Berliinis konnsuusid otsimas

                     
Berliinis konnsuusid otsimas
Selline on magusast uinakust hetkeks ärganud konnsuu – pisut pahura ilmega suline nokaga kännuke.
Foto: Erakogu

Mõte Berliini külastada tekkis, kui nägin fotot sealses loomaaias elavatest konnsuudest – väikestest sulistest mütakatest, kes näevad välja nagu segu haugist ja öökullist.

Berliini loomaaias on suhteliselt väikse maa-ala peale kokku
kogutud üle 1500 loomaliigi.

Erinevalt Tallinna loomaaiast on seal ka pingviinid, pandakaru, kaelkirjakud, orangutanid ja gorillad. Loomadele on jäetud palju n-ö mänguruumi ja nende “korterid” tunduvad olevat liigile sobivalt ja piisavalt huvitavalt sisustatud, samas on nad siiski hästi vaadeldavad. Näiteks on jõehobubasseini üks sein läbipaistev ja saab jälgida looma tegemisi nii maa peal kui ka vees.

Palees elavad kaelkirjakud ja elu nautivad hülged

Olime loomaaias oma 5–6 tundi, kuid osad loomad jäid ikkagi nägemata. Näiteks kui tund enne loomaaia sulgemist kaslaste maja leidsime, oli see juba kinni ning kaardi pealt leidsime hiljem ka ööloomade maja tähistava nahkhiire, aga tegelikult me seda küll ei näinud.

Üldse oleks pidanud rohkem kaarti jälgima ja igaks juhuks tähtsamad elukad kohe üle vaatama, aga see on juba tagantjäreletarkus. Samas – kui me oleksime kaardi järgi liikunud, siis võib-olla poleks me üldse hülgeid näinudki.

Tallinna loomaaias on hülged väga igavad – ujuvad tuimalt basseinis ringi umbes sama huvitavalt kui suvalised kalad. Aga Berliinis – ma ei tea, kas tegu oli nooremate loomadega või oli asi ägedamas sisustuses – nad mängisid!

Puuri sisu oli muidugi tõesti palju ilusam ja huvitavam kui Tallinna hüljestel – üks basseini äär oli liumäelaadse kallakuga ja sealt lasksid nad suure rõõmuga alla. Lisaks igasugused basseinisopikesed, kuhu end peita ja kivid, kuhu peale ülbelt vahtima loivata, et siis kohe jälle edasi tormata – vaatama, mida teine hüljes teeb.

Siis meeldisid mulle veel muidugi jaanalinnutibud ja metssigade maja, mis oli ikka nii uhke onn, et ükski hunt seda naljalt ümber ei puhu.

Loomade majad olid üldse vahvad – näiteks piison elas Lido stiilis tarekeses ja kaelkirjakud jalutasid välja eriti kaunite ja kõrgete (no peab ju olema, kui on nii kõrge loom) idamaises stiilis kaarte alt.

Pingviine oli ka tore näha, aga midagi huvitavat nad tol päeval ei teinud, lihtsalt seisid nagu kujud, mõni ehk tatsas natuke ja jäi siis teise koha peale edasi seisma.

Veider oli ka see, et karu ja tiiger tatsasid samamoodi paariruutmeetrisel alal edasi-tagasi nagu Tallinnas, kuigi ruumi oli neil jautamiseks mitu korda rohkem. See-eest isalõvi möirgas uhkelt ja ei tatsunud totakalt.

Gorilla aga oli ikka tõeline macho – suur lihaseline elukas, võttis isaseid poose ja jõllitas pildistavaid masse põlglikult. Sama ülbelt käitus muidugi ka kõige suurem ja uhkem paavian – tundus, et ta on karja boss, sest möödaminnes sakutas ta väiksemaid, kui need liiga ülemeelikuks läksid.

Konnasuud magasid päevaund

Oma põhisihtmärk-elukat konnasuud nägin ikka ka. Mitu korda käisin vaatamas. Neid oli seal kolm tükki, üks linnumajas sees ja kaks väljas, aga kõik kolm tegelesid usinalt magamisega. Ehk korra või paar tegid silma lahti, aga oma uhket suurt suud väga mitte, tegu on siiski öölindudega. Aga väga nunnud olid nad sellegipoolest, sellised sulised nokaga kännukesed.

Ja siis leidsin ühe uue uhke linnu – kagu. Ta oli nagu täispuhutud rästas, aga punase nokaga ja vesihall – hiilis puuriääri mööda ja vaatas mind kahtlustava näoga.

Berliini loomaaias on ka lastezoo, kus saab loomi katsuda, kuid sinna me enam ei jõudnud. Teiseks korraks jäi ka veeloomade troopikamaja.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Muhulased asutasid lambakolhoosi
Katrin Põld (paremal) ja Kadri Tali ütlevad, et lammastega tegelemine on olnud pidev õppimine, kuid midagi ülejõukäivat pole kolhoosis ette tulnud. Ühiselt saab takistustest kergemini üle ja rõõmud on suuremad.
Suvemuhulased võtsid hulga peale lambad, kes suviti nende maid rohust puhtaks söövad ning külma aja ühises talvekorteris veedavad. Kari kasvab ja karjamaid on rohkem, kui lambad süüa jaksavad.
Jaan Arder
Tabasalu perepäeval sai külastada kohapeal kirbuturgu ja laata. Õhtul tegi meeleolu Outloudz ja Apelsin.
Eile õhtul suri 62-aastasena laulja ja muusik Jaan Arder. Delfi andmetel leiti armastatud laulja surnukeha eile tema Lasnamäe korterist.
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.
Köögiviljade valmimine hilineb: kapsas ja porgand said külmašoki
“Kapsapead veel ei olegi, ainult lehed on laiali,” muretseb keskvalmiva kapsa põllul ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu, et juunikuus saadud külmašokk on lükanud saagi valmimise paari nädala võrra hilisemaks.
Aiandustalunikud kurdavad: porgand kidub, oad ei taha tõusta ning kurgid-kapsad avamaal kosuda. Jahe juuni­kuu pidurdas kodumaise köögivilja kasvamist kõvasti, nii et saagi valmimine hilineb varasemate aastatega võrreldes paarist nädalast kuni kuuni.