Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene

                     
Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene
Kalev Taueri trumbiks on kogu pere koostöö. Peremehe selja taha taluväravasse on kogunenud vasakult Andris (6a), Olari koos oma naise Gerly ja poeg Olgeriga (4a), Janely ja Andras ning nende poeg Gregor (4a) ja perenaine Krista Tauer.
Foto: Ingmar Muusikus

Lassi-Uuetoa talu peremees Kalev Tauer Lääne-Virumaalt ei pea töökäsi juurde palkama, sest talu arendatakse ja kõik tööd tehakse ära oma perega.

“Meil on talus viis palgatöötajat, kõik oma pere liikmed,“ muheleb Kalev Tauer rahulolevalt. “Mina ise, abikaasa Krista, pojad Olari ja Andras ning minia Gerly. Teine minia Janely on praegu lastega kodune.”

Oleme Viru-Nigula aleviku külje all Aasukalda külas. Siinsed talumaad käivad otse vastu alevikku, nii et Viru-Nigula kirikutorn paistab taluõue ära. Siinsamas lähedal on ka kurikuulus Padaorg, kuhu teelised talvise tuisuga kinni jäid.

“Suur osa tritikust läks paksu lumega välja, aga küll me hakkama saame,“ räägib peremees.

Talu lähedal karjamaal nosib piimakari ja pererahvas valmistub siloteoks.

Varem FIEna Lassi-Uuetoa talus tegutsenud Kalev Tauer on oma ettevõtmise nimetanud ümber OÜ Aasukalda Farmiks ja juhib ainuomanikuna vägesid. Vanamoodsalt siin tööd ei tehta, pereliikmed on ametlikult tööle vormistatud ja saavad osaühingult palka.

Neli põlvkonda koos

Osaühingus Aasukalda tegutseb ettevõtlik pererahvas ja maamajandamine edeneb. Sellest annavad aimu korras ehitised ja masinad. Kaugele kiiskab halli plekk-katusega Rootsi punane tootmishoone – masinakuur koos kuivatiga, mis valmis 2006. aastal, selle vastas on samuti Rootsi punaseks värvitud vanem kuivati.

Majandushooned on elumaja lähedal. Aiaga eraldatud siseõues on kordatehtud taluhoone – ülipikk talumaja, kuhu koguni neli põlvkonda elama mahub.

“Elame koos abikaasa Kristaga juba kolm aastat endises laudas,“ naerab peremees. Vana talumaja laiendati nii, et kunagine laut renoveeriti avaraks elutoaks koos kööginurgaga ning toad tulid ka ülakorrusele, kus elab pere pesamuna, 12aastane Liise.

Vana talumaja ühes osas elab vanaperenaine Olga, kes saab varsti 85. Samasse majja on elama mahtunud ka perepoeg Olari koos naise Gerly ja nelja-aastase Olgeriga. Teine perepoeg Andras elab küll Viru-Nigulas korteris koos naise Janely ja kahe poja – Andrise ja Gregoriga, aga päevad veedab ikka kogu perega isatalus toimetades.

Selleks et tänaseni toimivat elujõulist piimatalu pidada, on see pere ränka vaeva näinud.

“Kui me 1990. aastate algul talupidamisega alustasime, oli talupidajaid siinkandis nii palju, et meil oli isegi Viru-Nigula taluselts. Nüüd on kogu valla peale alles vaid kolm loomapidajat,“ nendib peremees.

Lassi-Uuetoa talu on Kalevi lapsepõlvekodu. Siit läks ta omal ajal Kundasse, kus elas perega aastaid ja töötas Kunda tsemenditehases. Krista oli poemüüja.

Kalev Tauer, kes on õppinud tehnik-mehhaanikuks, on lahtiste kätega iga masina peale. 1989 tuli ta tagasi lapsepõlvekoju, oli kohalikus kolhoosis paar aastat töökoja juhataja ja hakkas 1991. aastast talupidajaks.

“Emal oli siin laudas kolm lehma ja pukipiimamajandus, meie hakkasime karja laiendama. Saime algul 13 hektarit maad ja kolhoosist mõne lehma juurde,“ meenutab peremees.

Krista pidas algul ka Viru-Nigulas poemüüja ametit, aga lõpuks jäi tallu tööle, hakkas ämma kõrval lehmi lüpsma. Nüüd lüpsab ta laudas koos miniatega.

“Kõik on siin lehmi lüpsnud, nii mina kui Kalev, aga lõpuks läksime masinlüpsile,” räägib perenaine.

Praegu harib pere 280 ha maad, kasvatab teravilja ja rapsi, teeb rohumaadel rullsilo. Uue lauda 44 lehmale ehitas pere 2001. aastal. Piima müüakse läbi TÜ Rakvere Piimaühistu selle asutamisest peale – nii saab korralikku hinda ja soetada soodsamalt tarvikuid.

“Mina oma peret suurt ei näegi, kõik on laiali oma tööde peal, mees on mul ju väga töökas, pojad samuti,” naerab särtsakas perenaine.

Kõigil käed-jalad tööd täis

Naised tõusevad siin talus kell kolm hommikul ja esimene lüps algab pool neli. Kella viie paiku ärkavad mehed, et minna põllutööle. Kalev Taueri peale on jäänud paberimajandus ja üldine asjaajamine, samuti viljakülv. Vanem poeg Olari on kombainiroolis, tema käe all on põllupidamine. Noorem poeg Andras, kes on õppinud Türi tehnika- ja maamajanduskoolis põllumajandust, vastutab loomapidamise eest, jälgib laudatööd ja juhendab lüpsmist.

