NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
TOP 1-4
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • kaugelt vaatleja

    11.02.2012 17:35
    Artikkel raagib vahe uhest olulisest faktist, et Korea on krisltlik maa. Seal asuvad maailma suurimad kogudused. Mone liikmete arv uletab ule 500 tuhande. Kuid sekulaarsest Eestist tulnud inimesele ei utle see midagi kuid selgelt motlevale inimesele kull. Mida suurem on kristlaste arv riigis seda edukam on riik ja tema rahvas.
    Vasta
  • JJ

    11.02.2012 19:01
    Korea on lahe ja vahava maa. Vahva ja tore rahvas. Usun, et ka Põhja-Korea on tore maa kus elab tore rahvas, kuid kahjuks tundmatu (tundmatu ei tähenda tingimata halba!). Edu neile. Ja väikene statistiline mõtlemine eestlastele, kes on tihti raskustes majanduse paigutamisega, hoobeldes seejuures väikese riigiga: Lõuna-Korea on ainult ca. 2x eestist pindalalt suurem (sh. 70% mäed), neil elab ca. 50 milj. inimest ja neil pole probleeme, kuhu paigutada tootmine ja näiteks 20 tuumaelektrijaama.
    1 vastus
    Vasta
  • nonoh

    21.03.2012 03:00
    Vähemalt 75 miljonile inimesele, kes elutsevad Korea poolsaarel ja end korealasteks peavad

    Miljoneid korealaseid elab ka väljaspool Korea poolsaart: Hiinas, Jaapanis, Venemaal, Usbekistanis (kuhu neid Stalini ajal küüditati Vene Kaug-Idast), Põhja-Ameerikas. Eestiski on neid vähemalt mitmeid kümneid.

    Kui Lõuna-Korea ehk Korea Vabariik end omakeeli Hangukiks nimetab, siis põhja poole jääv groteskne moodustis, totalitaarne Korea väidab, et nende riigi nimi on hoopiski Tšoson.

    Nii Hanguk kui Tšoson on nimetused kogu Korea poolsaare kohta. Mitte ühe või teise riigi kohta, kuigi neid kasutatakse kahe riigi poolt erinevalt. Mõlemad Korea riigid peavad ennast kogu Korea esindajaks.

    nikerdasid kohalikud koryod valmis maailma esimese rauast sõjalaeva

    Ei nikerdanud. Isegi Euroopa XIX sajandi soomuslaevad olid tegelikult puust keredega, mille peale olid monteeritud terasest soomusplaadid. Korea XV sajandi soomuslaevad olid kindlalt puust. Neil oli ülal kinnine soomustekk mis oli samuti puust, selle peal olid rauast ogad vaenlase pardale tuleku takistamiseks. Võib-olla olid seal puuplankude peal koos ogadega ka metallplaadid, kuid see pole kindel.

    Ja sealne lumpen pidevalt valmis oma lõunapoolseid vendi “vabastama” tulema

    Mitte lumpen, vaid väga hästi organiseeritud sõjavägi. Ilmselt kõige kõrgema väljaõppe tasemega kogu maailmas.

    ei ole ühendamiseks kumbki pool eriti valmis. Hoiatav eeskuju kahe Saksamaaga on veel värskelt meeles ja ligi 25 miljonit pestud ajudega suguvenda ei ole praegu valmis vastu võtma ei riik ega rahvas

    On küll. Mõlemad Korea riigid loevad kodumaa taasühendamist oma kõrgeimaks eesmärgiks ja tegutsevad sihikindlalt selle nimel. Kumbki Korea riik ei ole iialgi valmis ametlikult tunnistama, et poleks valmis suguvendi vastu võtma. Lõuna-Korea räägib rohkem rahumeelsest ühendamisest (kuigi kindlasti kaalub võimalusi ka sõjalisel teel ühendamiseks). Põhja-Korea aga täiesti avalikult loeb oma eesmärgiks Korea ühendamist pealetungisõjaga, nii nagu tegelikult ühendati Vietnam.

    Pealegi ei laseks selle kandi suurvõimud – Venemaa ja Hiina – sellel eriti sündidagi. Tugev ja ühtne Korea ei ole neile praegu oodatud naaber.

    Tulevikus samuti mitte. Kui Korea riikidel õnnestuks ühineda sellisel viisil et säiliks ja liidetaks kokku mõlema sõjaline jõud, siis ühinenud Korea oleks sõjaline superriik, ka Hiinast sõjaliselt palju tugevam. Sõna otseses mõttes võiks kasvõi terve Hiina ära vallutada. Või terve Siberi, või vana vaenlase Jaapani. Praegu aga mõlemad Korea riigid relvastuvad hoogsalt, ja nende mõlema sõjalised jõud järjest kasvavad. Mida rohkem taasühinemine edasi lükkub seda raskem see on, ja seda hirmuäratavam ka naabritele.

    Iseseisvus 15. augustil 1948

    Korea Vabariik kuulutati välja sel kuupäeval. Kuid mitte ainult Lõuna-Korea, vaid kogu Korea riigina.

