Artjom Malinovski alusab 1. C klassi nimekirjas üksinda
Sindi koolihoones alustas täna hommikul tööd lisaks Sindi Gümnaasiumi õpilastele veel ka 2 lasteaia koolieelset rühma.
Oma klassi uksel
Sindi Gümnaasiumis algab tänavune õppeaasta 33 esimesse klassi mineva lapsega ja gümnaasiumi viimases klassis jätkab õpingut 10 õpilast. Kevadel lõpetas gümnaasiumi 15 abiturienti. Üldse on sel õppeaastal nimekirjas 302 õpilast.
Kooli avaaktusele tulid esimesse klassi minevad lapsed koos 12. klassi õpilastega. Aabitsad andsid igale ühele nimeliselt kätte gümnaasiumi õppealajuhataja Margit Rebane ja direktor Ain Keerup, linnapea Marko Šorin kinkis roosiõie.
Koolijuht soovib esimese asjana kõigi uute õpilaste nimed kiiresti meelde jätta
Keerup usub, et kindlasti toob algav õppeaasta rohkem rõõmusid kui muresid. „Aga muresid on samuti vaja, siis oskame rõõmsaid hetki hinnata!“ Direktor tunnistas, et ei suudaks paremagi tahtmise juures igal hommikul kõiki kooli tulevaid õpilasi kättpidi tervitada. Et siiski esimesse klassi tulevate laste nimed kiiremini meelde jääksid, lubab Keerup paar esimest nädalat ennast kättpidi teretada ja palub õpilastel seejuures ka oma nime uuesti ja uuesti öelda. „Soovin, et saaksime väga headeks sõpradeks, sest sõprusel on tarkuse kõrval elus väga tähtis roll.“
12. klassi õpilastele ei peaks direktori arvates õnne soovima: see, kas kevadel gümnaasium lõpetatakse või mitte, ei ole õnne teema. „Tulemus sõltub suuresti teist endast. Loomulikult on ka palju teisi tulemuse saavutamist segavaid faktoreid, kuid teie tarkus seisnebki nende minimiseerimises.“
Lastevanematele pani direktor südamele olla ka ise valmis pikkadeks õpiõhtuteks. „Ma olen veendunud, et nii mõnigi teist on nädala pärast, seda küll salaja, oma lapse õppimise järjest paari peatüki võrra ees. Ikka selleks et olla tark ja kõiketeadev lapsevanem. Tänapäeva õpikud on üllatusi täis!“
Õpetajatele ja koolitöötajatele soovis koolijuht üksnes häid õpilasi ja aega õpilasi igas olukorras ära kuulata. „Ja tarkust langetada vaid õigeid otsuseid, ka siis kui olukord tundub lootusetult segane.“
Lõpetuseks jagas direktor kõigi aktusel viibinutega tihti kuuldud mõttetera, et ei peaks oma niigi vähest energiat kulutama negatiivsetele asjadele, vaid püüdma seda suunata positiivsetesse tegevustesse ja olema osaduses inimestega, kes meid mõistavad, austavad ja armastavad.
Eesti vanim järjepidevalt tegutsev, 120-aastane lasteaed laienes koolimaja pinnale
Marko Šorin meenutas oma elust kui tähtis oli tundunud talle üleminek lasteaiast kooli. Tema tuli kooli mõnisada meetrit kaugemal asuvast lasteaiast, aga täna samas koolihoones avatud lasteaia osakonna kahe rühma jagu lapsi ei peagi enam maja vahetama, vaid astuvad järgmisel õppeaastal hoone teisest tiivast sisse.
Koolimaja C korpuse 2. korrusel valminud täiendavad kohad muudavad maakonna enim rühmi omava Sindi lasteaia Pärnumaa suurimaks. Senisele 200-le kohale lisandus veel 40 kohta. Koolimaja hoones asuvates rühmades hakkab tööle 6 uut töötajat.
Lasteaiakohtade vähesus on valmistanud linnale muret juba päris mitmeid aastaid ja veel mõned nädalad tagasi polnud Sindi Lasteaia direktor Viivi Palmissaar kindel, et 1. septembril saaks uutel pindadel tööd alustada.
„Kuumal augustikuu 6. päeval osalesin ehitusnõupidamisel, kus tundus, et töid on ees veel vähemalt poole-jagu. Nii väitis ehitaja esindajagi, et 15. augustiks, nagu tähtaeg oli ette pandud, kindlasti ei jõuta. Seda teades tuli kiiresti laste paigutamine ajavahemikku 15.-29. august ümber planeerida. Saime koolieelikud kuidagi paigutatud teiste suverühmade juurde, kuid tänasest poleks nende jaoks enam peamajas ruumi olnud. Ehituse veelgi pikema viibimise korral oleksime olnud juba rohkem kui tõsise probleemi ees,“ meenutas Palmissaar ärevaid viimaseid nädalaid.
Palmissaare sõnul anti 6-7 aastaste laste rühmade töötajatele vabu päevi aegsasti varem kätte, olles nõnda ette hoiatatud ja moraalselt valmis vajadusel rühmaruume sisustama ka nädalavahetusel, et lapsed ikkagi septembri esimesel päeval oma rühmadesse tulla võiksid. „Alustasime ju peamajas oma 12. ja 13. rühmaga juba 25. augustist ja ehitustähtaja edasilükkumise tõttu olidki koolieelikud, kes nüüd asuvad koolihoone C-korpuse vastvalminud ruumides, sisuliselt augusti lõpuni ilma rühmaruumideta. Peab mainima, et üksikud tööd veel jätkuvad, kuid need ei sega õppekasvatustegevust,“ on Palmissar hetke seisuga rahul.
