Sektori laienemise põhjusteks on paljude põllumeeste soov majandada looduslähedaselt ja tarbijapoolne üha suurenev nõudlus. Samuti on olnud mahepõllumajandussektor põllumajandusele keerulises situatsioonis maailmaturu muudatustest vähem mõjutatud. Turu languse korral on mahetoodete eksport jäänud stabiilsemaks ning hinnakõikumine on olnud väiksem.

Potentsiaal kasumiks

Eesti mahepõllumajandust on seni käsitletud peamiselt keskkonnaalase projektina ning ka tulemusi on hinnatud lähtuvalt keskkonnaaspektist. Seetõttu on Eesti mahepõllumajandussektor oma majandusnäitajate poolest Euroopa viimaste hulgas.

Eestil on aga suur potentsiaal teenida mahepõllumajandussektoris oluliselt suuremat kasumit. Hea näide on Taani, kus mahepõllumajandusmaa pindala on peaaegu sama suur kui Eestis, kuid mahetootjaid on ligi tuhande võrra rohkem ja tootmine on kordades tulemuslikum – Taanis on mahepõllumajandussektori jaemüügikäive 935 miljonit eurot.

Siinkohal ei tuleks lähtuda Eesti ja Taani elanike erinevast ostuvõimekusest, vaid Taani kogemusest, mis koosneb riikliku eesmärgi seadmisest, kohalike põllumeeste omavahelisest koostööst ja toodangumahtudele keskendumisest.

Mahepõllumajandus on aga vaid väga väike osa kogu Eesti puhta keskkonna potentsiaalist. Eestil on unikaalne võimalus ära kasutada kõiki puhtast keskkonnast tulenevaid konkurentsieeliseid.

Eesti mets, õhk ja põllumaa omavad suurt potentsiaali nii riigi kuvandi kujundamisel kui ka mahemajandusega seotud tegevusvaldkondade edendamisel. Eestis moodustavad metsad üle poole (51%) riigi pindalast – sellise bioressursi olemasolu ja kasutusvõimalused loovad eelduse ökoloogiliselt puhta puidu-, maheturismi-, loodusfarmaatsia ja -kosmeetikasektori arenguks.

Maailmas on kehtestatud ökoloogiliselt puhta tootmise standardid näiteks villale, tekstiilile, metsadele ja hotellidele, kuid nende potentsiaali ärakasutamiseks tuleks selliseid võimalusi süsteemselt Eesti ettevõtetele tutvustada ja turundada ning soodustada nende rakendamist. Ehkki potentsiaal on olemas, ei ole ülevaatliku statistika puudumise tõttu selle rahalist väärtust võimalik hinnata.

Koos edasi

Organic Estonia eesmärk ongi koostada ja käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu, luua eeldused ühistulisele tegevusele ja keskenduda majanduskasvule.

Eesti tarbija on suhteliselt hinnatundlik, mistõttu on programmi fookuses peamiselt eksport, kuigi toitlustamisele suunatud tegevused oleksid suunatud kohalikule turule.

Samas aitaks programmi edukas käitamine kaasa ka kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele Eestis, sest suureneks toodete valik ja tootmise intensiivistumise tulemusena muutuks hind ka kodumaisele tarbijale vastuvõetavamaks.

Eesti kasu seisneb esmalt mahemajandusega tegelevate ettevõtjate majandusolukorra paranemises ja ekspordivõimaluste kasvus, millele aitavad otseselt kaasa programmi tegevused. Teiseks aitab programm kaasa puhta riigi kuvandi loomisele ja hoidmisele, mistõttu on kaudsem kasu kogu Eesti ettevõtlusele nii paranevate ekspordivõimaluste kui ka turismi kaudu.

2000 toetajat

Ligi poolteist aastat on programmi ette valmistanud Organic Estonia liikumise 20-liikmeline vabatahtlikest koosnev tuumikmeeskond. Erinevatesse projektidesse on kaasatud ligi 60 inimest ja toetust ideele on avaldanud ligi 2000 inimest.

Edasiliikumiseks on ettepanek luua riiklikul tasemel valdkonda juhtiv meeskond, kes töötab välja mahemajanduse terviklahendused ning kaasab projekti kõikide vajalike ministeeriumite ja asutuste kompetentsi, et tagada idee kiire elluviimine ja mahemajanduse hoogustamine koos ekspordivõimekuse kasvuga.

Selle programmi raames töötatakse Taani eeskujul (Organic Denmark) välja riiklikult tunnustatud Organic Estonia märk, mis aitaks Eestis ühendada erinevaid mahesektoreid ning keskenduda innovaatiliste lahenduste kasutamisele.

EL mahetoidu märgistus.
Kontseptsiooni lähtekohaks on muuta mahesektor arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks. Siht on toetada Eesti regionaalset arengut ja maaelu, muutes mahemajandusega seonduv asjaajamine lihtsamaks, koordineeritumaks ja tagasisidestatuks. Sellest lähtuvalt kavandatakse tegevus kaheetapiliseks. Meie lähiriigid Läti ja Soome on asunud tegelema sarnase algatusega. Seega on Eestil hea võimalus ja samal ajal vajadus Organic Estonia programm kiiremini käivitada ja suuremalt ette võtta, et oma ajalist eelist ära kasutada.

EL mahetoidu märgistus