Uljas telkimine keelumärkide all lõppes trahviga

 (1)
                     
Uljas telkimine keelumärkide all lõppes trahviga
Telk rannas.
Foto: Bianca Mikovitš

Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.

Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõitmisega veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega selleks mitteettenähtud kohtades.

Näiteks 25. mail sõitis Emil (48) sõiduautoga Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis mööda avalikuks liiklemiseks suletud metsateed Käsmu poolsaarele, seda hoolimata metsaomaniku ehk riigimetsa majandaja poolt teele paigaldatud keelumärgist. Seejärel püstitas ta kaitseala piiranguvööndis selleks mitteettenähtud kohta telgi. Vales kohas sõitmise ja telkimisega rikkus ta metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahuvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid. Inspektsioon määras mehele 60 euro suuruse trahvi.

4. juunil sõitis Kristo (28) sõiduautoga Viljandimaal Pärsti vallas Raudna looduskaitsealal väljaspool sõitmiseks määratud teid ning parkis mootorsõiduki väljaspoole selleks ettenähtud parkalat Raudna tehisjärve kaldale, 20 meetri kaugusele veepiirist. Temale määrati 80 euro suurune trahv.

18. juunil sõitis Neeme (34) mootorpaadiga Pärnu maakonnas Tori vallas Soomaa rahvuspargi territooriumile jääval Raudna jõel. Rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on rahvuspargi veekogudel lubatud sõita ainult mootorita ujuvvahendiga. Sõitja oli teadlik, et ta viibis Soomaa rahvuspargi territooriumil, kuid ei teadnud, et Soomaa rahvuspargis on veekogudel mootorpaadiga sõitmine keelatud. See rikkumine tõi kaasa 40 euro suuruse trahvi.

Enne loodusesse sõitmist, eriti kui sõidetakse oma kodukohast kaugemale, tasub pisut ette valmistada ning järele uurida, kas ja millised keskkonnakaitselised piirangud konkreetsel veekogul või alal kehtivad.

Veekogu äärde sõites tuleb meeles pidada, et kõigile veekogudele on kehtestatud piiranguvöönd eesmärgiga kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi — taimestikku, linde, loomi. Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Näiteks Läänemere ja meie suuremate järvede — Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve — piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel või ojal on see 100 meetrit, kõige väiksematel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit. Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel.


Kasulikku teavet saab:
Kaitsealade piirid — Maa-ameti geoportaal http://geoportaal.maaamet.ee/
Kaitsealade kaitse-eeskirjad — Riigi Teataja https:// www.riigiteataja.ee
Looduses liikumine — Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/1691
Liikumispiiranguga alad ja kaitstavad alad http://loodusvaatlused.eelis.ee
Looduses puhkamise võimalused — RMK koduleht http://rmk.ee
Veekogu äärde sõitmine, paadi vette viimine, piiranguvööndi laius — looduskaitseseadus
Kalapüüginõuded — kalapüügiseadus, kalapüügieeskiri
Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mis on mulla happesus?
17. aprill 2014 09:00
FOTOD: Koduemis ja metskult korraldasid seatembu
Simo talu peremees Tarmo Väljamaa ütleb vaevu nädala vanuseid triibikuid sülle võttes, et neis on tunda metslooma agressiivsust.
Läinud jõulude eel mõtles Järvamaa Lõõla küla Siimo talu peremees Tarmo Väljamaa siga veristada.
Uskumatu: lätlane tegi Rakverest balletilinna
“Uinuv kaunitar”, saab lihvi. Esiplaanil näitleja Volli Käro, sünniaas­taga 1940, kes liitus klassikalise balletiga hiljaaegu. Ülejäänud trupis osalejatel, sealhulgas Ene Saaberil (vasakul) ja loo autoril Rein Sikul on balleti­staaži enam kui kümme aastat. Trupijuht Janis Garancis pildil paremal.
Suvel seitsmekümneseks saav balletiõpetaja Janis Garancis toob Rakveres lavale kuuskümmend pisikest baleriini, rääkimata hallipäistest tantsijatest.
Gripp viis hauda 20 inimest (3)
17. aprill 2014 07:00
Gripp viis hauda 20 inimest
Jõgeva haigla vastuvõtuõde Laura Zalekešina näitab gripitüve kiirtestiga kindlakstegemise võimalust.
Selleaastane gripilaine polnud Eestis küll väga ulatuslik, kuid need, kes haigestusid, põdesid raskelt. Valdav oli nn seagripi viirus.
Juristi nõuanne
17. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Hobused ja ratsakool tõid ettevõtliku naise tiitli
Terje Saks soovitab laste inimesteks kasvatamiseks nad ratsutama tuua. Pildile jäi ta koos suksu Fantaga.
MTÜ ETNA Eestimaal hindas tiitliga ettevõtlik naine 2013 Terje Saksa, kes juhib Tartumaal tegutsevat ratsakooli.
Letil ja vorstis napib kodumaist liha
Lihaletis kaupu valides pole ostjal sageli aimugi, kust tooraine pärit. Tihtilugu võib vihje anda odav hind.
Tarbijad teavad, et turul ja poodides müüakse enamasti Eestist pärit sealiha ning ka toodetes kasutatakse kodumaist. Tõde võib aga olla ehmatav.
Tore, viimaks ometi läheb soojaks!
Narva neiu Diana Dobronravova rõõmustab ilusa kevadilma üle, sest ees seisab sõit Sillamäele sõbranna sünnipäevale.
Kevadpühad kingivad ilmamuutuse – kauaoodatud soojus värvib mõne päevaga muru roheliseks ja paneb pungad puudel kiiresti avanema.
Valik: värske ja kallis või külmutatud ja odav
Mingil imelikul põhjusel on Leedu redis poole kallim kui Hollandi oma. Aeg on sealmaal, et varsti peaks saama ka kodumaiseid.
Kuigi turulettidele on jõudnud juba esimesed uue hooaja köögiviljad, on need enamasti kaugetest maadest imporditud.