    Iseseisvus 15. augustil 1945

    Ei iseseisvunud. 15.08.1945 oli Jaapani impeeriumi kapituleerumise kuupäev. Koreas (ehk endises Jaapani impeeriumi provintsis Tšoseonis) järgnes sellele mitu aastat NSVL ning USA okupatsiooni, mis pidi ette valmistama ühtse Korea iseseisvumist.

    Korea Rahvademokraatlik Vabariik kuulutati välja 9. septembril 1948, kopikatega kolm nädalat peale Korea Vabariigi väljakuulutamist. Nagu eelmine, nii ka kommunistlik KRDV kuulutati välja kui kogu Koread hõlmav riik.

    Korea kõige populaarsem perekonnanimi on Kim. Sellele järgneb Park.

    Korea perekonnanimi on Pak, mitte Park. Park kirjutatakse inglise keeles - ingliskeelses sõnas Park teatavasti r-tähte ei hääldata.

    Ristiusk, täpsemalt protestantism tungib peale üha jõulisemalt

    Korea oli juba 100 aastat tagasi üpris ristiusuline maa. Ristiusul on Koreas ammused traditsioonid, kuigi Jaapani ja hiljem PK režiimid on Korea kristlust maha surunud.

    Arirang – püha mägi, mida tegelikult ei eksisteeri.

    Ariran hääldatakse ilma g-ta lõpus. Tallinnas on selle nimeline korea restoran. Ariran on rahvalaulu nimi ja pidavat olema mägedevahelise oru, mitte mäe nimi.

    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • nonoh

    21.03.2012 03:06
    JJkirjutas:
    Korea on lahe ja vahava maa. Vahva ja tore rahvas. Usun, et ka Põhja-Korea on tore maa kus elab tore rahvas, kuid kahjuks tundmatu (tundmatu ei tähenda tingimata halba!)....
    1 vastus
    Põhja-Koreas elab seesama korea rahvas mis lõunaski. Aga Põhja-Korea riigis on ainus tore asi küll maailma kõige kõrgem militariseerituse tase. Selline imetlusväärne absoluutse tšempioni tase, millest vingemat pole ükski riik saavutanud, inimvõimete piir. Midagi muud kommunistlikus riigis küll toredat ei ole.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 4 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
TEE ISE: Kodused kommid
30. august 2014 16:40
TEE ISE: Kodused kommid
Hea külaline toob alati ka külakosti kaasa. Nii võibki juhtuda, et ühel hetkel avastad, et kappi on kogunenud suurem kogus küpsiseid. Veel hullem, kui korraga on avatud mitu pakki ning peale esimese paari söödud küpsise jäävad teised taldrikule oma aega ootama. Kaua nad seal ikka külitavad, liiati kipuvad need ka pehmeks minema.
Suvel käib ikka hulgakaupa külalisi ja vahel kipub nii minema, et üks pidu ajab teist taga ning argirutiini sinna mahutada on üsna keeruline.
Metallitööstusele lisandub väetisevabrik
K.METi projektijuhi Aimar Roometsa selgitusel on California punast tõugu ussid hea närvikavaga ja taluvad hästi näiteks ühest kohast teise vedamist ning müra.
Läänemaal Hanila vallas Kõmsil paiknevas metallitööstuses sündis ettevõtjatel mõte hakata kohapeal biohuumust tootma.
ETV ja ETV2: värsked sarjad, hulk kultuuri
“Pealtnägija” meeskonda kuulub sellest sügisest Anna Gavronski. (vasakult teine). Saatejuhtidea jätkavad Roald Johannson, Mihkel Kärmas, Piret Järvis ja Rasmus Kagge.
Septembri esimesest nädalast alates on ETV vaatajate ees taas “Terevisioon”, “Ringvaade”, “Pealtnägija”, “Kahekõne”, “OP!”, “Tõuse ja sära!” ja teised varasemast tuttavad saated igaüks oma harjumuspärasel ajal.
Jaak Uudmäe: Elus ei saa kõike surmtõsiselt võtta
Kogu pere rõõmsalt koos: Mariann ja Jaanus, nende ees seisab tütar Lisete, pereema Maie ja pereisa Jaak, Jana, Meelis, Merylin, Evelyn ja Jaak Joonas.
Sportlasena maailma tipus olnud Jaak Uudmäe räägib oma 60 aasta juubeli künnisel, miks ta otsustas sealt tipust nii varakult lahkuda.
Vihm nullib oodatud rekordsaagi
Anti Mets, kes kasvatab Võrtsjärve ääres teravilja, muretseb põllule jäänud nisu pärast ja loodab, et vihmaperiood varsti lõpeb.
Nii mõnedki optimistid on jõudnud tänavu ennustada rekordilisi teraviljasaake. Rohkem kui nädal aega ladistanud vihm kahandab seda lootust kiiresti.
Harley Davidsoni elektrimootorratas
Harley Davidsoni elektrimootorratas
Head mootorratta sünnipäeva!
Taassünd Sinimäel: pommid, luukered ja tähtajad
Sõjaaegsed leiud on Sinimäe kooli avamise nihutanud kaugemale kooli algusest.
Eestis pole ühtegi teist kooli, mille taassündi oleks ilmestanud mürsulaadung ja luu­kerede lasu.