Armastus käib kõhu kaudu, iseäranis Prantsusmaal 2.

                     
Armastus käib kõhu kaudu, iseäranis Prantsusmaal 2.
Oktoobrist aprillini võib Prantsusmaal omavalitsuse loal teenustööna ajada kanget alkoholi põllumeeste toodud veinipärast, pirnidest, ploomidest ja muust, tegutsedes ühel kohal mitte üle kolme nädala. Saadud rüübet tohivad nad vaid ise tarbida, mitte müüa.
Foto: Erakogu

Mulle meenub ühel eelmisel sõidul nähtu hoopis teisest vallast. Väikese jõe ääres küla lähedal seisid mingid masinad või aparaadid, mille ümber askeldasid kaks meest. Gérard’i seletust mööda polnud need muud kui meie mõistes puskariaparaadid!

Seaduslik puskaritegu

Prantsusmaal on lubatud oktoobrist aprillini teha omavalitsuse loal teenustööd põllumeestele – ajada kanget alkoholi nende toodud veinipärast, pirnidest, ploomidest ja muust, tegutsedes ühel kohal mitte üle kolme nädala. Saadud rüübet tohivad nad vaid ise tarbida, mitte müüa.

On minulgi olnud võimalust proovida seda väga kanget napsu marc’i, mis vähendavat täiskõhutunnet, maitselt aga on, nagu on.

Tuleb arvestada, et kogu see hommikune ettevõtmine, kalli lihakraami ostmine, polnud juhuslik. Osa ostetud lihakraamist jõuab lauale päevase söögikorra ajal, kui oleme ringsõidult tagasi.

Proua valmistab eelroaks rikkalikult kombineeritud salati. Alles siis, kui see on söödud, paneb härra pekikihiga ümbritsetud ja kokku pressitud vasikalihalõigud ning paar toorvorsti pannile. Nende küpsetamine käib nagu neil ikka, üks-kaks, ning tulemus on suurepäraselt hõrk.

Suurejooneline õhtusöök

Eelmisel päevasel söögikorral, kui Gérard oli veel Pariisis mingil nõupidamisel ja tuli õhtuse lennukiga, mina aga öise rongiga ning olin juba kohal, näitas oma lihaküpsetamisoskust Monique, kiitsin – mitte asjata – ka tema böffi. Hiljem ta päris, et kas ma ikka ka Gérard’ile selle edasi ütlesin! Väike perekonnasisene auasi!

Minu nende pool olles pakutakse alati ühel õhtul suurejoonelist õhtusööki, veelgi uhkem, kui küllakutse on võtnud vastu mõni nimekas isik. Eelmisel õhtul olime lõunal olnud paar maja edasi elavate, eespool mainitud observatooriumi intendandi Eugène Cazenave’i ja tema abikaasa Anne-Marie kodus ning nüüd on nende kord Boride poole tulla, nii nagu ikka.

Seekordseks õhtu naelaks kujuneb härra nimega Yves Pinard. Ta on pidanud 20 aastat Suure Louvre’i restoranide peakoka ametit Pariisis. Pensionipõlves on ta asunud elama siia kõrvale departemangu pealinna Tarbes’i.

Heas vormis, halliseguste juustega härra paneb saabumisel kingituseks lauale tema kirjutatud ja koostatud luksusliku raamatu “Köök ja maalid Louvre’is”. Et härra osutub väga jutukaks, kuuleme põhjalikku ülevaadet raamatu saamisloost ja selle ootamatust olemusest. Samasuguse taiese on ta ilmutanud ka Orsay’ muuseumi kohta ning tulnud võitjaks konkursil “Vein ja luule”, luuletuse, mille tekstigi on Gérard enne lauale toonud.

Härra kostitab seltskonda vana hea šampanjaga, millel koos kaaviari ja hanemaksapasteedi saiakestega lastakse hea maitsta avaral verandal vaatega õhtupäikeses kümblevatele, veel valgemütsilistele mägedele.

Istume lauda kuuekesi, eelroataldrikuil ootavad meid Saint-Jaques’i teod andiividel riisiga. Põhiroaks on siis need kurikuulsad liharullid: loomalihakiht rohelise pipraga (toored pipraterad), loomaliha sulajuustuga ja chorizo, väga teravamaitseline hispaania vorst, mille on kokku sobitanud sealne lihameister. Magustoiduks on šokolaadikook vanillikastmes, “neeger valges särgis”, nagu majaproua ütleb.

Võib ju küsida, et miks ma nii palju sellest liha küpsetamisest ja söömisest räägin, aga nagu öeldakse, noblesse oblige, sest härra Bor on peale muude auametite ka rahvusvaheliste kulinaaride ühingute Slow Food ja Club Prosper Montagné liige ning valmistunud eeskätt lihaküpsetamise kunstile.

Talleliha eriliste ubadega

Ent veel üks söömaaeg, mis kahte päeva mahub, vajab samuti kajastamist, nimelt esimene õhtu Cazenave’ide peres.

Kord olen ma nende pool tuvi, aga ka igasugust kodus vinnutatud ja konserveeritud lihatooteid söönud, selleks korraks on valitud talleliha. Eugène seletab kaalukalt, et parimat prantsuse talleliha saab nende kandis aretatud lammastelt, see olevat hõrk ja peenemaitseline. Eelroaks on hästi maitsestatud nõgese püreesupp, magustoiduks eelmainitud “kuusekook”.

Talleliha kõrvale pakutakse hautatud aedube, aga mitte tavalisi, vaid kurikuulsaid haricots tarbais’id, ube, mis on auväärse ajalooga kaunvili. Seda kasvatasid juba Mehhiko asteegid, Euroopasse tõi taime Christoph Kolumbus. Tarbes’i piiskop võttis seemned 1712. aastal Hispaaniast kaasa ja külvas need Adouri jõe orgu, kust algaski selle kultuuri lai viljelemine.

Tegu on mattvalgete suuremat sorti ubadega, mille üks pool on veidi sissepoole käändu. Neid külvatakse üle ühe seemne koos maisiga, mis edaspidi oale toeks on. Ubade korjamine käib tänapäevani käsitsi ning nende hind on kaks-kolm korda kõrgem kui tavalistel ubadel. Meile pakutavad oad on pärit väheldaselt Cazénave’ide põllult.

Selleks korraks on paberile pääsenud vaid paari päeva muljed, ent oma seesuguste pikaajaliste kogemuste toel on olnud ja on ehk edaspidigi veel paljut pajatada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
10 ootamatut küsimust targimale
23. oktoober 2014 05:15
10 ootamatut küsimust targimale
Teaduste akadeemia värke president Tarmo Soomere usub, et universumil on olemas Looja, kuid teaduslikult tõestada ei ole seda nähtavasti kunagi võimalik.
Maaleht esitas Eesti Teaduste Akadeemia uuele presidendile Tarmo Soomerele ilma igasuguse eelhoiatuseta kümme igavikulist küsimust armastusest, sõjast ja eestlusest.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
Talv ei alga varakult, kuid kestab kaua
Arvo Saidla loeb mõlema metsseapõrna pealt ühtmoodi välja, et nii jaanuar kui veebruar pakuvad meile üsna käredat külma.
Maalehe ilmatargad on enamasti seda meelt, et vähemalt jõuludeni suurt külma ega rohkesti lund tulemas pole, tõsisem talv, kui see saabuma peaks, algab uuest aastast.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.