Uljas telkimine keelumärkide all lõppes trahviga

 (1)
                     
Uljas telkimine keelumärkide all lõppes trahviga
Telk rannas.
Foto: Bianca Mikovitš

Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.

Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõitmisega veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega selleks mitteettenähtud kohtades.

Näiteks 25. mail sõitis Emil (48) sõiduautoga Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis mööda avalikuks liiklemiseks suletud metsateed Käsmu poolsaarele, seda hoolimata metsaomaniku ehk riigimetsa majandaja poolt teele paigaldatud keelumärgist. Seejärel püstitas ta kaitseala piiranguvööndis selleks mitteettenähtud kohta telgi. Vales kohas sõitmise ja telkimisega rikkus ta metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahuvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid. Inspektsioon määras mehele 60 euro suuruse trahvi.

4. juunil sõitis Kristo (28) sõiduautoga Viljandimaal Pärsti vallas Raudna looduskaitsealal väljaspool sõitmiseks määratud teid ning parkis mootorsõiduki väljaspoole selleks ettenähtud parkalat Raudna tehisjärve kaldale, 20 meetri kaugusele veepiirist. Temale määrati 80 euro suurune trahv.

18. juunil sõitis Neeme (34) mootorpaadiga Pärnu maakonnas Tori vallas Soomaa rahvuspargi territooriumile jääval Raudna jõel. Rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on rahvuspargi veekogudel lubatud sõita ainult mootorita ujuvvahendiga. Sõitja oli teadlik, et ta viibis Soomaa rahvuspargi territooriumil, kuid ei teadnud, et Soomaa rahvuspargis on veekogudel mootorpaadiga sõitmine keelatud. See rikkumine tõi kaasa 40 euro suuruse trahvi.

Enne loodusesse sõitmist, eriti kui sõidetakse oma kodukohast kaugemale, tasub pisut ette valmistada ning järele uurida, kas ja millised keskkonnakaitselised piirangud konkreetsel veekogul või alal kehtivad.

Veekogu äärde sõites tuleb meeles pidada, et kõigile veekogudele on kehtestatud piiranguvöönd eesmärgiga kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi — taimestikku, linde, loomi. Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Näiteks Läänemere ja meie suuremate järvede — Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve — piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel või ojal on see 100 meetrit, kõige väiksematel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit. Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel.