“Loomulikult teeme suuremaid töid kõik kolm meest koos,” teatab pereisa ja lisab, et ajutiselt on võetud abiks ka töökäsi väljastpoolt talu.

Siin talus on osatud targu oma töid ja asju ajada. Aastatega on soetatud viis traktorit ja kombain. Lisaks muretseti kivikoristuskombain, kuna siinsetel paekivistel pindadel on muidu raske põlde harida.

Peremees toob esile, et ta pole siiani ühtki hoonet saanud ehitada investeeringutoetuste abil. Kõik on oma jõududega ehitatud, toetusi on ta saanud vaid masinate ja seadmete ostuks.

Ei jaksanud robotlauta rajada

Vahetult enne masu pidas Taueri pere tõsist plaani ehitada uus laut kahe robotiga 150 lehmale, aga majanduslangus tõmbas sellele kriipsu peale. Raskel ajal oli tal piisavalt talupojatarkust, et oma ettevõtmisi mitte suurte laenude alla matta.

“Uue lauda projekteerimine juba käis, aga tollal tundus nii suure investeeringu tegemine meile üle jõu käivat ja me ei hakanud riskima,“ räägib peremees. Ning lisab, et tagantjärele ta seda otsust ei kahetse, sest nii mitmedki, kes toona hoogsalt ehitasid, on nüüd suurtes raskustes.

“Siis oleksin võib-olla praegu Soomes tööl ja talu pankrotis,“ arvab peremees. Küll noored kunagi teevad, on Tauer kindel.

Viimase aja suurema investeeringu tegi Kalev Tauer hoopis ühistaotlusena koos kahe naabrimehest maaettevõtjaga. Naabrid soetasid kaks traktorit, rulooni­pressi ja mürgipritsi, Taueri poole paigaldatakse kaks teravilja hoiupunkrit.

“Praegu ju toetatakse ühistegevust, nii saime ühistaotlusega ka investeeringutoetust ja kõiki masinaid kasutame ühiselt,” selgitab Tauer.

Kõige tähtsama – ühistöö oma perega – jätab ta aga sõnastamata. On ju niigi selge, et Lassi-Uuetoa talu suurim trump on kokkuhoidev pere, kelle kõigi mure on, et talumajapidamine jätkuks.


Kandidaat

OÜ Aasukalda Farm

- Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa.

- Piimatootmine, teraviljakasvatus.

- 44 lüpsilehma, 40 noorlooma.

- Aastatoodang 8100 kg lehma kohta.

- Maad kasutatakse 280 ha, sellest omandis 147 ha.

- Teravili ja raps 170 ha-l, rohumaad 110 ha-l. Teravilja keskmine saagikus 3,3 t/ha, raps 1,8 t/ha.

- Uus viljakuivati koos masinakuuriga, viis traktorit, kaks kombaini.

- Viis palgatöötajat.


Arvo Aller, Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor-konsulent

Kalev Tauer kuulub oma piirkonnas Lääne-Virumaal aktiivsete tegutsejate hulka. Lisaks oma ettevõtmistele Lassi-Uuetoa talus on tal oluline osa maaettevõtluse edendamisel laiemalt.

Tauer on avatud uuendustele ja tema tegevus on kindlasti heaks eeskujuks noortele. Tal on ju Lassi-Uuetoa talus abiks noored, kes on valmis ettevõtlusega jätkama ja edasi arenema.

Oma ettevõtmiste juures on Kalev Tauer kasutanud ka meie nõuandekeskuse abi, küsides nõuandeid nii taimekasvatuse kui raamatupidamise alal, samuti projektide kirjutamisel.

Lassi-Uuetoa talu peremehe tugevus ongi see, et ta on olemasolevate võimaluste juures leidnud kõige optimaalsemad lahendused, suutnud ennast vee peal hoida ja ka edasi minna.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Tax Free kaubandus Narvas
Narvast viiakse üle piiri nii palju kraami, kui kanda jõutakse või kott kannatab. Enamasti ikka 300–400 euro eest toitu. Infoletist saab paberilehe, mille eest antakse piiril käibemaksu võrra raha tagasi.
Käsipagasiga kaubavedu üle Narva jõe silla muutus pärast Venemaa sanktsioone vastupidiseks.
Tähistaevas Pakri poolsaare kohal
Tähistaevas Pakri poolsaare kohal
Hakkpuit alistab gaasi (14)
15. september 2014 11:09
Hakkpuit alistab gaasi
Eha Vilt Lõuna-Eestist Laatre külast kaugküttest ei sõltu, kuigi ta ei ela era-, vaid kortermajas. Puidu pooldaja on aga temagi – lisaks kahetoalise korteri õhu soojendamisele saab Eha puude abil ka vee kuumaks aetud. Pliidis tuleb põletada kõigest kaks-kolm halgu, et vesi vannitoa sajaliitrises paagis soojaks saaks. Talvega kulub tal ligikaudu kaheksa ruumimeetrit puid, naabri-mehele maksab ühe ruumimeetri eest 25 eurot.
Puit on toasooja allikana soodsam ning kohaliku kütusena maailmaturu muutustest sõltumatum, kinnitab mitmete Eesti kaugkütjate kogemus.
Kosmiline sild maagilise ilmaga
15. september 2014 10:29