Kool sai sellest mõisast tänu kohalikule rahvale, kes hakkasid mõisa parunile peale käima, et kooli on vaja ja tüütasid mehe nii ära, et too lubaski seal matsi lapsi õpetama hakata

Muide, minu vanaisa oli nime poolest ka Mats, tema seal koolis ei käinud, kuid ta oli ise Ingliste
mõisas sakste kutsar ning tema lapsed 9 last, käisid kõik Ingliste koolis, mis tol ajal oli vaid kuue klassiline.Samas koolis käisid ka kõik minu ema pere lapsed, neid oli 12, kuid koolis käisid 9 last, kolm olid lapsena surnud.

Meie peres oli 6 last ja me kõik käisime seal samas koolis ning elasime 8 aastat kooli internaadis,
kodu oli 5km kaugusel, kodus elasime vaid suve läbi ja pool laupäevast päeva, kuna laupäeval olid tunnid ja siis pühapäevad ka. Mul koolist palju toredaid mälestusi, kuna õppimisega mul raskusi polnud, nimelt 8-kl lõpetasin ilma eksamiteta, sest olin nelja ja viieline, selles mõttes pailaps.

Kui peres oli 6 last, siis ei teadnud me hellitamisest midagi ja eks tolle pärast oli koolis ka kergem
elada. Sooviksin tolle aja õpetajaid tänada, selle soojuse, helluse ja mõistmise eest! Kaheksa eluaasta jooksul, mis noor inimene on kodust eemal kujuneb ta tänu ümbritsevatele täiskasvanutele, s. t.
õpetajatele ja internaadi kasvatajale, meil oli vaid üks kasvataja kuni internaadi sulgemiseni.

Kahjuks suleti Ingliste kool 1973 aastal, tore see, et meie pere pesamuna jõudis ka kooli lõpetada.

Kool asus väga looduskaunis kohas ning meie kõigi suureks rõõmuks on Ingliste mõisal nüüd aastal 2016 tubli omanik, kes taastab mõisa, mõis on juba nüüd nii kauniks tehtud, et süda hõikab!
Oi kui palju inimesi on seal ükskordühte ja tööd tegema õppinud, samas ka kaasinimesesse lugupidavalt suhtuma.