Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene

                     
Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene
Kalev Taueri trumbiks on kogu pere koostöö. Peremehe selja taha taluväravasse on kogunenud vasakult Andris (6a), Olari koos oma naise Gerly ja poeg Olgeriga (4a), Janely ja Andras ning nende poeg Gregor (4a) ja perenaine Krista Tauer.
Foto: Ingmar Muusikus

Lassi-Uuetoa talu peremees Kalev Tauer Lääne-Virumaalt ei pea töökäsi juurde palkama, sest talu arendatakse ja kõik tööd tehakse ära oma perega.

“Meil on talus viis palgatöötajat, kõik oma pere liikmed,“ muheleb Kalev Tauer rahulolevalt. “Mina ise, abikaasa Krista, pojad Olari ja Andras ning minia Gerly. Teine minia Janely on praegu lastega kodune.”

Oleme Viru-Nigula aleviku külje all Aasukalda külas. Siinsed talumaad käivad otse vastu alevikku, nii et Viru-Nigula kirikutorn paistab taluõue ära. Siinsamas lähedal on ka kurikuulus Padaorg, kuhu teelised talvise tuisuga kinni jäid.

“Suur osa tritikust läks paksu lumega välja, aga küll me hakkama saame,“ räägib peremees.

Talu lähedal karjamaal nosib piimakari ja pererahvas valmistub siloteoks.

Varem FIEna Lassi-Uuetoa talus tegutsenud Kalev Tauer on oma ettevõtmise nimetanud ümber OÜ Aasukalda Farmiks ja juhib ainuomanikuna vägesid. Vanamoodsalt siin tööd ei tehta, pereliikmed on ametlikult tööle vormistatud ja saavad osaühingult palka.

Neli põlvkonda koos

Osaühingus Aasukalda tegutseb ettevõtlik pererahvas ja maamajandamine edeneb. Sellest annavad aimu korras ehitised ja masinad. Kaugele kiiskab halli plekk-katusega Rootsi punane tootmishoone – masinakuur koos kuivatiga, mis valmis 2006. aastal, selle vastas on samuti Rootsi punaseks värvitud vanem kuivati.

Majandushooned on elumaja lähedal. Aiaga eraldatud siseõues on kordatehtud taluhoone – ülipikk talumaja, kuhu koguni neli põlvkonda elama mahub.

“Elame koos abikaasa Kristaga juba kolm aastat endises laudas,“ naerab peremees. Vana talumaja laiendati nii, et kunagine laut renoveeriti avaraks elutoaks koos kööginurgaga ning toad tulid ka ülakorrusele, kus elab pere pesamuna, 12aastane Liise.

Vana talumaja ühes osas elab vanaperenaine Olga, kes saab varsti 85. Samasse majja on elama mahtunud ka perepoeg Olari koos naise Gerly ja nelja-aastase Olgeriga. Teine perepoeg Andras elab küll Viru-Nigulas korteris koos naise Janely ja kahe poja – Andrise ja Gregoriga, aga päevad veedab ikka kogu perega isatalus toimetades.

Selleks et tänaseni toimivat elujõulist piimatalu pidada, on see pere ränka vaeva näinud.

“Kui me 1990. aastate algul talupidamisega alustasime, oli talupidajaid siinkandis nii palju, et meil oli isegi Viru-Nigula taluselts. Nüüd on kogu valla peale alles vaid kolm loomapidajat,“ nendib peremees.

Lassi-Uuetoa talu on Kalevi lapsepõlvekodu. Siit läks ta omal ajal Kundasse, kus elas perega aastaid ja töötas Kunda tsemenditehases. Krista oli poemüüja.

Kalev Tauer, kes on õppinud tehnik-mehhaanikuks, on lahtiste kätega iga masina peale. 1989 tuli ta tagasi lapsepõlvekoju, oli kohalikus kolhoosis paar aastat töökoja juhataja ja hakkas 1991. aastast talupidajaks.

“Emal oli siin laudas kolm lehma ja pukipiimamajandus, meie hakkasime karja laiendama. Saime algul 13 hektarit maad ja kolhoosist mõne lehma juurde,“ meenutab peremees.

Krista pidas algul ka Viru-Nigulas poemüüja ametit, aga lõpuks jäi tallu tööle, hakkas ämma kõrval lehmi lüpsma. Nüüd lüpsab ta laudas koos miniatega.

“Kõik on siin lehmi lüpsnud, nii mina kui Kalev, aga lõpuks läksime masinlüpsile,” räägib perenaine.

Praegu harib pere 280 ha maad, kasvatab teravilja ja rapsi, teeb rohumaadel rullsilo. Uue lauda 44 lehmale ehitas pere 2001. aastal. Piima müüakse läbi TÜ Rakvere Piimaühistu selle asutamisest peale – nii saab korralikku hinda ja soetada soodsamalt tarvikuid.

“Mina oma peret suurt ei näegi, kõik on laiali oma tööde peal, mees on mul ju väga töökas, pojad samuti,” naerab särtsakas perenaine.

Kõigil käed-jalad tööd täis

Naised tõusevad siin talus kell kolm hommikul ja esimene lüps algab pool neli. Kella viie paiku ärkavad mehed, et minna põllutööle. Kalev Taueri peale on jäänud paberimajandus ja üldine asjaajamine, samuti viljakülv. Vanem poeg Olari on kombainiroolis, tema käe all on põllupidamine. Noorem poeg Andras, kes on õppinud Türi tehnika- ja maamajanduskoolis põllumajandust, vastutab loomapidamise eest, jälgib laudatööd ja juhendab lüpsmist.

“Loomulikult teeme suuremaid töid kõik kolm meest koos,” teatab pereisa ja lisab, et ajutiselt on võetud abiks ka töökäsi väljastpoolt talu.

Siin talus on osatud targu oma töid ja asju ajada. Aastatega on soetatud viis traktorit ja kombain. Lisaks muretseti kivikoristuskombain, kuna siinsetel paekivistel pindadel on muidu raske põlde harida.

Peremees toob esile, et ta pole siiani ühtki hoonet saanud ehitada investeeringutoetuste abil. Kõik on oma jõududega ehitatud, toetusi on ta saanud vaid masinate ja seadmete ostuks.

Ei jaksanud robotlauta rajada

Vahetult enne masu pidas Taueri pere tõsist plaani ehitada uus laut kahe robotiga 150 lehmale, aga majanduslangus tõmbas sellele kriipsu peale. Raskel ajal oli tal piisavalt talupojatarkust, et oma ettevõtmisi mitte suurte laenude alla matta.

“Uue lauda projekteerimine juba käis, aga tollal tundus nii suure investeeringu tegemine meile üle jõu käivat ja me ei hakanud riskima,“ räägib peremees. Ning lisab, et tagantjärele ta seda otsust ei kahetse, sest nii mitmedki, kes toona hoogsalt ehitasid, on nüüd suurtes raskustes.

“Siis oleksin võib-olla praegu Soomes tööl ja talu pankrotis,“ arvab peremees. Küll noored kunagi teevad, on Tauer kindel.

Viimase aja suurema investeeringu tegi Kalev Tauer hoopis ühistaotlusena koos kahe naabrimehest maaettevõtjaga. Naabrid soetasid kaks traktorit, rulooni­pressi ja mürgipritsi, Taueri poole paigaldatakse kaks teravilja hoiupunkrit.

“Praegu ju toetatakse ühistegevust, nii saime ühistaotlusega ka investeeringutoetust ja kõiki masinaid kasutame ühiselt,” selgitab Tauer.

Kõige tähtsama – ühistöö oma perega – jätab ta aga sõnastamata. On ju niigi selge, et Lassi-Uuetoa talu suurim trump on kokkuhoidev pere, kelle kõigi mure on, et talumajapidamine jätkuks.


Kandidaat

OÜ Aasukalda Farm

- Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa.

- Piimatootmine, teraviljakasvatus.

- 44 lüpsilehma, 40 noorlooma.

- Aastatoodang 8100 kg lehma kohta.

- Maad kasutatakse 280 ha, sellest omandis 147 ha.

- Teravili ja raps 170 ha-l, rohumaad 110 ha-l. Teravilja keskmine saagikus 3,3 t/ha, raps 1,8 t/ha.

- Uus viljakuivati koos masinakuuriga, viis traktorit, kaks kombaini.

- Viis palgatöötajat.


Arvo Aller, Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor-konsulent

Kalev Tauer kuulub oma piirkonnas Lääne-Virumaal aktiivsete tegutsejate hulka. Lisaks oma ettevõtmistele Lassi-Uuetoa talus on tal oluline osa maaettevõtluse edendamisel laiemalt.

Tauer on avatud uuendustele ja tema tegevus on kindlasti heaks eeskujuks noortele. Tal on ju Lassi-Uuetoa talus abiks noored, kes on valmis ettevõtlusega jätkama ja edasi arenema.

Oma ettevõtmiste juures on Kalev Tauer kasutanud ka meie nõuandekeskuse abi, küsides nõuandeid nii taimekasvatuse kui raamatupidamise alal, samuti projektide kirjutamisel.

Lassi-Uuetoa talu peremehe tugevus ongi see, et ta on olemasolevate võimaluste juures leidnud kõige optimaalsemad lahendused, suutnud ennast vee peal hoida ja ka edasi minna.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Korilasel peenike peos (4)
28. august 2014 16:26
Korilasel peenike peos
Metsaandide kokkuostuga tegelev Aleksei Vertepov tunnistab, et kui kukeseeni Setumaal veel jagub, siis mustikatest pole kippu ega kõppu.
Lumeta talv, külm kevad ja põuane suvi surub korilased nurka – marju pole ja seenegagi on kehvad lood.
Kui Obama tuleks külla, mis teeksite…
Hetk enne seda, kui eestlased ja venelased Kiviõli bussijaamas Obama pildi vaatamise järel kahte lehe löövad ning kumbki omas keeles ja oma nurgas teda kiitma või laitma hakkavad.
Virulased kutsuksid Ameerika presidendi nii kartulit võtma kui ka viskit mekkima. Välistatud pole aga ka laus-sõimust osasaamine.
Õpetajaid on maale raske leida, sest neid on liiga palju!
Rõõm kohtuda: Puhja gümnaasiumi algklasside õpetaja Lea Järv ootab esimesse klassi 24 õpilast. Koolilastele on koolitöö alati täiskohaga, kuid õpetajad peavad tihti leppima osalise töökoormusega.
Kaugemate maanurkade koolid on sageli hädas nõuetele vastavate pedagoogide leidmisega. Paradoksaalsel moel on õpetajate puuduse põhjuseks asjaolu, et kokkuvõttes on neid Eestis... liiga palju.
Enn Tupp: Kõik olid Vene vägede minekust huvitatud, aga aidata ei tahtnud keegi
Pöördelisel ajal kaitseministrina töötanud Enn Tupp on veendunud, et omaaegse jäägrikriisi lavastajad istusid Moskvas, seda korraldanud resident toimetas aga Eestis. Jäägrikriis oli katse Vene vägede väljaviimist edasi lükata.
“Kõik olid küll huvitatud, et Vene väed saaks välja, aga keegi ei tahtnud sellega tegelda,” tunnistab viimaste Vene vägede lahkumise aegne kaitseminister Enn Tupp 20 aastat hiljem. “Keegi ei tahtnud kaasa aidata. Küll oli selle üle hea kaagutada.”
Kas Eestit ohustavad tsunamid? (10)
28. august 2014 06:15
Kas Eestit ohustavad tsunamid?
Näeb küll hirmutav välja, kuid tsunamist on asi kaugel. Pigem annab see pildi nn ajuveest tormi ajal.
Jaapani lõunaosa inimesed elavad juba paar nädalat tsunami-kartuses. Ka Eestit on tabanud hiidlained, õnneks tillukesed ja harvad.
Raamatud
28. august 2014 05:15
Raamatud
Supilinna armastajad.
Taassünd Sinimäel: pommid, luukered ja tähtajad
Sõjaaegsed leiud on Sinimäe kooli avamise nihutanud kaugemale kooli algusest.
Eestis pole ühtegi teist kooli, mille taassündi oleks ilmestanud mürsulaadung ja luu­kerede lasu.
Jaak Uudmäe: Elus ei saa kõike surmtõsiselt võtta
Kogu pere rõõmsalt koos: Mariann ja Jaanus, nende ees seisab tütar Lisete, pereema Maie ja pereisa Jaak, Jana, Meelis, Merylin, Evelyn ja Jaak Joonas.
Sportlasena maailma tipus olnud Jaak Uudmäe räägib oma 60 aasta juubeli künnisel, miks ta otsustas sealt tipust nii varakult lahkuda.
Mis Eestist tegelikult noil päevil välja viidi?
Vene vägede lahkumine Eestist 1994. aasta augustis. Pildil sõjatehnika rongile­laadimine Kloogal.
20 AASTAT VENE VÄGEDE LAHKUMISEST: 31. augustil 1994 pidid olema Eesti Vabariigist läinud viimased väeosad