Häirenupp võib päästa elu

 (3)
                     
Maaleht
Häirenupp võib päästa elu
.

Ka kõige lootusetumad haiged peaksid masendus­hetkedel mõtlema sellele, et koos tema haiguse kuluga areneb ka meditsiin.

Töötatakse välja uusi ravivõtteid ja ravimeid ning täna ravimatu haigus võib juba homme osutuda ravitavaks.

Väga paljudel haigus- või õnnetusjuhtudel sõltuvad aga tüsistused või isegi ellujäämine abi saamise kiirusest. Ja siingi on häid uudiseid.

Abi on nupulevajutuse kaugusel

Pealetükkiva reklaami tõttu teab juba iga lapski, et ühe nupulevajutusega on võimalik saada (SMS) laenu. Kuid raha ei asenda tervist. Nüüdseks on ka Eestisse jõudnud nupp, mis on just inimese elu ja tervise teenistuses.

Ainuüksi muretsemine teeb haigeks. Kuidas saab minu eakas ema või isa hakkama, ega tal tervis üles ütle? Kuidas abi saan, kui minuga midagi juhtub, muretseb seesama ema või isa.

Mis võib olla lihtsam, kui vajutada nupule ja teavitada oma olukorrast inimest, kes organiseerib kiiresti abi! Terviserikke, õnnetuse või hädaohu (kurikael õues) korral alati telefonini ei jõua ja taskutelefoni käsitsemisegagi võib tekkida probleeme või pole seda näiteks pesemisruumi kaasagi võetud.

Medi häirenuppu saab aga kanda kaelas või randmel ja spetsiaalse käed-vabad-telefoniseadme abil saab igal ajal ühendust Medi kõnekeskuse operaatoriga.

Millest lahendus koosneb?

Seadmekomplekt koosneb lauatelefoni- või mobiilivõrgus töötavast hoolekandetelefonist ning randmel või kaelas olevast veekindlast häirenupust. Nupp töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses ja kodus viibides kantakse seda alati endaga kaasas. Hoolekandetelefoni saab paigaldada ja teenust kasutada ka juhul, kui kliendil laua- või mobiiltelefoni pole.

Koju paigaldataval hoolekandetelefonil on käed-vabad-kõlar ja -mikrofon, mille vahendusel hoolealune saab Medi kõnekeskuse operaatoriga suhelda. Harilikult paigaldatakse telefon majapidamises kesksesse kohta, et abivajaja hääl eluruumidest selleni kostuks.

Voolukatkestuse korral säilib abi kutsumise võimalus tänu hoolekandetelefoni akule, mis kestab ooterežiimis lauatelefoniseadmel kuni 100 ja mobiilivõrguseadmel kuni 420 tundi – s.o neli ööpäeva või kaks nädalat.

Lepingu sõlmimise käigus paigaldatakse nii seadmed kui ka pannakse kirja inimese vanus, üldine tervislik seisund, ehk ka elukorraldus. Lisaks päris kindlasti ka need usaldus­isikud ehk lähedased, kes vajadusel appi ruttavad – olgu need sugulased, naabrid või hooldaja.

Mis juhtub pärast nupule vajutamist?

Andmete alusel oskab operaator, kes häirekõne vastu võtab, lisaküsimuste põhjal otsustada, millist abi hoolealune vajab.

Võib juhtuda, et nupulevajutaja ei suuda mingil põhjusel kõnelda. Esmalt helistatakse tema enda telefoninumbrile tagasi, et kindlaks teha, kas vajutus ei toimunud kogemata. Ja kui hoolealune ka telefonile ei vasta, võetakse kohe ühendust usaldusisikuga, kes läheb inimest vaatama.

Tõsise häda korral saadetakse vastavalt vajadusele kohe välja kas kiirabi, päästeamet või politsei. “Viimast on seni vajatud õnneks vaid ühel korral, kiirabiga on tehtud koostööd aga märksa sagedamini,” tõdeb Medic Estonia juhatuse liige Paavo Ala.

Häirenuputeenus on kõikjal maailmas miljoneid inimesi aidanud juba üle 30 aasta. Näiteks Rootsis kasutab häirenuppu juba üle 160 000 ja Soomes üle 100 000 inimese. Eestis on seda hoolekandeteenust üleriiklikult osutatud alles kaks aastat ning tänulike klientide hulk kasvab jõudsalt.

Rõõmustavaid kogemusi

Paavo Ala tunnistab, et häirenuputeenuse kahe kasutusaasta jooksul on päästetud vähemalt viie inimese elu.

“2010. aasta detsember oli Harjumaal külm. Toona 76aastane Kalju läks õue puid tooma. Kuid ta libastus, kukkus õnnetult ja nihestas puusa. Tal olid toas küll nii laua- kui mobiiltelefon, aga neist polnud õnnetuse puhul kasu. Mees vajutas oma randmel olnud häirenupule, Medi kõnekeskus võttis häirekõne vastu ning kuna härra meie kutsungile ei vastanud, helistas hoolealuse mobiiltelefonile tagasi. Et vastust ei tulnud, teavitati tema pojapoega, kes Tallinnast vähem kui kolmveerand tunniga kohale jõudis. Väljas oli nii külm, et mees poleks oma õnnetuses üksinda kuigi kaua vastu pidanud.

Teine intsident juhtus Kärdlas, kus veelgi eakam proua toas kukkus ning seetõttu häirenupule vajutas. Tema sai operaatoriga ise vestelda – viibis ta ju parajalt kuuldekaugusel. Kohe kutsuti kohale kiirabi ja naine sai hädavajalikku abi.”

Kui endal raha napib, küsi abi

Häirenuputeenust pakkuv organisatsioon teab, et paljud omavalitsused Eestis on võimaldanud oma eakatele elanikele häirenuputeenust omavalitsuse eelarvest või kasutanud ka riigi pakutavaid toetusvõimalusi.

“Toetatakse kas täies ulatuses või vähemalt osaliseltki,” usub Paavo Ala. “Kui endal ja perel raha napib, ent teenus elamist turvalisemaks muuta või kauem oma kodus elada aitab, pöörduge kindlasti kas meie või omavalitsuse sotsiaalosakonna või hoolekandetöötaja poole ning küsige häirenuputeenuse hüvitamise võimalusi. Inimese elu ja tervis on rahast alati tähtsam!”

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
“Tuna & täna” päevakild: 23.10.2014
Edson Arantes do Nascimento ehk Pelé.
Head Pelé sünnipäeva!
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (1)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.