Ida-Virumaal avati adrenaliinirohke seikluspark

 (2)
                     
Ida-Virumaal avati adrenaliinirohke seikluspark
Alutaguse seikluspark
Foto: Erakogu

Alates juulikuust on kõigil huvilistel võimalus külastada Alutaguse Seiklusparki, kus saab ennast proovile panna viiel erineval rajal, nautida õhulendu pikal trossilaskumisel ning hüpata Tarzanina alla 9 meetri kõrguselt puult.

“Seikluspargi rajamine Ida-Virumaale annab nii kohalikele elanikele kui Eesti ja välisturistidele võimaluse proovida veidi ekstreemsemat sportlikku meelelahutust. Meil on hea meel, et lisaks Tuubimäele, mis pakub liu laskmise võimalust suvel ainukesena Eestis, tekib Alutaguse Puhke-ja Spordikeskusesse veel üks ainulaadne aastaringne atraktsioonide kompleks, “ ütles MTÜ Mäekeskuse juhatuse liige Robert Peets.

Uus seikluspark asub Illuka vallas, Alutaguse Puhke-ja Spordikeskuses ning selle rajas MTÜ Mäekeskus koostöös Illuka valla ning Euroopa Liidult saadud toetuse abiga.

Seikluspargi rajas Prantsuse ettevõte, kellel on radade ehitamise kogemus aastast 1997. Eelmise aasta oktoobris mõõdeti välja seikuspargi rajad, mille kõrgeim platvorm paikneb maapinnast 13 meetri kõrgusel. Rangete kvaliteedinõuete järgi rajatud atraktsioonid teevad seikluspargist turvalisima ning kasutajasõbralikuma seikluspargi Eestis. Ohutuse tagamiseks on seikleja turvarakmete abil kinnitatud turvatrosside külge ja trossilaskumised lõppevad unikaalse vedrusüsteemiga, et trossilaskumisel ei peaks seikleja kindaid kandma ja ise kiirust pidurdama.

Alutaguse Seikluspargi põhiradadele on planeeritud 45 elementi. Pikima trossisõidu pikkuseks on 115 meetrit. Rajad asuvad puude vahel ja puude otsas ning on erineva raskusastmega. Lisaks harjutusrajale leiab pargist erineva raskusastmega põnevaid radasid koos köiellaskumistega üle tuubiraja ning üle suusaraja.

Esimeses etapis valminud viie raja läbimine võtab sõltuvalt seikleja treenitusest aega 1-2 tundi.

Järgmisel aastal plaanib MTÜ Mäekeskus pargi edasiarendust, et avada laste seiklusrada ning Eestis kõige pikemat köiellaskumist võimaldav atraktsioon, mis kulgeb üle järve.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mesilaste vaenlased: ilm, kiskjad ja rumal mesinik
Heiki Luhaga samal ajal alustas mesindusega vanem vend Raul Luha (pildil). Sel hooajal on ta üheksalt perelt saanud 54 kilo mett ja loodab enne suve lõppu veel korraliku saagi saada
Geograafilise asukoha ja ilma kõrval mängivad meesaagi kujunemisel väga suurt rolli mesiniku oskused ja hoolsus.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Suvised hädad kurgi ja tomatiga
Punane kedriklest on kasvuhoones kurgi hävitanud – kurk on kolletunud, lehed kuivanud ja kaetud kahjuri võrgendiga.
Sooja saabumisega tekkis paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.
Abi jõuab hädaliseni kiiremini
Paide päästekomando operatiivkorrapidaja Meelis Hints on saanud uut süsteemi kasutada kuu aega ning hindab seda heaks.
Uus kaardisüsteem suudab leida abivajaja ka metsade ja põldude vahelt, selleks tuleb helistada telefonil 112.
Kuidas ära tunda õiget Peipsi sibulat?
Stanislav Burlakovil on põhjust rahul olla: mullune sibula- saak oli Peipsi veeres hea, tänavune veelgi parem.
Lüübnitsa sibula-kasvatajad hoiatavad, et nende kauba pähe üritatakse pakkuda importmugulaid.
Mesi voolab Kuremäelt Venemaale
Tagasihoidlik daam Kohtla-Järvelt väidab meeleti ääres, et kõik tema meevarud tulevad Kuremäelt. Tuttavate omad samuti. Ka Venemaa tuttavad toob ta kohale nii paiga pühadust kogema kui ka mett hankima.
Kuremäe kloostrist Venemaale suunduv meejuhe mulksub hoolimata sellest, kas Moskva Eesti toitu pooldab või põlgab.
Kas putšikolonnist pandi pihta soomuk?
Väga palju kohalik ajaleht Järva Teataja suurtest sündmustest tookord ei kirjutanud. Lisaks ilmus veel Järva Kodukaitse maleva ülema Villem Kelgo sulgest väike ülevaade, mis kuupäeval ja kellaajal kolonnid kuhugi sõitsid, kuid lähemalt juhtunut ei kirjeldatud.
Veel 23 aastat pärast augustiputši levib Järvamaal legend soomukist, mille Kaitseliidu kohalik malevkond olla Pihkvast Tallinna teel olnud kolonnist pihta pannud.
Kuidas sündis Balti keti hümn “Ärgake, Baltimaad!”
Laulu “Ärgake, Baltimaad!” algsest salvestusest pole fotosid õnnestunud leida. 1989. aasta lõpus esitasid seda Läti aasta parimate laulude saates Valdas Vasilauskas, Tarmo Pihlap ja Viktors Zemgals.
Veerand sajandi eest läbi Eesti, Läti ja Leedu kulgenud Balti kett seostub me mälus ühe kindla, just selle sündmuse tarvis kirjutatud rokklooga “Ärgake, Baltimaad!”. Ometi teame Eestis väga vähe selle autoreist ja esitajaist.