Teine suund, mida Eestimaal uudseks võib nimetada, on haigusi ennetavate ehk siis tervist toetavate preparaatide populaarsus. Nimetagem neid siis toidulisanditeks või otsesõnu mineraalideks ja vitamiinideks.

Nende kahe fenomeni jälile jõudmiseks vestlesin Swiss Nahrin Eesti OÜ konsultandi Liivi Jamsiga. Nimetatud firma toob maale tooteid, mis ei mahu üldlevinud arusaama alla arstirohust ega ka kosmeetikast. Ning oma müügistrateegialt ei ole tegu tavamõistes võrkturustusega.

Liivi Jams peab tähtsaks, et Šveitsi firma Nahrini vanus on üle 50 aasta, kusjuures ikka sama perekonna järglaste juhtida ja arendada. Muistsete rahvuslike retseptide alus on naturaal­ne looduslik toore.

Miks võõramaine firma?

Oponeerin vastu, et meie taludes tehakse samuti salve-kreeme, mille tooraine tuleb Eestimaa puhtast loodusest. Tootevaliku teise serva jäävad aga kallid ilutooted, pungil peentes instituutides väljatöötatud komponente.

Liivi Jams ei ütle halba sõna ühe ega teise kohta. “Küsimus on inimese valikutes. Ükski firma ei taha teha viletsat või koguni kahjulikku toodet. Minu silmis on usaldusväärsuse mõõdupuu ajaline dimensioon. On tähtis, et ma tean, kuidas toode võib mind mõjutada 5 või 10 aasta pärast, milline on selle mõju järgmistele põlvkondadele. Ma ei taha, et minu peal lihtsalt katsetatakse.”

Kui võrrelda meie laiuskraade ja kõrgust merepinnast, polegi ime, et ka Šveitsis kasvavad põldmari, saialill, võilill, kummel, kask, mustikas, jõhvikas. Šveitsi alpitaimede kasuks räägib see, et kasvades puhtas mägiõhus ja kristallselgete alpijõgede ääres, on nad kaitstud keskkonna kahjulike mõjude eest. Aga nendel põhinebki lõviosa firma toodangust. On veel tooteid, mille valmistamiseks tuleb tooraine sisse tuua. Näiteks teepuuta ei saa ükski loodustoodete valmistaja läbi, see tooraine pärineb Austraaliast. Hariliku aaloe tooraine tuuakse Argentinast.

Firma tootevalikus on nii välised kehahooldustooted (n-ö pealaest jalatallani) kui ka sissevõetavad tabletid, siirupid, kapslid — vitamiinide ja mineraalide kompleksid; pulbrilised joogi-, toidu- ja maitseainete kontsentraadid. Kõik puha looduslikud.

Arstirohtudega pole siin tegu. Liivi Jams nimetab neid profüleeriv-tervendavateks toodeteks. Ükski toode otseselt ei ravi, küll aga on valmistaja oskuslikult ära kasutanud taimede ning nende koosluste omadusi. Igal taimel on oma toime, vähendades näiteks spasme, leevendades valu jne.

Kui looduslik, kui kontrollitud?

“Selleks et toode säiliks, on meil kasutusel looduslikud konservandid,” teab Liivi Jams. “Näiteks värske sidruni mahl, glükoos ja nisuiduekstrakt, mis sisaldab palju E-vitamiini. Viimane on teatavasti väga tugev looduslik antioksüdant. Välispidiselt kasutatavad tooted on loodud eeterlike õlide baasil.”

Eeterlik õli seostub paljudel vaid hea lõhnaga saunas… “ Nimetus “eeterlik õli” on tinglik, see on veeldatud aroom, saadud taimeosade destilleerimisel. Puhas lõhn pudelis, elus energia ja konservant.”

Kuna Šveits ei kuulu euroliitu, ei saa rääkida ka ökonõuetest meie mõistes. Sealne ökoloogiliselt puhas tootmine järgib BIO INSPECTA sertifikaadi nõudeid ning toodang peab vastama Šveitsi valitsuse väljastatava sertifikaadi ISO 333 nõuetele. Tooraine läbib prantsuse instituudi testi, kontrollitakse kasvukohti, range kontroll on isegi tehase väravas. Kogu tööprotsessist rääkimata.

“Töö, mida meie konsultandid päevast päeva teevad, ongi selgitada inimestele, kui kaugele oleme loodusest eemaldunud,” räägib Liivi Jams. “Inimese kõige suurem organ on nahk, oma poorsusega imab see organismi sünteetilisi aineid šampoonidest, dušigeelidest, kehakreemist… Pikemas vestluses inimestega selgub, et kõige raskem ongi muuta oma mõtteviisi. Meie põhitöö käib laatadel, messidel. Meid kutsuvad külla küla- ja naisseltsid, lihtsalt sõpruskonnad. Samuti saab tulla meie kontorisse, kus töötavad ja täiendavad ennast ka konsultantide töögrupid.”

Individuaalne töö kliendiga käib nii, et esmalt püütakse selgusele jõuda, milline on inimese elustiil. Koos jõutakse nende probleemideni, mille väljendusi ta oma organismis tunneb.

Tihti on kaebused ebamäärased, väikestest nüanssidest kujundatakse nägemus inimese vajadustest. Edasine kaubasoovitus käibki vastastikuse usalduse alusel. Kõiki tooteid on võimalik eelnevalt kohapeal testida, eriti oluline on see eeterliku õli valikul.

Kuidas olla terve?

Liivi Jams on üllatunud, kui erinevad on probleemid väikeses Eestis regiooniti. Näiteks kolm aastat tagasi ei kurdetud Haapsalu kandis, et juuksed oleksid lahti ja küüned lõheneksid, nüüd aga küll. Kagu-eestlased on hädas valulike kannalõhedega. Muud juttu ei kuulegi. Tallinnas on stress, kõrge vererõhk ja peavalu mõistetav, aga mis mujal lahti on? Kes uuriks ja selgitaks?

“Tervis ei tähenda seda, et sa pole tabandunud mingist haigusest,” usub Liivi Jams. “Tervis on elulaad, elustiil. Tihti küsitaksegi: miks ma peaksin midagi lisaks tarbima? Aga sellepärast, et meie toidulaud ei ole enam selline nagu sada aastat tagasi. Maa ei sisalda ega anna enam taimedesse inimtoiduks kõike vajalikku.

Kas olete märganud, et venelannade juuksed-küüned on palju tervemad ja tugevamad kui eestlastel? Üks põhjusi on kindlasti erinev toidulaud. Looduslik, pehme räni tugevdab küüsi ja juukseid, seda on näiteks hirsis. Räniühendite vaegusega võib kaasneda ka kõhreliste liigesepindade kahjustumine.

Teisest vaatepunktist: kas meie seedebakterid töötavad laitmatult, kas me omastame kõik vajaliku? Lihtsam on hoida oma immuunsüsteem korras kui pärast antibiootikumikuuri igasuguste muredega silmitsi olla.”

Mõningase pausi järel nendib Liivi Jams, et sõna TERVIS on üsna lähedane sõnale TERVIK. See tähendab tasakaalu, enesega rahulolu. Mõnigi probleem tuleneb sisemisest tasakaalutusest. Kui toitud tervislikult, liigud, tuled toime igapäevase stressiga, oled sotsiaalselt valmis suhtlema — siis oledki tervik, oled terve. “Organism on nii tark, et kui ta on tasakaalust väljas ja sa annad talle vajaliku tõuke, näiteks ühe kuuri vajalikku mineraali, saab ta üsna ruttu oma tasakaalu tagasi.”