Fungitsiidid – oluline saagikindlustus kõigil põllukultuuridel



Fungitsiidid – oluline saagikindlustus kõigil põllukultuuridel
Foto: Janne Ehte-Tammiste

Saagi kujundajaid põllul on tegelikult suures plaanis kaks: põllumees ja „peaaktsionär“ ehk ilm. Parim oleks, kui see ei kujuneks ka sel aastal kahevõitluseks, vaid oleks pigem koostöö. Ülejäänu on aga juba kaalutletud otsuste, õigesti tabatud hetkede ja suuresti ka õnne küsimus.

Kui aastaid tagasi sai veel rääkida tavapärastest taimekasvatus- ja põlluhooaegadest, siis põllumeeste viimaste aastate kogemused ja läbitehtu näitavad selgelt, et nn tavapäraseid ja etteaimatavaid põllu- ja ilmaolusid meil enam pole. Tõenäosus on suur, et „peaaktsionär“ ja loodus annavad põllumeestele ka edaspidi järjest uusi keerulisi ülesandeid lahendada – üle jääb vaid kohaneda. Just seepärast on kiire põlluhooaja eel hea läbi mõelda ja arutleda, kuidas ja missugust kasutegurit ja saagis kajastuvat tulemust on võimalik saada fungitsiidide ehk haigustõrjega.

Põllu rajamine mistahes kultuuri kasvatamiseks on algusest peale investeering – mullaharimisse ja külvitehnoloogiasse, sordiseemnesse ja väetisesse. Lisaks veel võitlus konkurentsi pakkuvate umbrohtudega. Tihtipeale peetakse aga olulist kindlustust ehk haigustõrjet teisejärguliseks ja hooajal- jooksvalt-otsustan-tegevuseks, püüdes sellega hektarilt kulusid kokku hoida. Üldjuhul muutub kokkuhoid kulutuseks, kui haigused võimust võtavad ja hilinenud tõrjega maksimumefektiivsust ei saavutata. Koristusperioodil saab siis ainult arvata, kuhu osa saaki kadus.

Peaaktsionär ehk ilm on ettearvamatu. Foto: Janne Ehte-Tammiste

Muutunud ilmaolude ja niiskete sügistalvede ning ka intensiivse taimekasvatuse tulemusel on meie põllumuldades taimehaiguste tekitajaid palju. Need säilivad nii mullas endas kui ka taimejäänustel ja külviseemnetel. Samuti on järjest enam meie oludega kohanemas ja agressiivsemaks muutumas taimehaigused, mis meil varasemalt erilist kahju ei tekitanud ning millest vaid Lääne-Euroopast kuulnud oldi. Näidetena saab tuua DTRi ehk nisu pruunlaiksuse, valgemädaniku ja ristõieliste nuutri rapsil, aga ka kaunviljade laikpõletiku.

Ka kevadsuvine väga muutlik ilmastik soodustab kasvuaegset taimehaiguste levikut. Jahedus ja niiskus vahelduvad põuaperioodidega ning tuul soodustab seeneeoste lendumist taimikus. Suvised jahedad ööd, ka päikseliste päevade ja pikaajaliselt kestva kuiva perioodi jooksul, toovad siiski kaasa hommikuse kasteniiskuse ning tihedama taimiku puhul püsib haigustele meeldiv niiskus mullapinna lähedal poole päevani. Ilmast tulenevad levikut soodustavad tegurid erinevad küll sõltuvalt haigusest, kuid loota, et mõnel aastal ühtki nakkumist ei toimu, on lootusetu.

Oluline on teada, et haiguse silmaga nähtavate sümptomite ilmnemisel on tegemist juba kahju tegeva tagajärjega, mitte põhjusega. Nimelt on kõigil haigustel peiteperiood, üldjuhul nädal-kaks, mille vältel tundub, et taimed on täiesti terved. Samuti esineb taimedel harva korraga vaid üks haigus, pigem konkureerivad ka haigused taimelehtedel üksteisega.

Mida siis arvestada fungitsiidide valikul ja ajastamisel?

Uuema põlvkonna fungitsiidid sisaldavad mitut tugevat toimeainet (üldjuhul 2–4), mis on tootesse kokku segatud just piirkonna haiguste levikut ja agressiivsust arvestades. See annabki garantii, et fungitsiid toimib paljude haiguste vastu konkreetselt ja efektiivselt. Ilmselge on, et vanemad ja eriti vaid ühetoimeainelised fungitsiidid ei saa olla tugevad nii paljude haiguste tõrjel. Veelgi enam, kui taim on nakatunud mitmesse haigusesse, millest nõrgema fungitsiidiga tõrjutakse vaid üks, muutub alles jäänud haigus veelgi agressiivsemaks.

Haigustõrje ajastamine on tõrjetulemuse saavutamiseks määrava tähtsusega. Kui ilmatingimused haiguste levikuks on soodsad, ei tohiks ootama jääda, kas haigused ilmnevad või mitte. Ennetav ja olusid arvestav tõrje on alati efektiivsem kui silmanähtavalt haigete taimede ravimine. Pealegi tähendab haiguslaik taimelehel, et mingis ulatuses on kahju juba pöördumatult tehtud.

Etiketil kirjeldatud kulunormid on registreeritud piirkonna taimehaiguste levikut ja intensiivsust arvestades. Siinkohal saab tuua paralleeli, et võttes tugeva peavalu korral vaid pool tabletti aspiriini, ei saa loota enesetunde täielikku paranemist. Siiski, kui kasutada mitmetoimeainelisi fungitsiide ja ajastada pritsimine enne laialdast taimede haigestumist, on võimalik uuema aja fungitsiidide puhul kasutusnormi soovitatud kulunormi vahemikus alandada.

Paagisegusid tehes peaks alati järgima kuldreeglit: maksimaalselt 3–4 toimeainet ühes paagis. Lisaks taimede kõrvetamise või pritsi ummistuse hirmule on reaalne, et liiga palju toimeaineid ühes segus hakkavad mõjuma üksteisele antagonistina – väheneb omastamisvõime ja efektiivsus.

Fungitsiide valides, sõltumata kultuurist, tuleks hinnakirjas peale liitrihinna ja hektarikulu alati kalkuleerida ka raha eest saadavate toimeainete hulk ja kogus. Mõnigi kord tuleb esmapilgul kallim toode selliselt mõeldes kokkuvõttes odavam, tagades ka garanteeritult parema efektiivsuse.

Kulude kokkuhoidmiseks parim viis on aga rahulik meel ja kaalutletud otsused, mis arvestavad põllu reaalset saagipotentsiaali ja agronoomia põhitõdesid, nagu optimaalne külviaeg ja külvisenorm. Viimaste aastate, eriti kahe viimase aasta karmides tingimustes saadud kohati ka väga ebaõiglaste õppetundide ja kogemuste tõttu võiks eeloleva põlluhooaja üldine soovitus Karlssoni sõnu kasutades olla „Rahu, ainult rahu!“. Ees ootab taastumishooaeg.




Janne Ehte-Tammiste