Kuidas ennetada kõhulahtisust

                     
Kuidas ennetada kõhulahtisust
Kraan
-

Kõhulahtisus ei ole omaette haigus, vaid ainult haigusnäht.

Kõhulahtisuse korral on roojamissagedus üle kolme korra ööpäevas. Roe on vedel ja sageli rohke, võib sisaldada palju lima, harva isegi verd.

Häda põhjustajaid küllaga

Oma olemuselt on kõhulahtisus organismi kaitsereaktsioon, et vabaneda seedeelunditesse sattunud kahjulikest ainetest. Sooles kiiresti edasiliikuv toit ei imendu ja puudulikult seedituna heidetakse soolest välja.

Kõige sagedamini põhjustavad ägedat kõhulahtisust soolenakkused, mille võib saada bakterite, viiruste või nende mürkidega saastatud toidust, joogist või nende saastega pesemata kätelt. Kõhule mõjuvad ka liigne stress (enne esinemist või eksamit), alkohol, harjumatu liigvürtsikas toit, liialdamine värskete puu- ja köögiviljadega, mõningate ainete talumatus (piimasuhkur ja teraviljavalk) ja isegi muidu süütud külmad joogid.

Vahel võivad tekitada kõhulahtisust ravimid, näiteks antibiootikumid ja toiduallergia (munad, maasikad, piim, kala) või raskmetallide sooladest tingitud mürgistus. Kuid see võib olla ka soolepõletiku tunnus. Niisugune vaevusi põhjustav häire võib kaasneda mõne muu haigusega (kõhunäärmepõletik, kilpnäärme liigtalitlus) ja sooleparasiitidega.

Enamasti algab kõhulahtisus ootamatult. Ägeda esinemise korral kaasneb kõhuvalu, vahel ka iiveldus, oksendamine ning palavik. Kõhulahtisuse korral kaotab organism liiga palju vett ning soolasid. Tekkiv vedelikupuudus on ohtlik imikutele, väikelastele ja vanuritele. Seega on oluline taastada organismi normaalne vee- ja soolade varu.

Kuidas haigusnähust üle saada

Olukorra leevenduseks jooge rohkem, sööge vähem ja laske seedeelunditel puhata. Jooge tavalist joogivett, millele lisage veidi soola. Hästi sobivad joogiks gaseerimata mineraalvesi, lahja mahl ja tee. Jooma peab tihti, kuid väikeses koguses, lonksu kaupa.

Gaseeritud joogid, nn mullijoogid ja jääga jahutatud joogid süvendavad soole ärrituvust veelgi. Esialgu ärge vaevake kõhtu toiduga, väike “paast” annab soolele rahu ja puhkust. Sööma hakake siis, kui tekib isu. Esialgu võtke kerget toitu: mustikaid, mustikakisselli, banaani, õunapüreed, soolaküpsiseid, kuivikuid, keedetud riisi, keedetud lahjat liha ja kala ning hapupiima või jogurtit. Eriti kasulikud on kõik hapupiimatooted, mis on rikastatud probiootikumidega. Need aitavad normaliseerida kõhulahtisuse tõttu kahjustunud mikrofloorat. Probiootikume saate ka osta apteegist.

Mida peaksite nüüd menüüst välja jätma? Kindlasti on need rasvased ja praetud toidud. Vältida tuleks ka kapsast, kaalikat, ube, seeni, ploome, värsket leiba ja kliisid. Samuti pole sobiv tarvitada kohvi, kokakoolat ja kakaod ning rõõska piima. Viimane sisaldab piimasuhkrut, mida põletikuline soolesein ei suuda piisavalt lõhustada.

Lühiaegseks medikamentoosseks raviks sobivad diosmektiidipulber (Smecta) või aktiviseeritud söetabletid, mis absorbeerivad toksiine ja muud kahjulikku. Loperamiid aga aeglustab soole liigutusi.

Kui kõhulahtisus on kestnud üle kahe nädala, on see juba krooniline viga.

Ennetavad meetmed

- Toit olgu mitmekülgne ja täisväärtuslik, s.o sisaldagu kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine.

- Kõige olulisem on õige toitumisrežiim. Sööge 3–4 korda päevas kindlatel kellaaegadel ja mitte liiga palju korraga. Ärge sööge enne magamaheitmist – kõht vajab öist puhkust.

- Peske marju, juur- ja puuvilju korralikult, voolava veega.

- Ärge sööge korduvalt soojendatud või kaua seisnud riknemiskahtlusega toitu.

- Vältige suitsetamist ja alkohoolsete jookide liigtarbimist, sealhulgas õlle joomist.

- Peske käsi sageli ja hoolikalt, eriti enne sööki ja pärast tualettruumi kasutamist.

