenduse ja ehitusega ning oma kogemustest võin öelda, et õhksoojuspump on ük...
    4 vastust
    rääägi need NIPI
    D, mida peab arvestama...
    Vasta
  • inimene

    23.03.2013 20:43
    mees metsastkirjutas:
    ise teen küttepuud ja ise kütan, kuidas soojuspump mul küttekulusid kokku hoida aitab? vastupidi, pean selle ostuks raha kulutama, ülespanek, elektri eest tasuma, jne.
    4 vastust
    mees metsast-täitsa õige - saebensu kulu !! aga kes metsa istutas, kes metsa hooldab ?? ok said vanaisakäest metsa tasuta, ja oled tüüpiline lontrus kes ainult tarbib, siis on tasuta küte. aga kui oled õige mees ja hooldad metsa puhastad jne jne siis ei ole see haluküte nii odav midagi !!
    Vasta
  • jõuluvana

    24.12.2013 20:31
    Ventilatsiooni soojuspumpasid saab kasutada välja ventileeritavast õhust soojuse taastootmiseks ja selle abil tarbevee soojendamiseks. Neid soojuspumpasid saab kasutada ka valesti.
    Näiteks, aadressil Tallinn – Nõmme; Rahu 13, kasutasid 2. ja 3. korruse korruse elanikud (Kurissoo’d) ventilatsiooni soojuspumpa ka võõra korteri, 1. korruse ahju – ja pliidiküttega korteri „ventileerimiseks“. Kui nende endi korteris töötas väljatõmme minimaalsel režiimil, siis 1. korruselt tõmmati sooja õhku kogu täiega välja.
    All elasid vanaprouad 80a. Ilme Käärma ja 90.a. Linda Käärma (Getreu), kellele oli teatatud, et see on nüüd suletud õhuakna asemel.
    Samas oli välja ehitatud ka õhutusklapp loomuliku ventilatsiooni jaoks, millist funktsiooni teatavasti ka aknad täidavad.
    Ahju- ja pliidiküttega kortereid ei sundventileerita stiilis: 24/7 ja nii 4 – 5 a. järjest maksimaalsel režiimil, rääkimata sellest, et korteris peab olema ka vent. seadme väljalülitamise võimalus jne.
    Mingil ajahetkel võidi võõrast korterist saada vent. soojuspumba jaoks isegi rohkem sooja õhku kui enda korterist.
    Vanaprouad allkorrusel mõistagi imestasid, miks remonditud maja vaatamata intensiivsele kütmisele talvel sooja ei pea.
    Stiilinäitaja on seegi, et vent. soojuspumba läbitöödeldud õhu väljapuhe toimub nii, et see puhutakse 1.korruse korteri välisukse ees seisjale näkku…
    http://www.kliimaseade.ee/et/abiks/espel...
    http://www.kliimaseade.ee/images/stories...
    http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=011512
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 52 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Küsitlus: Kas olete juba jõudnud tänavu seenel käia?
Mari-Liis Veskus
Kasutamata kaevandus maksu alla! (1)
18. september 2014 13:28
Kasutamata kaevandus maksu alla!
Ehitusmaterjalide tootmine põhineb suuresti maapõuest ammutataval väärtusel, olgu selleks siis paekivi, kruus või liiv. Sestap mõjutab niigi ahtal jääl seisvat tööstussektorit igasugune kaevetasude suurendamine otseselt.
Kuna Eestis on küllalt juhtumeid, kus kaeveluba võetud, aga kaevandama pole hakatud, plaanib keskkonnaministeerium seda olukorda maksustamise kaudu muuta.
TÜLI NAABRITE VAHEL: krundi tõstmisest tekkinud liigvesi uputab naabri maid
Soone talu perenaine Varje Käsk ei saa enam nautida rahu ja vaikust, sest uued naabrid ei tegutse tema tahtmist mööda. Raudhürdi kinnistu omanik Dmitri Buhharov aga loetleb, keda kõiki on babuška nende krundile kutsunud − politsei, rohelised, looduskaitse. Nemad aga püüavad vaid endale korraliku kodu rajada.
Raasiku vallas Soone talus pensionipõlve pidav Varje Käsk on vastuollu pööranud vene rahvusest naabritega, kes krundi nii kõrgeks tõstnud, et liigvesi uputab Käski maid.
Naine võitleb üksi suurfarmi vastu
Tegija jõuab palju: ülemsootska, Seto Laste Kooli eestvedaja ning Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots võitleb Lääne-Virumaal Kõldu külas õiguse ja õigluse eest.
Kohtusse pöördunud Annela Laaneots ei ole nõus, et vald muutis üldplaneeringut, millega anti roheline tuli suurfarmi laiendamisele külas, kus ta lapsepõlve suved veetis.
Arste on vaja, mitte betooni! (4)
18. september 2014 07:00
Arste on vaja, mitte betooni!
Tamsalu vallavanemale Toomas Uudebergile jäid pärast hiljuti nurja läinud perearstiotsingut tühjad pihud.
Kuigi Eesti riik hakkab Brüsseli miljonite eest kohe-kohe uljalt tervisekeskuste tarvis uusi betoonkarpe valama, ei suuda ta praegustesse perearste leida.
Osale Kanal 2 uues saates
18. september 2014 05:15
erinevad asjad
Pilt on illustreeriv
Raamatud
18. september 2014 05:15
Raamatud
Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused.
Juristi nõu
18. september 2014 05:15
Juristi nõu
IVO MAHHOV
Rakvere saunas sünnivad maailmakunsti šedöövrid
Ivo Ridalaan oma taiestega: Vincent van Goghi “Päevalilled”, fragment Sandro Botticelli hiigelmaalist “Kevad”, Emilie Vernoni “Daami portree”. Kunstniku käte all on Jan Vermeer van Delfti “Piimakallaja”, vasakul ja paremal seintel aga lisaks veel valik XVII sajandi Hollandi natüürmorte.
Soovite Konrad Mägi? Gustav Klimti? Vincent van Goghi? Pole probleemi – agronoomist mesinik Ivo Ridalaan maalib valmis.
Saja aastaga Tallinna üks uus teatrimaja. Valmis!
Vaba Lava teatrimaja suur saal võimaldab 33meetrist lavasügavust. Kes lavastajatest on esimene selle võimaluse kasutaja? Publikul on, mida oodata ja vaadata.
Eelmine teatrimaja avati Tallinnas 101 aastat tagasi ja sai nimeks Estonia. Homme, 19. septembril avatakse järgmine, Telliskivi loomelinnakus, ja see kannab nime Vaba Lava.