15 aastane Slavjanotška

Slavjanotška on 15 aastaga lahtirullinud pool kilomeetrit riidekangaid, et endid ehtida vene rahvuslikel motiividel kirjatud rahvariietegea, mille sära kaunistavad kilogrammides mõõdetavad ehted. Veel säravamaks muutub Sindi linna slaavi kultuuriühing Slavjanotška laulukoor alati siis, kui keelepaelad päästavad valla folkloorisugemetega lauluhelid.

Fotodel: Slavjanotška ja Tõiv Tiits

Laupäeval tähistas koor oma 15. tegevusaastat Sindi Seltsimajas mitmetunnilise piduliku kontsertkavaga. Ainuüksi esinejaid oli paarkümmend kollektiivi ca 250 inimesega. Kuna 300 tooliga saalis nappis istekohti, siis oli ka rõduuks pealtvaatajatele avatud.

Kontserdi juhatas sisse Pärnu Vene gümnaasiumi õpilastest koosnev rahvatantsuansambel Pärlike, kes on varem esinenud Pärnu ja Eesti kõrval ka Lätis, Valgevenes, Ungaris, Novgorodis, Peterburis. Neid juhendab MTÜ Fantasia tantsurühmade õpetaja Jelena Vaganova. Kontsertõhtu juht, kava kontseptsiooni peamine autor ja endine kooriliige Julia Latõševa pidas laste etteastes väga sümboolseks seda, kui alustavad need, kellel kõik on alles veel ees.

Laste järel täitis lava Slavjanotška 19 liikmeline koor, kellest enamuse moodustavad naised. “Kuigi koor ise on alles teistmiku ealine, saab liikmete ealist koguvanust nimetada numbriga 1281,” selgitas Niina Mozessov salakavala naljatlemisega kooriliikmete keskmist vanust. Niina on Sindi slaavi kultuuriühingu juhataja aastast 2000. 1994. a. alustas esimese juhina J. K. Lummi.

Fotodel: Slavjanotška esinemised

Koori on seni juhatanud V. Martens, V. Bai ja E. Kuvšinova. Praegu juhatab koori Tõiv Tiits, kes alustas tööd tänase juubilariga 2003. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagooglilise Instituudi kultuurhariduse erialal koorijuhina bakalaureusekraadiga ja töötanud Pärnu Linnaorkestri direktorina. Kõrvuti koori õpetamisega laulab ta ise Pärnu Kammerkooris ja Euroopa Kooriakadeemia kooris. 15 aastaga on õpitud enam kui 100 laulu esinemisküpseks. Nende lauludega on esinetud iseseisvate kontsertidega või osaletud erinevatel muudel pidudel üle 200 korra. Järjepidevad esinemised Tallinna festivalil “Slaavi Pärg”, samuti “Väike Slaavi Pärg” Sillamäel, vene rahvakooride festivalid Tallinnas, aga ka rahvusvahelised festivalid Jõhvis ja Smolenskis on olnud nimetamisväärsed esinemised. Tegelikult on esinetud aga väga erinevates Eesti paigus Valgas, Saaremaal, Narvas ja mujal väiksemates kohtades. Sanatoorium Tervis kultuurikeskuse publikule esinemised on teinud Slavjanotška hästi tuntuks Soomes ja Rootsis, kust saabub pidevalt hulgaliselt puhkajaid.

Fotodel: Slavjanotška ja Niina Mozessov

Seekord kõlasid Slavjanotška esituses avalauludena “Tõ zarja”, “Berjozonka”, “Serdecnaja pesnja”.

Esimeste tervitajatena tulid lavale Sindi kollektiivid: Sindi Memmed, Sindi segakoor, ja kõhutantsijad. Loomulikult oli kõikidel kaasas ka kingitus. Sindi koorivanem Aino kinkis näiteks omavalmistatud ahjusooja kringli. Taas täitsid saali Slavjanotška lauluhelid, kui lauldi “Ivuški”, “Zavela metel” ja “Kazatsenka”. Publiku aplausideks muutuvad plaksutamised ja rõõmuhõiked andsid tunnistust sellest, et slaavihing on palju kergemini hoogsale temperamendile ülesköetav.

Järgnevate esinejate seas oli slaaviühingute kõrval teisigi vähemusrahvuste esindajaid. G. Timošenko juhendamisel sai kuulda ansamblit Russkaja Pesnja. Ingeri-Soomeseltsi esimees H. Talvik tõi külla Mummod. Vasil tähendab kahe akordionisti meisterlikku esinemist, mida public nõudis veel teist kordagi. Sudaruški tantsijate järel oli paras aeg jälle mitte unustada Slavjanotškat, kes laulsid “Seni”, “Remjosla” ja “Kanareika” loo.

Esinemisjärje said Ukraina selts Vitšizna, Saare Vene Kultuuri Selts, Andrei Tihonov. Poeetide klubi esitas Nadežda Brjantseva seatud luulepõimiku. Seejärel esines Tootsi Kanarbik.

Slaavi kultuuritegevust Eestis juhatab Ljudmila Matrosova-Zõbina, kes samuti austas oma kohalviibimisega Slavjanotška pidulikku tähtpäeva.

Fotodel: J.K.Lummi, Julia Latsõva, Juri ja Milli Vilse

Oduvanciki Valgast esindas tantsuansablina kaht riiki ja üht linna. Slavjanotška lolme järgmise laulu “Tanec”, “Vinovata li ja” ja “Valenki” järel paluti Sindi linnapeal öelda tervitussõna. Märgatava siira soojusega nii saali poolelt kui kooriliikmete poolt võeti vastu linnapea tervitust, kui ta lillesülemiga rahva ees seisis. Igale liikmele ulatas ta käepigistuse kõrval kollase sügislille õie. Niina Mozessov kinnitas rõhutatult, et ilma Mati Mettuse isikliku toeta poleks nad saanud paljugi sellest endile võimaldada, mis nüüd on teoks saanud. Seepärast sooviti, et selline mees toetaks neid ka edaspidi. Tänutäheks kingiti linnapeale kodu kaunistamiseks suur lillevaas. Samaväärselt hinnati Tõiv Tiits poolt tehtavat tööd ja tänumärgiks kingiti temalegi samasugune kingitus. Sellises tänulikuse siiruses jõudis minuni paremini mõte, mida ennem oli öelnud koori asutaja J. K. Lummi. “Ülalt juhitud lõimumine pole võrreldav sellega, kuidas lihtsad inimesed omavahel suudavad lävida,” võis kokkuvõtta koori asutaja mõtte.

Fotodel: Mati Mettus õnnitleb kõiki liikmeid ja selle vaasi viib linnapea oma koju

Kontsert lõppes Slavjanotška ja Sindi segakoori ühislaulmisega. Esitati eesti rahvaviisil loodud Pärnu kihelkonna laul “Küla mul ütleb”, mille on kooriseadele kirjutanud Hain Hõlpus spetsiaalselt festivali “Slaavi Pärg” jaoks. Nii festivalil kui ka selle kontserdi lõpul dirigeeris eestikeelse laulu ühislaulmist Tõiv Tiits.

Fotodel: Ljudmila Matrosova-Zõbina, "Küla mul ütleb", väike Mummo, Üllar Kallau valmistatud kingitus Sindi Seltsimaja poolt

Piduliku juubelikontserdi järel ei kiirustatud veel lahkuma. On ju varemgi koos istutud ja söödud aastatega vähemalt tonnijagu kringleid, küpsiseid, kompvekke, joodud peale maitsvat märjukest ning võetud muud suupärast. Tuhanded läbitud kilomeetrid ja kohtumised uute sõpradega andsid juubelipeol põhjust veel palju meenutada, millest tasub taas ja taas rääkida.