Krooniline valu on sageli seotud haigusega. Sellega võivad kaasneda lisasümptomid, näiteks masendus, unetus või aktiivsuse langus. Sama valuärritaja võib tekitada eri inimestel erinevat valu, kuid ka ühe inimese puhul anda mõnes olukorras teistsuguse aistingu.

Kuidas valuaisting tekib

Rakkude kahjustumisel vabanevad valumediaatorid, millele reageerivad vabad närvilõpmed. Valuärritajad liiguvad kesknärvisüsteemi mööda valuaksoneid. Valuaksoneid ehk valukiude on kahte tüüpi: ärritajaid valupiirkonnast kiiresti ja täpselt üle kandvad kiud (torkav või terav valuaisting) ja ärritajaid aeglasemalt üle kandvad kiud (kuumuse või koevigastuse põhjustatud valuärritajad).
Viimati mainitud, nn C-tüüpi ärritajate põhjustatud valu tuntakse ajus põletava või tuikavana. Krooniline valu on samuti C-tüüpi.

Koevigastuse tekkides tunneb inimene tavaliselt kõigepealt teravat valu, millele järgneb tuikamine.
Lihasvalu on sageli tuikav ja selle asukoht raskesti kindlaks määratav. Lihasvalu põhjustavateks ärritajateks on ebapiisav hapniku saamine, põletikureaktsioonis vabanevad ained ja mikrovigastuste tagajärjed.

Koevigastusest tingitud valu eristatakse närvivigastusest tingitud valust. Viimase puhul on kahjustunud valu üle kandev närvisüsteem ise. Tõhus valuravi koevigastuse staadiumis võib takistada närvivigastusest tingitud valu tekkimist. Seepärast on tähtis ravida ka põletikuvalu.

Põletikuvastased valuvaigistid

Põletikuprotsessis vabaneb keemilisi aineid, mis ärritavad valu üle kandvaid närvilõpmeid. Inimene tunneb ärritust valuna. Põletikuvastased valuvaigistid mõjutavad põletikku üle kandvate ainete sünteesimist ja moodustumist.

Keskne põletikku üle kandvate ainete rühm on prostaglandiinid. Neid tekitavaid ensüüme tõkestatakse põletikuvastase valuvaigisti abil. Põletikuvastaseid valuvaigisteid kasutatakse näiteks palaviku puhul. Lokaalse põletikuvastase valuvaigisti abil (kreemid, geelid) ravitakse lokaalset prostaglandiinide vabanemist, millega võib kaasneda ka punetus, õhetus või paistetus.
Lihase- ja liigesevigastused

Liikumiselundite hulka kuulub üle 300 lihase. Umbes 40% kehakaalust moodustavad tugilihased. Lihase kinnituskohtade vahel on nn lihase kõht, mis on lihase töötav ehk kokkutõmbuv osa.
Liiges moodustub teistega kokku puutuvate luuotste kõhrelistest liigesepindadest. Luude otsad on omavahel seotud sidekoelise liigesekihnu abil. Suure pinge suhtes tundlikes piirkondades toetavad liigesekihnu pingulolevad liigesesidemed. Lihased ja kõõlused ümbritsevad liigest.

Liigse pinge, ühekülgsete liigutuste või ootamatu löögi tõttu tekkinud koevigastuse tagajärjel võib tekkida põletikke lihastes, kõõlustes või lihaste ja kõõluste kinnituskohtades. Valu abil annab organism märku tekkinud põletikust ja paistetusest.

Liigesesideme vigastused tekivad, kui liiges paindub või seda painutatakse vägivaldselt väljapoole normaalset liikumistrajektoori. Vigastus põhjustab ümbritsevatesse kudedesse verevalumi. Liigesesideme osaline rebend tähendab mõnede liigesesidemete või liigesesideme kinnituskoha osalist rebenemist. Liiges jääb siiski stabiilseks. Seevastu liigesesideme täieliku rebenemise puhul ei ole liiges enam stabiilne.

Artriit ehk liigesepõletik on organismi vastus koevigastusele, mille põhjustajaks võib olla surve, korduv pinge või väljastpoolt tulev vägivald. Koevigastusi võivad põhjustada ka bakterid.
Artroos on põletikuta liigesehaigus. Kokkupuutuvate luude kontaktalasid katab kõhrkude. Artroosi puhul liigesepindade kõhrkude kulub: kõhr pehmeneb ja kaotab elastsuse – lõpuks läheb isegi katki. Ajapikku võib kõhr­kude luuni kuluda, kui luupinnad on sunnitud vastu võtma liigesepiirkonna koormust.

Sagedasemad kaebused

Pahkluunikastus ehk distorsioon on ootamatu jõu poolt põhjustatud kergem liigesesidemete ja liigese vigastus.

Achilleuse kõõluse valusaks jäämist põhjustab kõõlust ümbritsevate kudede põletik ja paistetus. Achilleuse kõõluse valu võib olla ka kudede lagunemise tagajärg.

Põlv on üks kergemini viga saavaid liigeseid. Põlv võib venida või väänduda, millele järgneb valu ja paistetus. Põlvemenisk läheb pingesse eriti põlveliigese rotatsioonil, kui liiges on painutatud ja koormatud.

Sümptomiteks on valu, vedeliku kogunemine ja põlve lukkuminek. Külg ees kukkudes võivad külgsidemed viga saada, siis esineb põlves valu, lokaalset puutetundlikkust ja vahel nõrkust. Kui kahtlustatakse murdumist, tõsist põlvemeniski, külg- või ristsidemete vigastust, tuleks alati minna arsti juurde.

Ranne läheb kergesti pingesse töös, mille puhul tehakse pidevalt korduvaid liigutusi. Kogu päeva kestev töö arvutiga on teinud “hiirekäest” tuntud vaevuse.

Randme kõhrepõletik on ülepinge tagajärg. Käe seljapoolel olevad sirutajakõõlused on väga tihedalt kokku surutud ja korduvate liigutuste puhul hõõrduvad need üksteise vastu.

Kõõlusepõletiku sümptomiteks on pöidla tüves tuntav torkav, käsivarde kiirgav valu. Raskematel juhtudel võib tekkida nähtav paistetus. Pidev paistetus kitsas kõõlusekanalis võib viia randmekanali sündroomini, mille puhul üks küünarvarrest kätte kulgevatest suurtest närvidest muutub vastuvõtlikuks pidevale survele. Sümptomiteks on valu ning pöidla, nimetis- ja keskmise sõrme kangestumine.

“Tenniseküünarnukk” on samuti tingitud sellest, et küünarvarre lihasrühm on sunnitud tegutsema pideva pinge all ja veri ei liigu pinges lihastes ringi. Seljahädad algavad sageli ootamatult – näiteks venituse tagajärjel. Valutavat piirkonda hoitakse, kui ümbritsevad lihased kaitsevad valupiirkonda ja valu tundub justkui laienevat. Mitme töö puhul on tööasend pingestatud, kui kaela- ja õlalihased lähevad pingesse ning hakkab tekkima valu. Pikaajaline pinge tekitab põletikku ja valu.

Mis avitab

Ootamatute vigastuste puhul tuleb esmaabina meeles pidada külma, kõrgema asendi ja sideme olulisust. Kergete lihase- ja liigesevaevustega seotud valusid võib leevendada apteegi käsimüügis olevate toodete abil. Lokaalne valuvaigisti mõjub vahetult vigastuse ja valu piirkonnas.
Lokaalselt ja suukaudselt manustatava valuvaigisti toimet võrreldi uurimuses, kus artroosipatsiente raviti kas suukaudselt antava ibuprofeeniga või diklofenak-geeliga (Voltaren Emulgel).

Uurimuse tulemustest nähtus, et geeli valu leevendav toime oli vähemalt sama tõhus kui suukaudselt võetaval ravimil ibuprofeenil. Tõsiste, pikaaegsete (alates 10 päevast) või haigustest tulenevate sümptomite raviks tuleb siiski alati otsida abi arstilt.

Ennetamine
- Ära unusta ergonoomilisi tööasendeid ja võimlemist.
- Vaheta päeva jooksul tööasendit või tööülesandeid.
- Hoia head füüsilist vormi ja lihasvormi.
- Soojenda ja kohanda keha kudesid tegevusega. Alusta soojendust üldsoojendusega suurimatest lihasrühmadest, misjärel võid hakata parandama hetkel vajalike lihaste ja liigeste elastsust.
- Väldi suurt koormust piirasendites.
- Ravi tekkinud vaevusi õigel ajal.
- Ära unusta piisava puhkuse tähtsust.