Berliinis konnsuusid otsimas 1.

 (3)
                     
Berliinis konnsuusid otsimas 1.
Berliini loomaaias rõõmustavad lisaks päris loomadele silma ka loomaskulptuurid. Seda väikest kalameest oli väga raske pildile saada nii, et ühtki kätepesijat või kujule pai tegijat kaadrisse ei jääks.
Foto: Erakogu

Mõte Berliini külastada tekkis, kui nägin fotot sealses loomaaias elavatest konnsuudest.

Need elukad näevad välja nagu segu haugist ja öökullist – väikesed sulised mütakad hiigelsuurte suudega. Nähtud need linnud ka said. Aga silme ette ja meelde jäi veel palju muudki.

Ei mina ega mu kaaslane polnud varem Berliinis käinud. Pärast mõningast pusimist bussidega saime lennujaamast Kaiser-Friedrich-Straßele, kus asus meie hotell.

Esimene mulje linnast ei olnud väga vaimustav. Selle linnajao 5–6korruseliste majade allkorrustel asusid kahtlase väljanägemisega baarid ja erootikakaupade poed. Ka ei saa öelda, et tänavad väga puhtad oleksid olnud, pigem räpased. Seal ringi liikuvaid inimesi vaadates meenus meie Balti jaam. Lühidalt – hakkasin kartma, et kuidas me seal õhtul liigume, kui linna pealt tuleme, et kas seal pole ohtlik jms. Tegelikult õnneks mingeid probleeme ei tekkinud.

Vahemaad pikemad kui Tallinnas

Esmamuljet parandas seegi, et hotell oli oma hinna kohta päris viisakas. Tundus, et asukoha valisime täitsa hästi – eesmärk oli sattuda Charlottenburgi, Mitte või Tiergarteni piirkonda. Plaanis oli võimalikult palju jalgsi liikuda ja kaarti vaadates tundus, et neis piirkondades asus kõige rohkem meid huvitavaid sihtmärke.

Tegelikkuses osutusid vahemaad natuke pikemaks, kui väikese Tallinna elanikuna ette kujutasin – Kadrioru–kesklinna–Kalamaja piirkonnas liigun ikka jalgsi. Kuid et minu meelest saab jalgsi käies rohkem linna näha ja tunda, siis esimesed kaks päeva liikusime ikkagi jala ja teised kaks kimasime rongiga ringi.

Kui hotelli juurest loomaaia ja kesklinna poole liikuma hakkasime, läks tänavapilt rõõmsamaks – kõnniteed laiemad ja puhtamad, majad ilusamad ja tee ääres viisakamad poed.

Kohe natuke enne loomaaeda asus Breitscheidplatz ja selle juures esimene minu jaoks huvitav vaatamisväärsus – Emperor William Memorial Church. See pidi olema huvitav selle poolest, et koosneb vanast, Teise maailmasõja ajal kahjustunud kiriku varemetest ja nende ümber ehitatud uuest osast.

Netist leitud pildil nägi hoone välja väga ulmeline ja samas tontlik. No katkine kirik on ju ikka natuke sünge värk, nagu hüljatud surnuaiad ja igasugused muud varemedki. Aga paraku olid nad selle ümber mingi valge kasti ehitanud, ilmselt oli see vaatamisväärsus remondis.

Kirikut ümbritseval platsil oli vähemalt üks huvitav purskkaev ja šopinguhuvilised leiaks sealkandis ka palju toredaid poode, aga meie liikusime edasi loomaaeda.

Loomaaed õnneks ei olnud remondis. No ja muidugi oli loomaaia juures kõik juba väga ilus.

Saksamaa vanim loomaaed

Berliini me tegelikult läksimegi eelkõige mõttega külastada loomaaeda (Berlin Zoological Garden), sest seal pidi olema palju vahvaid loomi, nende hulgas eriti kummalise ja nunnu välimusega lind konnsuu. Noka juures on tal vahvad suled, mille abil ta meelitab putukaid ligi, ise vaikselt oksal kükitades, väikese linnu kohta päratu suur (ja tõepoolest konna suud meenutav) nokk pärani.

Berliini loomaaed on Saksamaa kuulsaim ja vanim. Seal elas enne oma õnnetut lõppu ka kuulus jääkarupoeg Knut. Linnas on ka teine loomaaed
(Tierpark Berlin), mis on küll pindalalt suurem, aga seal on vähem loomi. Seda me ei külastanud, sest see asus kesklinnast eemal ja jättis ka piltidelt igavama mulje. Kohe esimesel reklaampildil oli kits ja igasuguseid kitsesid on Tallinna loomaaias ikka tüdimuseni palju nähtud.

Berliini loomaaeda on lihtne leida, see asub lausa kesklinnas Tiergarteni piirkonnas ja sinna on igal juhul mõtet sattuda. Samas kandis asuvad kaubanduskeskused ja juba mainitud Emperor
William Memorial Church. Loomaaeda pääsemiseks tuleb metrooga sõites väljuda peatuses Zoological Garden.

Berliini loomaaed on huvitav ka selle poolest, et lisaks päris loomadele on seal palju ilusaid loomakujusid ja purskkaevusid ning palju rohelust ja lilli. Ilu algab juba väravatest, mõlemad neist on kaunistatud uhkete loomakujudega – üks elevantidega ja teine lõvidega. Kuigi loomaaed asub suurte majade vahel kesklinnas, ei saa sellest sees olles üldse aru, kõik on nii roheline ja rahulik.

Järgneb

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Pärnu filmifestival – aeg elu üle mõelda
Festivali žüriikorüfee Edward Lucie-Smith (vasakult teine) on alati valmis põhjendama, miks filmis peab olema hea lugu.
Hiljuti üritasin dokumentaalfilmi teha.
Juristi nõuanne
24. juuli 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Meri on, meri jääb… Ja merepidu ka!
Nii kuumal rannaliival kui Kolga-Aablas pole “Lauluga maale” saadet varem ilmselt salvestatud.
Et Eesti pikima merepiiriga vald merepidu peab, on loomulik. Kui ei peaks, oleks imelik.
Muhulased asutasid lambakolhoosi
Katrin Põld (paremal) ja Kadri Tali ütlevad, et lammastega tegelemine on olnud pidev õppimine, kuid midagi ülejõukäivat pole kolhoosis ette tulnud. Ühiselt saab takistustest kergemini üle ja rõõmud on suuremad.
Suvemuhulased võtsid hulga peale lambad, kes suviti nende maid rohust puhtaks söövad ning külma aja ühises talvekorteris veedavad. Kari kasvab ja karjamaid on rohkem, kui lambad süüa jaksavad.
Naine annetas muuseumile lehma
24. juuli 2014 05:15
Naine annetas muuseumile lehma
Haruldaste sarvedega lemmiklehma Mirdikest näitab Eesti Põllumajandus- muuseumi õuel muuseumi kommunikatsioonijuht Katrin Vask.
Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad said paraja üllatuse osaliseks, kui Puka lähedal elav maanaine otsustas annetada muuseumile oma lemmiklehma Mirdikese, keda lüpsta paraku ei saa.
Helmen Kütt: Pean jääma ausaks. Vastasel korral panen ameti maha
Eesti on võimas riik: meil on tervelt kaks kaitseministrit. Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt unistab sellest, et ta saaks õnnetusse sattunud tavainimeste tervist taastada samamoodi, nagu on see kaitseministril võimalik palgasõdurite puhul.
Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt (SDE) tunnistab, et sai ametit vastu võttes petta. Ta uskus võimupartneri juttu, et töövõimereformi kava on ka puudega inimestega läbi arutatud. Nüüd ütleb Kütt otse: reformi jõustumine tuleks edasi lükata.