Kui sapikivid teevad häda

 (3)
                     
Kui sapikivid teevad häda
---

Organismis võivad soodustavate tegurite olemasolul tekkida sapikivid. Mõnikord, kui kivid ei põhjusta vaevusi, avastatakse need juhuslikult. Enamasti kaasub kividega siiski põletik.

Sapikivid tekivad sapipõies või -juhades. Nende hulk põies võib ulatuda ühest mitme tuhandeni, suuruselt võivad kivid varieeruda liivateramõõdulistest üpris suurteni – pikkusega 6–8 cm ja kaaluga 20–50 grammi. Aja jooksul võivad kivid sapipõies suureneda. Kõige suurem kivi, mida on kirjeldatud, kaalus 88 grammi ja see eemaldati 68aastasel naisel.

Sapikivid võivad olla ümmargused, ovaalsed või mitmetahulised; siledad või krobelised; kollased, pruunid, punakaspruunid või peaaegu mustad.

Sapikivid tekivad kolesterooli ja sapphapete ainevahetuse häire tõttu. Nende teke on suures osas päriliku soodumusega.

Sagedamini leitakse sapikive naistel, eriti eakatel, aga ka ülekaalulistel.

Väikesed kivid võivad olla tervisele isegi ohtlikumad, sest need hakkavad kergemini liikuma ja võivad ummistada sapijuha.

Põhjustavad põletikku

Sapikivid põhjustavad enamasti sapipõiepõletikku. Põletikust annavad märku halb enesetunne, palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, valu paremal pool ülakõhus. Mõnikord võib aga valu kiirguda üles või hoopis alakõhtu. Nahk võib muutuda kollaseks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Kui kivi pääseb sapipõiest liikuma, võib tekkida väga tugev valuhoog – sapikoolik. Valu võib alata täiesti ootamatult. Mõnikord eelnevad valuhoole iiveldus ja raskustunne kõhus pärast sööki.

Valu võib kiirguda koguni paremasse õlga või abaluu piirkonda.

Sapikoolik tekib vahel seoses raske füüsilise tööga või pärast rohket söömist. Valuhoogude sagedus on erinev – mõnikord võib vahe olla vaid mõni minut, kuid võivad esineda mõnekuulised või aastatepikkused vaheajad.

Kui sapikivi ummistab sapipõiejuha, areneb lisaks sapipõiepõletik. Kui ummistub ühissapijuha, tekib sapiteede põletik ja/või maksapõletik ehk hepatiit. Kividest võib umbe minna ka kõhunäärmejuha ja tekkida kõhunäärmepõletik ehk pankreatiit.

Sapikivide diagnoosi kinnitab ultraheliuuring.

Kui kivid teevad häda

Sapikooliku korral tuleb võtta valuvaigistit. Kasutatakse ka spasme lõõgastavat ravi. Vahel aitab soe vann.

Kui esineb tüsistuste oht, tuleb sapipõis kirurgiliselt eemaldada ja/või ravida antibiootikumidega. Juhul kui sapikivid vaevusi ei põhjusta, pole operatsioon vajalik.

Tänapäeval eemaldatakse sapikivid enamasti laparoskoopilise operatsiooniga – kõhuõõnt avamata.

Sappi nõristavatest vahenditest kasutatakse Karlsbadi soola või magnee-
siumsulfaati. Need lõõgastavad ka spas-
me. Magneesiumisooli leidub mustas leivas, kaeras, porgandites, nisukliides, köögiviljades ja puuviljades.

Sapikivide esinemise korral võiks süüa 4–6 korda päevas kindlatel aegadel. Selline tavalisest sagedam toitumine soodustab sapi eritumist ja takistab selle seiskumist sapiteedes.

Ei tohi süüa liiga palju korraga. Toit tuleb kiirustamata läbi närida.

Joodava vedeliku kogust tuleks suurendada. Mineraalvesi, porgandi-, peedi-, mustasõstra- ja muud mahlad muudavad sapi vedelamaks, väheneb soolade kontsentratsioon, paraneb sapi äravool sapipõiest ja sapiteedest ning sapiteede läbivool, mis vähendab sapikivide tekke tõenäosust.

Kuumad joogid lõõgastavad, külmad joogid ning jäätis, vastupidi, võivad tekitada spasmi, mille tagajärjeks on valuhoog.

Alkoholi juua on keelatud.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Ühine puidumüük annab omanikule parima tulu
TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula (paremal) ütleb, et käesoleva aasta siht on vahendada minimaalselt 500 000 tihumeetrit oma metsaühistutest liikmete ümarmaterjali müüki.
Visa, kuid järjekindel metsaomanike koondumine ühistutesse tingib, et ühistutel on vaja ka ühtset kanalit, mille kaudu liikmete metsadest raiutud puitu realiseerida.
Tiiki tuleb kraaniveega täita, et kalad ellu jääksid
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.
Kas soovite maapirnikrõpsu? (2)
31. juuli 2014 08:09
Kas soovite maapirnikrõpsu?
Andeia Kaseorg ja Uku Uibopuu oma maapirnipõllul, millel kasvav on toonud neile parema tervise ning loodetavasti toob ka sissetuleku.
Uku Uibopuu ja Andeia Kaseorg kavatsevad oma kodus Tõlliste külas asutada väikeettevõtte, kus valmistavad enda aiamaal kasvatatud maapirnist krõpse, jahu, mahlu.
URMAS ROOSIMÄGI
Endine sõjaväelane ja praegune omavalitsuspoliitik Urmas Roosimägi tahab näha ümberlükkamatuid tõendeid, enne kui annab hinnangu, kes ikkagi Malaisia reisilennuki alla tulistas.
Brigaadikindral Urmas Roosimägi suudab küll Malaisia reisilennuki alla tulistanud Buki rakette lasta, kuid ei julge väita, kes juhtunus süüdi on.
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.
Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
Kuula Raadioteatrit
31. juuli 2014 05:15
ksküla
Aarne Üksküla
“Mis? Kus? Millal?” ootab küsimusi
Eelmise hooaja parima küsimuse esitajad Alina ja Alisa Beljankova.
Uus telehooaeg toob ekraanile ka Kanal 2 populaarse mälumängu “Mis? Kus? Millal?”.
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suutäis soolast ja jooki peale
Nagu suvelaadale kohane, leidus ka seekordsel Jäneda laadal ohtralt suitsuliha, mida kaasa osta või kohapeal süüa.
Mingis mõttes on aastad küll vennad: Jäneda talupäevade laadal pakutakse palju söögi-, joogi- ja vanakraami, aga vähe üllatusi.
Lottemaal sajab arvamusterahet
31. juuli 2014 05:15
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga
Esimene laagrivahetus tutvus eesti keele ja kultuuriga Viljandimaal Veneveres. Sealsamas algab pühapäeval ka laagri viimane vahetus.
Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist.
Sada sõna
31. juuli 2014 05:15
Kõigile kulub ära üks südasuvine polaarretk
22. aprillist kuni 3. juulini 2012 tegid Timo Palo ja norralane Audun Tholfseni 1500 km pikkuse retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile.
Ei mingit kahtlust, kõige parem raamat praeguse palavusega kätte võtmiseks ja juba ainuüksi piltide vaatamiseks on Timo Palo “Jäine teekond”.
Viljandi folgil kõlas muusika, mis haaras rahva kaasa
Svjata Vatra solisti Ruslan Trochynskyi esinemine andis energiat lauljaga ühes rütmis mõelda ja liikuda.
Kolhoosiolümpia, mis andis elule Võrtsjärve ääres värvi
Köit sikutab V. I. Lenini nimelise näidissovhoosi võistkond koosseisus kapten Kalju Kinsigo, Ants Jantsus, Annus Sika, Vladimir (Volli) Leontjev, Märt Loim ja Aare Liibusk.
Nelikümmend viis aastat tagasi said alguse Võrtsjärve mängud, mis kiiresti kujunesid majandirahva suviseks kõrgpunktiks ning jätkuvad tagasihoidlikumal moel tänapäevani.
Viimsi looduskeskus pakub metsatarkust uudsel ja köitval moel
Sel humoorikas võtmes pildil on inimesed, kes Viimsi looduskeskuse uue maja ja näituse valmimisele kaasa aitasid: (vasakult) Jüri Lõun – loovagentuuri Pult kunstiline juht, Ago Kullisaar – ehitustööde teostaja OÜ Sulane juhatuse liige, Annes Arro – püsiekspositsiooni ideelahenduse ja hoone sisearhitektuurse lahenduse konkursi võitja tööga “Metsavägi”, (tammepuu sees) Annemarie Rammo – RMK Viimsi looduskeskuse teabespetsialist, Sirli Vijar – RMK Viimsi looduskeskuse juht, Kristjan Maasalu – RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juht, Erika Saks – ekspositsiooni kujundustööde ja sisuliste lahenduste teostaja OÜ Pult loovjuht, Henry Liimal – ekspositsiooni programmeerimis- ja elektroonika- lahenduste teostaja The Systems OÜ juhatuse liige.
Viimsis asub ilmselt ajakohaseim loodusõppevõimalusi pakkuv RMK looduskeskus, kus lisaks muudele huviväärsustele on vaatamiseks ka püsinäitus “Metsas on väge!”.