Kasulikku teavet saab:
Kaitsealade piirid — Maa-ameti geoportaal http://geoportaal.maaamet.ee/
Kaitsealade kaitse-eeskirjad — Riigi Teataja https:// www.riigiteataja.ee
Looduses liikumine — Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/1691
Liikumispiiranguga alad ja kaitstavad alad http://loodusvaatlused.eelis.ee
Looduses puhkamise võimalused — RMK koduleht http://rmk.ee
Veekogu äärde sõitmine, paadi vette viimine, piiranguvööndi laius — looduskaitseseadus
Kalapüüginõuded — kalapüügiseadus, kalapüügieeskiri
Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kasutamata kaevandus maksu alla! (1)
18. september 2014 13:28
Kasutamata kaevandus maksu alla!
Ehitusmaterjalide tootmine põhineb suuresti maapõuest ammutataval väärtusel, olgu selleks siis paekivi, kruus või liiv. Sestap mõjutab niigi ahtal jääl seisvat tööstussektorit igasugune kaevetasude suurendamine otseselt.
Kuna Eestis on küllalt juhtumeid, kus kaeveluba võetud, aga kaevandama pole hakatud, plaanib keskkonnaministeerium seda olukorda maksustamise kaudu muuta.
TÜLI NAABRITE VAHEL: krundi tõstmisest tekkinud liigvesi uputab naabri maid
Soone talu perenaine Varje Käsk ei saa enam nautida rahu ja vaikust, sest uued naabrid ei tegutse tema tahtmist mööda. Raudhürdi kinnistu omanik Dmitri Buhharov aga loetleb, keda kõiki on babuška nende krundile kutsunud − politsei, rohelised, looduskaitse. Nemad aga püüavad vaid endale korraliku kodu rajada.
Raasiku vallas Soone talus pensionipõlve pidav Varje Käsk on vastuollu pööranud vene rahvusest naabritega, kes krundi nii kõrgeks tõstnud, et liigvesi uputab Käski maid.
Naine võitleb üksi suurfarmi vastu (9)
18. september 2014 08:32
Naine võitleb üksi suurfarmi vastu
Tegija jõuab palju: ülemsootska, Seto Laste Kooli eestvedaja ning Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots võitleb Lääne-Virumaal Kõldu külas õiguse ja õigluse eest.
Kohtusse pöördunud Annela Laaneots ei ole nõus, et vald muutis üldplaneeringut, millega anti roheline tuli suurfarmi laiendamisele külas, kus ta lapsepõlve suved veetis.
Arste on vaja, mitte betooni! (4)
18. september 2014 07:00
Arste on vaja, mitte betooni!
Tamsalu vallavanemale Toomas Uudebergile jäid pärast hiljuti nurja läinud perearstiotsingut tühjad pihud.
Kuigi Eesti riik hakkab Brüsseli miljonite eest kohe-kohe uljalt tervisekeskuste tarvis uusi betoonkarpe valama, ei suuda ta praegustesse perearste leida.
Osale Kanal 2 uues saates
18. september 2014 05:15
erinevad asjad
Pilt on illustreeriv
Raamatud
18. september 2014 05:15
Raamatud
Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused.
Juristi nõu
18. september 2014 05:15
Juristi nõu
IVO MAHHOV
Rakvere saunas sünnivad maailmakunsti šedöövrid
Ivo Ridalaan oma taiestega: Vincent van Goghi “Päevalilled”, fragment Sandro Botticelli hiigelmaalist “Kevad”, Emilie Vernoni “Daami portree”. Kunstniku käte all on Jan Vermeer van Delfti “Piimakallaja”, vasakul ja paremal seintel aga lisaks veel valik XVII sajandi Hollandi natüürmorte.
Soovite Konrad Mägi? Gustav Klimti? Vincent van Goghi? Pole probleemi – agronoomist mesinik Ivo Ridalaan maalib valmis.
Saja aastaga Tallinna üks uus teatrimaja. Valmis!
Vaba Lava teatrimaja suur saal võimaldab 33meetrist lavasügavust. Kes lavastajatest on esimene selle võimaluse kasutaja? Publikul on, mida oodata ja vaadata.
Eelmine teatrimaja avati Tallinnas 101 aastat tagasi ja sai nimeks Estonia. Homme, 19. septembril avatakse järgmine, Telliskivi loomelinnakus, ja see kannab nime Vaba Lava.
Räpina loomemaja vein ja õlu lubati letile
Räpina loomemaja juhataja Leo Kütt kaeb valmivat kraami, ise pole mees aga juba 40 aastat humalavett joonud.
Räpina loomemajas saab õppida ka veini ja õlle valmistamist. Kohalikust toorainest kääritatud kraam on nüüd ka müügivalmis.
Õunamahl pakitakse kas või kotti
18. september 2014 05:15
Õunamahl pakitakse kas või kotti
Kraaniga kottidesse pakendatud maitsva õunamahla panevad Räpina vanaemad oma välismaal töötavatele lastelastele kaasa, nii jääb ära klaastaara vedamise mure.
Aiaomanikud valivad poest sobivat pressi või viivad ise õunad pressija juurde, kes võib mahla ka pakendada.
Linnutee aadress on Laniakea
18. september 2014 05:15
Linnutee aadress on Laniakea
Laniakea superparve läbilõige. Punane värv tähistab tihedamaid piirkondi, tumesinine kosmilisi tühikuid, nool Linnutee asukohta.
Astronoomid on avastanud, et meie kodugalaktika Linnutee kuulub senitundmatusse määratu suurde süsteemi – Laniakea superparve.