„Eks eelmise nädala lõpp läks meie inimestel küll väga töiseks ja kiireks. Aga kõik laabus kenasti ja täna olimegi juba uutes ruumides. Laste rõõmsatelt nägudelt võis lasteaia peamaja tänahommikusel traditsioonilisel Tere! -peol välja lugeda rahulolu ja pisukest uhkustki.“
Et "nõelasilmast" tulnud ruumid korda said, tahab Palmissaar öelda tänusõnad õpetajatele Annelile ja Merikesele ja nende abikaasadele, Üllele pojaga, õpetaja Astale ning Janikale ning õpetaja abi Evile, kes neljapäevast laupäevani ruumides tööd teha rassisid. Loomulikult oli igal pool tegutsemas meie remondimees Leonid ning oma abist ei öelnud ära ka gümnaasiumi remondimees Jüri. „Suur tänu lapsevanematele Harri Tagoberdile, Reido Ruulile ja Jaan Eggertile, kes õpetajaid nõu ja jõuga rühmaruumide sisustamisel abistasid.“
Palmissaar ei hoia end tagasi paljude kiitmisel. Sisustus- ja varustustööde ladusa sujumise eest hoolitsesid lasteaia majandusjuhataja Liina Müür koostöös gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmmega. Suur tänu kuulub kommunaali juhatajale Heli Ruusile, kes oli koos oma töötajatega varem kokku lepitult abis vajaliku mööbli ümberkolimisel peamajast uutesse ruumidesse. „Just nii ühiselt oma jõude koondades ja koostööd tehes pole ükski võimatuna tunduv olukord nii võimatu, et lahendus olemata jääks.“
Mõlemal rühmal, Naerukillud ja Nublud, on omaette väline sissepääs, aga ruumid on ka seespidiselt läbikäidavad. Teisel korrusel jätkub piisavalt ruumi kõigele tarvilikule: mängu- ja magamistoad, WC-d ja pesemisruumid eraldi mudilastele ja töötajatele, loomulikult ka personali ja muud abiruumid. Ümberehituse käigus uuendati välistrepid, trepikojad ja hoone soojasüsteem. Kõik vanad aknaraamid on juba varem uutega asendatud. Toitlustamine on korraldatud kooli sööklas. Seetõttu tuleks nüüd ka kooli kokale rohkem jõudu soovida, kuna peab menüü koostamisel arvestama täiendavalt lasteaia päevarežiimi ning toiduvalikuga.
Lasteaia laienduse tingimuseks oli veel hoonevälise panipaiga olemasolu. Sellepärast otsustati lasteaia vajadusi arvestavalt remontida terviklikult kooli kõrvalhoone, milles asuvad ka Sindi vabatahtliku tuletõrje seltsi garaažid auto ja muu tehnika tarvis, samuti kooli enda inventaar. Tööde käigus vahetati täielikult välja katuse puitsõrestik ja kaeti tsingitud valtsplekiga. Seinad said uue välisviimistluse ja garaažiuksed vahetati ülestõstetavate vastu. Spordihoone, muusikakooli maja ja abihoone vaheline ala kaeti asfaltbetooniga. Maja kõrval oleva tulevase muruplatsi ümber ehitati puitlattidest aed. Lisaks sellele aiale pole lastel kaugel minna ka suure lasteaia mänguplatsidele või paari nädala pärast Pioneeride puiestee teises otsas valmivale mänguväljakule.
Marko Šorin pidas vajalikuks märkida abilinnapea Rein Ariko panust, kes igapäevaselt käis kohapeal kogu protsessi kontrollimas ja vajalikus suunas juhendamas. „Pean tema tegevust lasteaia laienduse juures ikka väga oluliseks. Samas oli hea jälgida mitme asutuse väga hästi sujunud koostööd linnavalitsuse, koolimaja majandusjuhataja Mart Nõmme ja lasteaia majandusjuhataja Liina Müüri tegevuse vahel.“
Projekti kogumaksumus on 270 000 eurot, mille tasumiseks võttis linn laenu 120 000 eurot. Lisaks sellele eraldati lasteaialaienduse tarbeks riigi eelarvest läbi Siseministeeriumi 40 000 eurot. Linnapea meenutas, et ühe esialgse variandiga saadi maksumuseks ligi pool miljonit eurot, kuid see idee heideti peast välja, kuna oleks olnud selgelt liialt kulukas. Moodullasteaia rentimine polnud Sindi oludes mõistlik raha kulutamine, sest pikemaaegne ekspluatatsioon nõudnuks märkimisväärselt suuremat väljaminekut. Olemasolevate köetavate ruumide otstarbekas ära kasutamine ei nõua nüüd ka täiendavaid soojaarveid.
Palmissaar peab kasulikuks, et koolieelikud juba aastajagu varem õpivad tundma suurt koolimaja, sealseid ruume ja küllap töötajaidki, sest nüüd on üleminek lasteaiast kooli kindlasti veelgi sujuvam ja märkamatum kui seni olnud. „Kevadist tutvumist koolimaja ning õpetajatega pole eraldi enam tarvis ette võtta. Loetelu, mis hea kõik veel lisaks kaasneb seoses lasteaia laienemisega kooli ruumidesse, on kindlasti pikem ja annab endast peagi märku.“
Jätkuva lasteaiakohtade puuduse kõrvaldamiseks peab linnavalitsus otstarbekaks ühineda ümbruskonna omavalitsustega, et asutada maakonna keskusesse ühiselt rahastatud lasteaed. Sellise idee realiseerimise toetuseks saaks kasutada Euroopa Liidu linnapiirkonna jätkusuutlikkuse arengu meedet.
Samal teemal:
