Põiepõletik teeb elu põrguks

                     
Põiepõletik teeb elu põrguks
Tsüstiidi vältimiseks peab alakeha soojas hoidma – külmal pinnal istumine on kurjast, ka lühike seelik ja paljas naba ei sobi meie talvisesse kliimasse.
Foto: SXC.HU

Põiepõletik ehk tsüstiit on sage haigus, mis tekib mikroobide sattumisel kusepõide.

Kõhuvalu ja urineerimisraskused on küllap tuttavad nii mõnelegi. Tülikat probleemi on õnneks sageli võimalik edukalt ravida ja ennetada.

Enamasti tekitab põletikku soole­ke­pi­ke Escherichia coli, kuid teinekord ka muud bakterid. Haigus ohustab anatoo­miliste iseärasuste tõttu rohkem naisi, kuna neil on lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud päraku lähedal. Sageli on sümptomite teke seotud seksuaalse aktiivsuse tõusuga.

Meestel esineb põiepõletikku harva, iseloomulikud sümptomid on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega.

Põiepõletiku teket soodustab uriini äravooluhäire, mis on sageli tingitud kividest kuseteedes või põies. Mõnikord on põhjuseks ka kuseteede väär­areng või kasvaja. Oluline on teada, et organismi üldise vastupanuvõime langus mõne haiguse või lihtsalt külmetuse tõttu soosib samuti selle tõve teket.

Kuidas põiepõletikku ära tunda

Põiepõletikule on iseloomulik sage ning valulik urineerimine, vahetevahel võib uriinis olla ka mõni tilk verd. Tung urineerida on tugev, kuid uriini kogus on sageli väike. Palavik enamasti puudub. Pigem viitab temperatuuri tõus sellele, et infektsioon on liikunud kusepõiest üles neerudesse ning see on juba hoopis tõsisem haigus.

Tsüstiidi korral võib alakõht olla valulik. Tihti tugevneb valu kõhu katsumisel ja teinekord kiirgub ka päraku suunas. Eakamatel kulgeb põiepõletik sageli sümptomivaeselt, ainus kaebus võib olla äkki tekkinud uriinipidamatus või uriini ebameeldiv lõhn.

Urineerimiskaebuste ja alakõhu valu korral tuleb kohe pöörduda perearsti poole, kes teeb uriinianalüüsi ja kahtlusel ka muud uuringud ning määrab korrektse ravi. Ainult koduste meetoditega ravimine ei pruugi olla piisav, seda enam, et mõnikord võivad põiepõletikule iseloomulikke sümptomeid põhjustada ka organismi muud protsessid, näiteks günekoloogilised põletikud, kasvajalised muutused, soolestiku probleemid. Oluline on neile õigel ajal jälile saada, et need ei süveneks.

Ravige ennast kodus

Enamasti saab põiepõletikust õige ravimi ja koduse režiimiga mõne päevaga võitu. Et urineerimine on valulik, loobuvad haiged sageli joogist, kuseteede vähene läbivoolutus aga loob mikroobidele soodsa pinna elutegevuseks. Vedeliku tarbimist ei tohi seetõttu mingil juhul piirata - rohke joomine, eriti leesika- ja pohlatee (aga ka muud apteegis müügil olevad põiepõletiku ravimteed) ning jõhvikamorss mõjuvad kuseteede põletike ravis väga soodsalt.

Ravi ajal tasub loobuda alkoholist, kohvist ja vürtsistest toitudest. Voodirežiim ning soojas toas viibimine tulevad samuti kasuks. Sooja koti kasutamine võib aidata valusid leevendada, samas kuuma vanni põiepõletiku puhul ei soovitata.

Oluline on võtta arsti määratud ravimit õiges koguses ja ettemääratud ajani - hoolimata sellest, et sümptomid võivad taanduda. Liiga väikese annuse või varase ravi lõpetamise korral võib jääda põletik vinduma ja hakata korduma, halvemal juhul lisandub neeruvaag­napõletik ehk püelonefriit.

Tsüstiidi vältimiseks peab alakeha soojas hoidma - külmal pinnal istumine on kurjast, ka lühike seelik ja paljas naba ei sobi meie talvisesse kliimasse. Jalanõud peavad hoidma kuiva ning soojust, kuna külmetavad jalad vähendavad tunduvalt organismi vastupanuvõimet. Sageli on põiepõletik veel alakeha ebapiisava hügieeni tagajärg, seetõttu peab tähelepanu pöörama suguelundite korrektsele pesemisele.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (1)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.