Mida peab teadma nohust?

 (10)
                     
Mida peab teadma nohust?
---

Milline nohu teid vaevab – tavaline, allergiline või krooniline?

Kõige sagedamini esineb tavalist ägedat nohu, mille põhjused on nakkuslikud tegurid, nagu gripiviirused, ja väliskeskkonna temperatuuri ning niiskuse muutused. Ravis tarvitatakse eelkõige nina sisse pandavaid tilku või salve. Näiteks kui nina on kinni, soovitatakse retseptivaba salvi Nisita.

Allergiline nohu

Tihti tuleb ette allergilist nohu. Selle tähtsaimad tunnused on aevastamine, sügelemine ninas ja kurgus, rohke vesine eritis ninast, limaskest võib olla tursunud, aeg-ajalt või pidevalt on ninahingamine takistatud. Nohuhoogude vaheajad võivad olla väga lühikesed, mõnikord aga pikad. Sel ajal tuntakse end täiesti tervena.

Allergiline nohu võib esineda omaette, kuid mõnikord kaasnevad ka pisaravoolus, silmalaugude turse, kipitus silmades, nahalööve, peavalu, samuti köha koos õhupuuduse tundega.

Enamik allergilise nohu sümptomeid kaob hoogude vaheajal täielikult, eriti kui tegu on algava haigusega. Seevastu pikaleveninud, krooniliseks muutunud juhtudel võib limaskesta turse olla püsiv. Võimalik on ka limaskesta paksenemine nagu tavalise kroonilise nohu puhul. Sageli lisandub põletik.

Allergilise nohu korral on organismi reaktiivsus muutunud, mille tagajärjel mitmesugused tegurid (allergeenid) põhjustavad mitteadekvaatseid reaktsioone. Põhilised allergilise nohu tekitajad on sissehingatud allergeenid. Nende hulka kuuluvad õietolmud, teravilja-, jahu-, villa-, tehisriide-, tsemendi-, raamatukogu- ja majatolm (tolmulestad, hallitusseened, nende spoorid), loomakarvad, linnusuled, nahaosakesed, akvaariumikalade kuivtoit jt. Sageli on allergeenideks kemikaalid, näiteks formaldehüüd, kosmeetikavahendid, ravimpreparaadid.

Allergilise nohu kahtluse korral on vaja teha allergoloogilised uuringud.

Raviks määrab arst sageli suu kaudu võetavaid histamiinivastaseid ravimeid, neid pannakse ka ninasse. Eriti tõhus on nn kortikosteroidpreparaat, mida kasutatakse peamiselt ninasiseste aerosoolidena. See on sageli tõhus mitteallergilise kroonilise rohu raviski.

Krooniline nohu

Küllaltki sageli esineb püsiva iseloomuga kroonilist mitteallergilist nohu. Peamiselt on siin tegemist nina limaskesta ärritatavuse tõusuga. Mõnikord ilmneb nohu juba väheste temperatuuri või niiskuse muutuste, heitgaaside ja tolmu toimel.

Suitsetajal võib olla nohu, sest suitsetamine häirib nina limaskesta. Nina kinnisust tekitavad mõned vererõhku alandavad ravimid, aspiriin, mõningad rahustid ja jood. Nohu võivad esile kutsuda nii sissehingatavad narkootikumid kui ka alkoholi liigtarbimine.

Nohu korral kasutatakse nina limaskesta turset vähendavaid ravimeid, kuid pikaaegsel tarvitamisel võivad needki põhjustada hoopis püsivat nohu.

Püsiva nohu korral rakendab arst mõnikord kirurgilisi võtteid.

Nohust lahti

Nohu ennetamiseks katsuge vältida seda tekitavaid tegureid, näiteks nakkusallikaid, külmetumist, suitsetamist, allergiat põhjustavaid ravimeid, alkoholiga liialdamist, sulepatju ja -jopesid vm.

Kui vaevab tolmuallergia, paigaldage raamatud lahtistelt riiulitelt kappi, kuhu tolm ei pääse. Vana, rohkesti tolmulesti sisaldav madrats asendage uuega.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kuressaares sadas rahet
Täna sadas Kuressaares paarikümne minuti jooksul rahet ja tugevalt kallas ka vihma
Ilmajaama ennustatud äike koos vihmaga on jõudnud Eestisse.