Berliinis konnsuusid otsimas 1.

 (3)
                     
Berliinis konnsuusid otsimas 1.
Berliini loomaaias rõõmustavad lisaks päris loomadele silma ka loomaskulptuurid. Seda väikest kalameest oli väga raske pildile saada nii, et ühtki kätepesijat või kujule pai tegijat kaadrisse ei jääks.
Foto: Erakogu

Mõte Berliini külastada tekkis, kui nägin fotot sealses loomaaias elavatest konnsuudest.

Need elukad näevad välja nagu segu haugist ja öökullist – väikesed sulised mütakad hiigelsuurte suudega. Nähtud need linnud ka said. Aga silme ette ja meelde jäi veel palju muudki.

Ei mina ega mu kaaslane polnud varem Berliinis käinud. Pärast mõningast pusimist bussidega saime lennujaamast Kaiser-Friedrich-Straßele, kus asus meie hotell.

Esimene mulje linnast ei olnud väga vaimustav. Selle linnajao 5–6korruseliste majade allkorrustel asusid kahtlase väljanägemisega baarid ja erootikakaupade poed. Ka ei saa öelda, et tänavad väga puhtad oleksid olnud, pigem räpased. Seal ringi liikuvaid inimesi vaadates meenus meie Balti jaam. Lühidalt – hakkasin kartma, et kuidas me seal õhtul liigume, kui linna pealt tuleme, et kas seal pole ohtlik jms. Tegelikult õnneks mingeid probleeme ei tekkinud.

Vahemaad pikemad kui Tallinnas

Esmamuljet parandas seegi, et hotell oli oma hinna kohta päris viisakas. Tundus, et asukoha valisime täitsa hästi – eesmärk oli sattuda Charlottenburgi, Mitte või Tiergarteni piirkonda. Plaanis oli võimalikult palju jalgsi liikuda ja kaarti vaadates tundus, et neis piirkondades asus kõige rohkem meid huvitavaid sihtmärke.

Tegelikkuses osutusid vahemaad natuke pikemaks, kui väikese Tallinna elanikuna ette kujutasin – Kadrioru–kesklinna–Kalamaja piirkonnas liigun ikka jalgsi. Kuid et minu meelest saab jalgsi käies rohkem linna näha ja tunda, siis esimesed kaks päeva liikusime ikkagi jala ja teised kaks kimasime rongiga ringi.

Kui hotelli juurest loomaaia ja kesklinna poole liikuma hakkasime, läks tänavapilt rõõmsamaks – kõnniteed laiemad ja puhtamad, majad ilusamad ja tee ääres viisakamad poed.

Kohe natuke enne loomaaeda asus Breitscheidplatz ja selle juures esimene minu jaoks huvitav vaatamisväärsus – Emperor William Memorial Church. See pidi olema huvitav selle poolest, et koosneb vanast, Teise maailmasõja ajal kahjustunud kiriku varemetest ja nende ümber ehitatud uuest osast.

Netist leitud pildil nägi hoone välja väga ulmeline ja samas tontlik. No katkine kirik on ju ikka natuke sünge värk, nagu hüljatud surnuaiad ja igasugused muud varemedki. Aga paraku olid nad selle ümber mingi valge kasti ehitanud, ilmselt oli see vaatamisväärsus remondis.

Kirikut ümbritseval platsil oli vähemalt üks huvitav purskkaev ja šopinguhuvilised leiaks sealkandis ka palju toredaid poode, aga meie liikusime edasi loomaaeda.

Loomaaed õnneks ei olnud remondis. No ja muidugi oli loomaaia juures kõik juba väga ilus.

Saksamaa vanim loomaaed

Berliini me tegelikult läksimegi eelkõige mõttega külastada loomaaeda (Berlin Zoological Garden), sest seal pidi olema palju vahvaid loomi, nende hulgas eriti kummalise ja nunnu välimusega lind konnsuu. Noka juures on tal vahvad suled, mille abil ta meelitab putukaid ligi, ise vaikselt oksal kükitades, väikese linnu kohta päratu suur (ja tõepoolest konna suud meenutav) nokk pärani.

Berliini loomaaed on Saksamaa kuulsaim ja vanim. Seal elas enne oma õnnetut lõppu ka kuulus jääkarupoeg Knut. Linnas on ka teine loomaaed
(Tierpark Berlin), mis on küll pindalalt suurem, aga seal on vähem loomi. Seda me ei külastanud, sest see asus kesklinnast eemal ja jättis ka piltidelt igavama mulje. Kohe esimesel reklaampildil oli kits ja igasuguseid kitsesid on Tallinna loomaaias ikka tüdimuseni palju nähtud.

Berliini loomaaeda on lihtne leida, see asub lausa kesklinnas Tiergarteni piirkonnas ja sinna on igal juhul mõtet sattuda. Samas kandis asuvad kaubanduskeskused ja juba mainitud Emperor
William Memorial Church. Loomaaeda pääsemiseks tuleb metrooga sõites väljuda peatuses Zoological Garden.

Berliini loomaaed on huvitav ka selle poolest, et lisaks päris loomadele on seal palju ilusaid loomakujusid ja purskkaevusid ning palju rohelust ja lilli. Ilu algab juba väravatest, mõlemad neist on kaunistatud uhkete loomakujudega – üks elevantidega ja teine lõvidega. Kuigi loomaaed asub suurte majade vahel kesklinnas, ei saa sellest sees olles üldse aru, kõik on nii roheline ja rahulik.

Järgneb

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Ühine puidumüük annab omanikule parima tulu
TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula (paremal) ütleb, et käesoleva aasta siht on vahendada minimaalselt 500 000 tihumeetrit oma metsaühistutest liikmete ümarmaterjali müüki.
Visa, kuid järjekindel metsaomanike koondumine ühistutesse tingib, et ühistutel on vaja ka ühtset kanalit, mille kaudu liikmete metsadest raiutud puitu realiseerida.
Tiiki tuleb kraaniveega täita, et kalad ellu jääksid
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.
Kas soovite maapirnikrõpsu? (2)
31. juuli 2014 08:09
Kas soovite maapirnikrõpsu?
Andeia Kaseorg ja Uku Uibopuu oma maapirnipõllul, millel kasvav on toonud neile parema tervise ning loodetavasti toob ka sissetuleku.
Uku Uibopuu ja Andeia Kaseorg kavatsevad oma kodus Tõlliste külas asutada väikeettevõtte, kus valmistavad enda aiamaal kasvatatud maapirnist krõpse, jahu, mahlu.
URMAS ROOSIMÄGI
Endine sõjaväelane ja praegune omavalitsuspoliitik Urmas Roosimägi tahab näha ümberlükkamatuid tõendeid, enne kui annab hinnangu, kes ikkagi Malaisia reisilennuki alla tulistas.
Brigaadikindral Urmas Roosimägi suudab küll Malaisia reisilennuki alla tulistanud Buki rakette lasta, kuid ei julge väita, kes juhtunus süüdi on.
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.
Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
Kuula Raadioteatrit
31. juuli 2014 05:15
ksküla
Aarne Üksküla
“Mis? Kus? Millal?” ootab küsimusi
Eelmise hooaja parima küsimuse esitajad Alina ja Alisa Beljankova.
Uus telehooaeg toob ekraanile ka Kanal 2 populaarse mälumängu “Mis? Kus? Millal?”.
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suutäis soolast ja jooki peale
Nagu suvelaadale kohane, leidus ka seekordsel Jäneda laadal ohtralt suitsuliha, mida kaasa osta või kohapeal süüa.
Mingis mõttes on aastad küll vennad: Jäneda talupäevade laadal pakutakse palju söögi-, joogi- ja vanakraami, aga vähe üllatusi.
Lottemaal sajab arvamusterahet
31. juuli 2014 05:15
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga
Esimene laagrivahetus tutvus eesti keele ja kultuuriga Viljandimaal Veneveres. Sealsamas algab pühapäeval ka laagri viimane vahetus.
Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist.
Sada sõna
31. juuli 2014 05:15
Kõigile kulub ära üks südasuvine polaarretk
22. aprillist kuni 3. juulini 2012 tegid Timo Palo ja norralane Audun Tholfseni 1500 km pikkuse retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile.
Ei mingit kahtlust, kõige parem raamat praeguse palavusega kätte võtmiseks ja juba ainuüksi piltide vaatamiseks on Timo Palo “Jäine teekond”.
Viljandi folgil kõlas muusika, mis haaras rahva kaasa
Svjata Vatra solisti Ruslan Trochynskyi esinemine andis energiat lauljaga ühes rütmis mõelda ja liikuda.
Kolhoosiolümpia, mis andis elule Võrtsjärve ääres värvi
Köit sikutab V. I. Lenini nimelise näidissovhoosi võistkond koosseisus kapten Kalju Kinsigo, Ants Jantsus, Annus Sika, Vladimir (Volli) Leontjev, Märt Loim ja Aare Liibusk.
Nelikümmend viis aastat tagasi said alguse Võrtsjärve mängud, mis kiiresti kujunesid majandirahva suviseks kõrgpunktiks ning jätkuvad tagasihoidlikumal moel tänapäevani.
Viimsi looduskeskus pakub metsatarkust uudsel ja köitval moel
Sel humoorikas võtmes pildil on inimesed, kes Viimsi looduskeskuse uue maja ja näituse valmimisele kaasa aitasid: (vasakult) Jüri Lõun – loovagentuuri Pult kunstiline juht, Ago Kullisaar – ehitustööde teostaja OÜ Sulane juhatuse liige, Annes Arro – püsiekspositsiooni ideelahenduse ja hoone sisearhitektuurse lahenduse konkursi võitja tööga “Metsavägi”, (tammepuu sees) Annemarie Rammo – RMK Viimsi looduskeskuse teabespetsialist, Sirli Vijar – RMK Viimsi looduskeskuse juht, Kristjan Maasalu – RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juht, Erika Saks – ekspositsiooni kujundustööde ja sisuliste lahenduste teostaja OÜ Pult loovjuht, Henry Liimal – ekspositsiooni programmeerimis- ja elektroonika- lahenduste teostaja The Systems OÜ juhatuse liige.
Viimsis asub ilmselt ajakohaseim loodusõppevõimalusi pakkuv RMK looduskeskus, kus lisaks muudele huviväärsustele on vaatamiseks ka püsinäitus “Metsas on väge!”.