Terviseprotseduurid olid muidugi ka. "Elus esimest ja viimast korda plätsiti mind muda sisse... Ega mul tervis kõige hullem ei olnud, aga võimalus oli, tasuta sain käia ja uudishimu oli suur," lisab Nurk.

Torma POÜ juhataja Ahto Vili teab, et omaaegne Torma sovhoos, mille direktori ametit ta pidas, oli sanatooriumi osanik. 

Osakuid said kolhoosid-sovhoosid osta juba 1960. aastatel, kui sanatooriumi alles rajati (kolhoosidevaheline puhkekodu Narva-Jõesuu avati 1961. aastal). "Meil oli kaks osakut ja võisime 24 inimest aastas sinna saata," meenutab Vili. "24 päeva sai seal vedeleda!"

Teenekas põllu- ja pillimees Vili mäletab kolhoosnike sanatooriumi aegadest igasugu klubilist tegevust: küll olid seal laulukoorid ja tehti näitemänge.

Nõukaaja viimastest aastatest meenutab ta ka seda, et sanatooriumi alal oli üks väiksem maja, ilmselt EKP Keskkomitee residents. "Vaino seda enam ei kasutanud, aga sovhoosidirektorid said seal pidu panna. Autotäis viina võeti kaasa ja mulistati seal kaks nädalat - vot sellised ajad olid!"

Kogu sel ettevõtmisel oli sümboolne tähendus ka kohalike eestlaste jaoks: põllumeeste sanatooriumi ümber koondus valdavalt vene elanikkonnaga linnakese eesti kogukond ja eesti kultuurielu (praegu elab siin 76% venelasi ja 13% eestlasi).

See tervishoiuasutus Aia tänaval täidab uuendatud kujul ikka sama rolli. Praegune nimetus on tal Narva-Jõesuu Sanatoorium.

Tedrekukepraad ja hapukurgid

Puhkuse-asi algas aga juba palju varem. Aastal 1870 sai valmis Tallinna-Peterburi raudtee. Juba siis taipas Narva linnapea Adolf Theodor Hahn, kuidas sellest kasu lõigata. 

15. novembril 1873 tõusis ta volikogu koosolekul püsti ja luges ette ettepaneku Hungerburgi küla (praegune Narva-Jõesuu) kui korrastatud kuurort välja ehitada. Rajada veevärk, kinnitada tuiskliivad, kuivendada soised alad, istutada pargid ning mõõta vaba maa kruntideks. 

Vene impeeriumi lääneosa rikkuritele polnud krunte vaja mitu korda pakkuda. Juba 1880. aastal olid kerkimas puitpitsiga suvemajad rohkem kui sajal ehituskrundil. 

1882 valmis esimene puidust kuursaal ja 12. aprillil 1894 anti Hungerburgile ametlikult kuurortlinna staatus. Mitteametlikult nimetasid vene supelsaksad Peterburi kui Põhjamaade Veneetsia eeskujul Hungerburgi Põhjamaade Rivieraks.

Juba 1876. aastal ehitati siia esimene vesiravila ja 1909 sanatoorium. 

Tervise parandamise juurde käis tugev toit. Nii sai 1900. aasta maikuus kuursaalis ühe tsaarirubla eest viiekäigulise lõuna. 

Valida võis spargli-püreesupi või Prantsuse kevadsupi vahel; edasi tuli Inglise rostbiif garneeringuga või tuurakala Itaalia moodi. Tähtsaim toit oli tedrekukepraad salati ja värskelt soolatud kurkidega. Söögiaja lõpetasid vaarika- ja vanillijäätis ning kohv.

Kõike seda võib lugeda kohaliku kodu-uurija ja arendustegelase Tiiu Toomi koostatud kokaraamatust. Aastaid Narva-Jõesuus töötanud naine teab nimetada ka kuulsusi, kes linnakest puhkekohana hinnanud on. 

Tsaariajal suvitas siin oma uhkes villas Peterburi Maria teatri dirigent Eduard Napravnik, aga ka kirjanikud Ivan Gontšarov ja Dmitri Mamin-Sibirjak ning poeet Konstantin Slutševski, samuti kunstnik Ivan Šiškin ja botaanik Kliment Timirjazev.

Oodatakse neljandat õitseaega

Eesti Vabariigi ajal oli Narva-Jõesuu samuti väga mainekas suvituskoht. Siin parandasid tervist kirjanikud Anton Hansen Tammsaare ja Friedebert Tuglas. Estonia seltsil oli siin oma suvila, kus viibisid Paul Pinna, Theodor Altermann, Mari Möldre, Karl ja Georg Ots.

Muusikutest hindasid kohta Heino Eller ja Raimund Kull ning perekond Kapp, samuti oli siin suvila neurokirurg Ludvig Puusepal. Narva-Jõesuus elas ka Vene poeet Igor Severjanin.

"Linnal on omapärane stressi leevendav aura," ütleb Narva-Jõesuu noor kultuurijuht Jevgeni Timoštšuk. Jah, miks muidu on elanike arv siin talvel 3000 ja suvel 25 000.

Timoštšuk loodab, et Narva-Jõesuu elab oma neljanda õitseaja algul. Esimene õitseaeg oli IX sajandi lõpp, kui tekkisid esimesed puhkekodud ning sanatooriumid ja Peterburi koorekiht hakkas puitpitsiga suvilaid ehitama.

Teine õitseaeg oli Eesti Vabariigi ajal.

Kolmandat õitseaega saab seostada kolhoosidevahelise sanatooriumiga, ent mitte ainult. Hoo linna arengule lükkasid sisse üleliidulised ja ametkondlikud puhkekodud nagu tehase Baltijetes puhkekodu Põhjarannik või rahvusvaheline noortelaager Noorus.

Kuna viimastel aastatel on hakatud omaaegseid võimsaid sanatooriume-puhkekodusid taas üles ehitama või renoveerima, ongi põhjust loota uut tõusu-aega.

Selleks on vaja teha korda infrastruktuur ja liiklus. Praegu on nii, et ilusate ilmadega ja eriti siis, kui Narva-Jõesuus on mingid üritused või kontserdid, on liiklus väga aeglane, keeruline ja ohtlik. Ka saate "Lauluga maale" salvestuse ja kontserdi päeval vajasid ristmikud reguleerija abi.

Kuigi Narva-Jõesuul tema kümmekonna kilomeetri pikkuse puhta liivaranna ja männimetsaga oleks kuurordina lööki küll ja küll, iseloomustavad sealset suvituselu Tiiu Toomi sõnul kahjuks ka hääbuv puitpitsarhitektuur ja varemetes kuursaal.

Kuursaali omandas Tiit Vähile kuuluv firma ning praegu tegeldakse detailplaneeringuga. "Ehk tulevikus on see esindushoone meil jälle olemas," on naine lootusrikas.


Lauluga Maale

Maaleht ja ETV kutsuvad peole
- Sel suvel on telesaate “Lauluga maale” salvestus seitsmes Eestimaa paigas.
- Saatejuhid on Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- 14. juulil Narva-Jõesuus salvestatud saadet saab näha 3. augustil.
- 27. juulil oli salvestus Vormsi saarel, saade on eetris 10. augustil.
- 4. augustil on salvestus Võrumaal Kuperjanovi jalaväepataljonis.
- Pilte ja videoid saab vaadata www.maaleht.ee.
- Viimasel salvestusel loositakse välja Maalehe aasta­tellimus ning uue Dacia Dustleri kasutusõigus City Motorsilt aasta lõpuni.