Siseturistide meeliskohtadeks on Harju ning Pärnu maakond

                     
Siseturistide meeliskohtadeks on Harju ning Pärnu maakond
Foto: Tanel Meos

Majutusettevõtetes peatus tänavu kolmel suvekuul esmakordselt üle miljoni sise- ja välisturisti, teatab Statistikaamet. Eelmise suvega võrreldes kasutas majutusettevõtete teenuseid 14% rohkem turiste.

2011. aasta suvel kasutas majutusettevõtete teenuseid 705 000 välisturisti. Välisturistide arv suurenes kõigil kolmel suvekuul eelmise aasta vastava kuuga võrreldes. Välisturistid moodustavad jätkuvalt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Enamik majutusettevõtetes majutatud välisturistidest tuli Eestisse puhkama ning ainult 15%-l oli reis seotud töö või äriga. Tallinna majutusettevõtetes peatus 474 000 välisturisti ehk 67% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest.

Suvepealinnas Pärnus peatus 77 000 välisturisti, kellest kolmveerand saabus Soomest, samal ajal kui Rootsist ja Venemaalt saabus kummastki 4% välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtete teenuseid kasutanud 40 000 turistist ligi pooled olid Soomest, 14% Lätist ja 11% Saksamaalt.

Turismi kõrghooajal — juunis, juulis, augustis — peatus majutusettevõtetes ligi 333 000 siseturisti, mis on 11% enam kui eelmise aasta suvel. Kolmel suvekuul peatus majutusettevõtetes enam kui pool 2011. aasta 8 kuu jooksul majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 62% majutatud siseturistidest olid puhkusereisil ja 22% tööreisil. Siseturistide meelissihtkohtadeks on jätkuvalt Harju ning Pärnu maakond, kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1075 majutusettevõtet. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 343 000 turisti, kolmandik nendest olid siseturistid. Külastajate käsutuses oli 20 800 tuba ja 47 700 voodikohta. Täidetud oli 55% tubadest ja 47% voodikohtadest. Keskmisest tunduvalt suurem voodikohtade täitumus oli Tallinna ja Pärnu majutusettevõtetes.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 28 eurot ning oli 2010. aasta augustiga võrreldes euro võrra kallim.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.
Kuuma päeva kosutus
24. juuli 2014 13:21
Kuuma päeva kosutus
Kann külma teed võiks suvisel ajal külmkapis varuks olla, siis saab janu korral alati võtta. Soovi korral lisada puuvilju või jääkuubikuid. Jooki ei peagi serveerima tavapäraselt tassist, selleks sobib ka klaas. Kaval on hoida suvisel ajal paar klaasi alati sügavkülmas, sest niisugusest tassist jooki pakkudes ei muutu see nii kiiresti soojaks.
Kui suvesoojuses tundub, et vesi ei võta enam janu ära, annab kosutust mõnus jäätee, mida saab kodus ise teha.
Köögiviljade valmimine hilineb: kapsas ja porgand said külmašoki
“Kapsapead veel ei olegi, ainult lehed on laiali,” muretseb keskvalmiva kapsa põllul ASi Sagro tootmisjuht Madis Kahu, et juunikuus saadud külmašokk on lükanud saagi valmimise paari nädala võrra hilisemaks.
Aiandustalunikud kurdavad: porgand kidub, oad ei taha tõusta ning kurgid-kapsad avamaal kosuda. Jahe juuni­kuu pidurdas kodumaise köögivilja kasvamist kõvasti, nii et saagi valmimine hilineb varasemate aastatega võrreldes paarist nädalast kuni kuuni.
Helmen Kütt: Sain ametisse astudes petta
Eesti on võimas riik: meil on tervelt kaks kaitseministrit. Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt unistab sellest, et ta saaks õnnetusse sattunud tavainimeste tervist taastada samamoodi, nagu on see kaitseministril võimalik palgasõdurite puhul.
Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt (SDE) tunnistab, et sai ametit vastu võttes petta. Ta uskus võimupartneri juttu, et töövõimereformi kava on ka puudega inimestega läbi arutatud. Nüüd ütleb Kütt otse: reformi jõustumine tuleks edasi lükata.
Naine annetas muuseumile neitsist lehma
Haruldaste sarvedega lemmiklehma Mirdikest näitab Eesti Põllumajandus- muuseumi õuel muuseumi kommunikatsioonijuht Katrin Vask.
Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajad said paraja üllatuse osaliseks, kui Puka lähedal elav maanaine otsustas annetada muuseumile oma lemmiklehma Mirdikese, keda lüpsta paraku ei saa.
Pärnu filmifestival – aeg elu üle mõelda
Festivali žüriikorüfee Edward Lucie-Smith (vasakult teine) on alati valmis põhjendama, miks filmis peab olema hea lugu.
Hiljuti üritasin dokumentaalfilmi teha.
Juristi nõuanne
24. juuli 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov