Põgus põige Türgi kevadesse 2.
Göynük on pisike linn, kus püsielanikke vaid 5000 inimese ringis. Märksa suurema maa-ala kui nende kodud Tauruse mägede jalamil võtavad enda alla kesklinnas ja rannapiirkonnas laiutavad hotellid ja kaubanduskeskused ning müügiputkade pikad read.
On võrdlemisi tõenäoline, et tõmmud kaupmehed kõnetavad teid kõigepealt vene keeles, sest just venekeelsele turistile on kogu see piirkond orienteeritud. Aga päris paljud on ka Eestist kuulnud ja oskavad mõnd eestikeelset väljenditki.
Linnalegendi uskudes tulevat sedagi ette, et kui türklasest müügimehele giidi õpetatud väheses türgi keeles püüdlikult väidad, et raha ei ole, võid saada vastuseks: “Valetad!”
Et saaks rahus kaupa silmitseda, valisime kingituste kaasaostmiseks poe, kus müügimees näis omi asju ajavat. Aga ei läinud just kaua, kui ta oma viga märkas ja riiulite vahelt meie, varases keskeas ja üle keskmise heas toitumuses prouade poole tormas.
Jõudes minust kahe meetri kaugusele, ajas põlevate silmadega türklane käed laiali ja kilkas üle näo siiralt särades: “Jennifer Lopez!” Ning kui ta oli veendunud, et ma vähemalt ühe salli kindla peale ära ostan, kihutas mu blondipäise sõbranna poole, kes maalitud klaaskausse valis, ja komplimenteeris tedagi häälekalt: “Paris Hilton!” Loogiline, et me sealt poest mõnevõrra kergema rahakotiga
väljusime...
Järgneb
