Berliinis konnsuusid otsimas

                     
Berliinis konnsuusid otsimas
Selline on magusast uinakust hetkeks ärganud konnsuu – pisut pahura ilmega suline nokaga kännuke.
Foto: Erakogu

Mõte Berliini külastada tekkis, kui nägin fotot sealses loomaaias elavatest konnsuudest – väikestest sulistest mütakatest, kes näevad välja nagu segu haugist ja öökullist.

Berliini loomaaias on suhteliselt väikse maa-ala peale kokku
kogutud üle 1500 loomaliigi.

Erinevalt Tallinna loomaaiast on seal ka pingviinid, pandakaru, kaelkirjakud, orangutanid ja gorillad. Loomadele on jäetud palju n-ö mänguruumi ja nende “korterid” tunduvad olevat liigile sobivalt ja piisavalt huvitavalt sisustatud, samas on nad siiski hästi vaadeldavad. Näiteks on jõehobubasseini üks sein läbipaistev ja saab jälgida looma tegemisi nii maa peal kui ka vees.

Palees elavad kaelkirjakud ja elu nautivad hülged

Olime loomaaias oma 5–6 tundi, kuid osad loomad jäid ikkagi nägemata. Näiteks kui tund enne loomaaia sulgemist kaslaste maja leidsime, oli see juba kinni ning kaardi pealt leidsime hiljem ka ööloomade maja tähistava nahkhiire, aga tegelikult me seda küll ei näinud.

Üldse oleks pidanud rohkem kaarti jälgima ja igaks juhuks tähtsamad elukad kohe üle vaatama, aga see on juba tagantjäreletarkus. Samas – kui me oleksime kaardi järgi liikunud, siis võib-olla poleks me üldse hülgeid näinudki.

Tallinna loomaaias on hülged väga igavad – ujuvad tuimalt basseinis ringi umbes sama huvitavalt kui suvalised kalad. Aga Berliinis – ma ei tea, kas tegu oli nooremate loomadega või oli asi ägedamas sisustuses – nad mängisid!

Puuri sisu oli muidugi tõesti palju ilusam ja huvitavam kui Tallinna hüljestel – üks basseini äär oli liumäelaadse kallakuga ja sealt lasksid nad suure rõõmuga alla. Lisaks igasugused basseinisopikesed, kuhu end peita ja kivid, kuhu peale ülbelt vahtima loivata, et siis kohe jälle edasi tormata – vaatama, mida teine hüljes teeb.

Siis meeldisid mulle veel muidugi jaanalinnutibud ja metssigade maja, mis oli ikka nii uhke onn, et ükski hunt seda naljalt ümber ei puhu.

Loomade majad olid üldse vahvad – näiteks piison elas Lido stiilis tarekeses ja kaelkirjakud jalutasid välja eriti kaunite ja kõrgete (no peab ju olema, kui on nii kõrge loom) idamaises stiilis kaarte alt.

Pingviine oli ka tore näha, aga midagi huvitavat nad tol päeval ei teinud, lihtsalt seisid nagu kujud, mõni ehk tatsas natuke ja jäi siis teise koha peale edasi seisma.

Veider oli ka see, et karu ja tiiger tatsasid samamoodi paariruutmeetrisel alal edasi-tagasi nagu Tallinnas, kuigi ruumi oli neil jautamiseks mitu korda rohkem. See-eest isalõvi möirgas uhkelt ja ei tatsunud totakalt.

Gorilla aga oli ikka tõeline macho – suur lihaseline elukas, võttis isaseid poose ja jõllitas pildistavaid masse põlglikult. Sama ülbelt käitus muidugi ka kõige suurem ja uhkem paavian – tundus, et ta on karja boss, sest möödaminnes sakutas ta väiksemaid, kui need liiga ülemeelikuks läksid.

Konnasuud magasid päevaund

Oma põhisihtmärk-elukat konnasuud nägin ikka ka. Mitu korda käisin vaatamas. Neid oli seal kolm tükki, üks linnumajas sees ja kaks väljas, aga kõik kolm tegelesid usinalt magamisega. Ehk korra või paar tegid silma lahti, aga oma uhket suurt suud väga mitte, tegu on siiski öölindudega. Aga väga nunnud olid nad sellegipoolest, sellised sulised nokaga kännukesed.

Ja siis leidsin ühe uue uhke linnu – kagu. Ta oli nagu täispuhutud rästas, aga punase nokaga ja vesihall – hiilis puuriääri mööda ja vaatas mind kahtlustava näoga.

Berliini loomaaias on ka lastezoo, kus saab loomi katsuda, kuid sinna me enam ei jõudnud. Teiseks korraks jäi ka veeloomade troopikamaja.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Fendt 828 Vario S4
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.
Mida oleks Asutava Kogu saadikutel öelda Eesti rahvale 95 aastat hiljem
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. “Tahame loota, et tänavune jüripäev uue lehekülje avab meie ajaloos ja uue ning õnnistusrikka ajajärgu alustab meie rahvale,” sõnas avakõnes August Rei.
1919. aasta aprillis kokku tulnud Asutav Kogu kujundas Eesti riigi näo ja andis tegevussuunised tulevastele põlvedele. Tollaseid protokolle lugedes võib veenduda, et rahvasaadikuil  oleks ka tänapäeval palju öelda.
Teadmisveerg Tuna & täna
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Eesti rehielamu saab 1000!
24. aprill 2014 05:15
Eesti rehielamu saab 1000!
1723. aastal ehitatud Hiiumaa Kolga talu rehielamu, mis praegu asub Eesti Vabaõhumuuseumis.
Eesti Vabaõhumuuseum kavatseb tänavu tähistada rehemaja tuhandendat sünnipäeva. Ning sel eakal hoonetüübil läheb praegugi hästi!
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Sõgelane, sadajalg ja muud mutukad
Vahtlane, kes on veidi vägisi oma vahumullist välja puksitud.
Lugu elukatest, kes inimese mugavusmullist tavaliselt välja jäävad