Millal on vaja arstiabi?

- Pikaajaline kõhulahtisus, eriti kui see vaheldub kõhukinnisusega, vajab kindlasti uuringuid. Tegu võib olla jämesoolepõletiku, soolekasvaja või sooletegevuse häirega (nn ärritunud jämesoolega).

- Kui kõhulahtisuse all kannatab imik või väikelaps.

- Kui saabuti välismaalt.

- Kui väljaheites esineb verd.

- Kui kõhulahtisusega kaasneb tugev kõhuvalu, 3–4 päeva püsib kõrge palavik ja enesetunne on üldiselt halb.

- Kui kõhuhäda all kannatab kroonilist haigust põdev inimene (suhkrutõbi, südamepuudulikkus jms).

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
MAALEHE VIDEOD: Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Küsitlus: Kas teile meenub, millal viimati lakas magasite?
KARL- MARTIN SINIJÄRV
Salat melonist kausis
31. juuli 2014 13:09
Salat melonist kausis
Eriti värskendavalt mõjub, kui puuvilju on enne serveerimist külmas hoitud.
Suvi on puuviljade kõrghooaeg, mil neid nautida ning isu korralikult täis süüa.
Lottemaal sajab arvamusterahet (2)
31. juuli 2014 12:18
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Roostehaiged pirnipuud
31. juuli 2014 11:53
Roostehaiged pirnipuud
Oranžikad laigud lehel näitavad, et pirnipuud on tabanud näsarooste.
Möödunud aastal ilmusid minu noore pirnipuu lehtedele roostekarva laigud ning lehed kuivasid.
Katk ähvardab: seakasvatajad on valmis halvimaks
Veterinaarinspektorid Vija Ritina ja Igors Jermakovs valmistuvad seafarmi kontrolliks Lätimaal Rēzekne rajoonis. Läti on kuulutanud välja hädaolukorra, seakatk on levinud ka riigi põhjapiirile Eesti külje alla.


Sigade väljas pidamise keeldu on laiendatud kogu Eesti territooriumile ning seakasvatajad on sulgenud oma farmid nii võõrastele autodele kui söödale.
Ühine puidumüük annab omanikule parima tulu
TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula (paremal) ütleb, et käesoleva aasta siht on vahendada minimaalselt 500 000 tihumeetrit oma metsaühistutest liikmete ümarmaterjali müüki.
Visa, kuid järjekindel metsaomanike koondumine ühistutesse tingib, et ühistutel on vaja ka ühtset kanalit, mille kaudu liikmete metsadest raiutud puitu realiseerida.
Tiiki tuleb kraaniveega täita, et kalad ellu jääksid
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.
Kas soovite maapirnikrõpsu? (3)
31. juuli 2014 08:09
Kas soovite maapirnikrõpsu?
Andeia Kaseorg ja Uku Uibopuu oma maapirnipõllul, millel kasvav on toonud neile parema tervise ning loodetavasti toob ka sissetuleku.
Uku Uibopuu ja Andeia Kaseorg kavatsevad oma kodus Tõlliste külas asutada väikeettevõtte, kus valmistavad enda aiamaal kasvatatud maapirnist krõpse, jahu, mahlu.
URMAS ROOSIMÄGI
Endine sõjaväelane ja praegune omavalitsuspoliitik Urmas Roosimägi tahab näha ümberlükkamatuid tõendeid, enne kui annab hinnangu, kes ikkagi Malaisia reisilennuki alla tulistas.
Brigaadikindral Urmas Roosimägi suudab küll Malaisia reisilennuki alla tulistanud Buki rakette lasta, kuid ei julge väita, kes juhtunus süüdi on.
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.
Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
Kuula Raadioteatrit
31. juuli 2014 05:15
ksküla
Aarne Üksküla
“Mis? Kus? Millal?” ootab küsimusi
Eelmise hooaja parima küsimuse esitajad Alina ja Alisa Beljankova.
Uus telehooaeg toob ekraanile ka Kanal 2 populaarse mälumängu “Mis? Kus? Millal?”.
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suutäis soolast ja jooki peale
Nagu suvelaadale kohane, leidus ka seekordsel Jäneda laadal ohtralt suitsuliha, mida kaasa osta või kohapeal süüa.
Mingis mõttes on aastad küll vennad: Jäneda talupäevade laadal pakutakse palju söögi-, joogi- ja vanakraami, aga vähe üllatusi.
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga
Esimene laagrivahetus tutvus eesti keele ja kultuuriga Viljandimaal Veneveres. Sealsamas algab pühapäeval ka laagri viimane vahetus.
Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist.
Sada sõna
31. juuli 2014 05:15