Sindi linna erivolitustega esindaja salvestab kõigi mõtted. Kuidas vastad küsimusele: Mis on energia jäävuse seadus?  1. sel päeval kui seda õpiti, ma puudusin koolist; 2. meenutad oma füüsika õpetajat ja hakkad rääkima kui energiline ta oli ja on jäävalt tänase päevani; hakkad kiruma Eesti energia plaanitavat hinnatõusu

Alustades Wöhrmannist

Eilne kooli juubelit tähistav pidulik kontsertaktus oli vaid üks osa pika päeva sündmuste ahelast, kuid kahtlemata ka kõige kesksem kogunemine nii vilistlastele, õpetajatele kui ka kogu linnarahvale. Tähelepanuväärseks sai see, et laval esines tervelt kolmandik kooli õpilastest, mis oli enneolematult suur osalejate hulk. Tervikliku kava kokkuseadja ja etenduse peajuht oli õpetaja Eneli Arusaar. Pildikesed kooli ajaloost algasid vabrikant Johann Cristoph Wöhrmanni (1784-1843) rolliga hariduselu algusaastaist. Lavastuslikus rollis rääkisid õpilased koolipingis vastavalt ajastu sunnile kas saksa või vene keelt, õnneks ka selle maa keelt, mis püsib eesti koolides aukohal tänaseni. Muusikas ja tantsudeski tehti ajarännak kaugemast minevikust praegusesse päeva.

Õppealajuhataja Margit Rebane ütles, et koolimajale ehitatud uus katus on juubeliks kingitud asjadest kõige väärtuslikum. Kuigi kooli direktor Ain Keerup ei saanud nii tähtsal päeval kohal viibida, mõtles ta siiski heade soovidega suurele kooliperele ja palus vilistastel vaadata tagasi lapsepõlve. Margit Rebane luges ette direktori pöördumise vilistlastele.

Kallid vilistlased!

Täna on Teie pidu. Õpetajad ja Kool on küll väga olulised, kuid täna olete Teie kõige tähtsamad. Jätke sellest ajahetkest seljataha see, kes te olete täna, vaid muutuge nendeks, kes te olite kooli ajal. Olge siirad, olge vahetud. Rännake tagasi minevikku, tagasi lapsepõlve. Kas mäletate veel seda väikest tüdrukut või poissi, kes kogus nädalaid või aastaid julgust, et üle anda kingitus kõige kallimale inimesele. Pole tähtis, kas selleks kingituseks olid metsast korjatud tammetõrud, alleelt leitud kastanimunad, tulipunane pihlakakobar... või siis punased vahtralehed koolimaja eest. Kindlasti mäletate veel tänagi seda südamevõbinat, mis ei jätnud teid enne kui olite oma südames suureks loodud kingituse üle andnud. Ja tundeid, mis jäid kestma kuudeks või aastateks.

Või tulevad Teile hoopiski meelde kingitused, mida Te õhtust õhtusse südamega valmistasite, aga üle anda ei julgenudki. Kuigi hing piinas ja piinas niivõrd, et raske oli uinuda, aga temast sai vaid Teie unistuste prints või printsess.

Kas mäletate seda koolipidu, kus just ühe neiu käed tundusid nii eriliselt pehmed ja soojad. Kindlasti mäletate selgelt tema lõhnaõli või deodorandilõhna. On võimatu unustada, kuidas Teie südamed kloppisid, kui Teie kehad tantsides kogemata kokku puutusid. Ja see pidu oli võrratu täpselt nii kaua, kui tema seal viibis.

Kas mäletate oma lõpupidu, kus jagasite lubadusi: kedagi mitte kunagi unustada, klassikaaslasi alati aidata kui vaja… ja kindlasti igal kokkutulekul kohtuda. Vaadake enda ümber ringi. Kas Te olete kõik kohal? Kas Sina oma antud lubadused oled täitnud? Kas Sina tegid kõik, et Sa saaksid täna oma unistuste printsessi või printsiga taas kohtuda?

Linnapea tervitus

Sama kooli vilistlane ja praegune Sindi linnapea Marko Šorin tunnistas, et lavale tõustes tabas teda samasugune tunne, mis klassi ette minnes. Linnapea vastas istusid saaliistmetel õpetajad ja teised õpilased, kes kindlasti jälgisid teda hindavate pilkudega – kuigi nüüd enam hindeid päevikusse ei kirjutatud. „175 aastat on tõesti aukartust äratav number. Selliseid õppeasutusi Pärnumaal ei ole väga palju. Peame tänama kindlasti ka Wöhrmanni, kes täna noore näitlejana üle lava käis,“ sõnas Šorin, kes ei pea elusuutlikuks kogukonda, mille liikmed jätavad suurema tähelepanuta hariduse vajalikkuse. „Hariduse andmine osutus Sindi kogukonnale nii tähtsaks, et vahetult pärast vabriku avamist otsustati asutada ka kool. Wöhrmann sai aru, et tänu haridusele areneb kogukond ja vastavalt sellele saab vabrikant ka paremate oskustega tööjõudu,“ vaatles linnapea 175 aasta tagust otsust läbi vabriku omaniku seisukoha ja jätkas arutlust tänase Sindi Gümnaasiumi kestvuse vaidluste voolus. „Ei saa ju seda tähelepanuta jätta, et Sindi kooli ümber käivad igasugused jutud. Mina isiklikult usun siiralt Sindi kooli ja personali jätkuvasse elujõulisusesse, usun õpetajaid ja juhtkonda. Sindi kool on väärt kool ja õpetajad on tasemel,“ kõneles Šorin suurt punaselindiga seotud kinkepakki koolile üle andes.

Maavalitsus tunnustab õpetajat ja õpilast

„On tunne, et vahel me kahtleme tulemustes, mõõdame hindepalle, arvestame numbreid ja anname selle kohta hinnanguid, aga kool on eelkõige kogemise ruum,“ tõdes Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov. Ta kinnitas, et peamiseks õppevaldkonnaks on koolis koolielu ise – selline nagu me seda iga päev tunnetame ja läbi elame. Sealt pärinevad ka meie mälestused, mida on igasuguseid: häid ja halbu. „Need on mälestused, aga ühtlasi ka kogemused. Iga õpetaja, kes astub klassi ette, õpetab samaaegselt ka iseennast: inimese ja kaaslasena. On õnn, et Sindi kooli on aastakümnete jooksul jätkunud väärikaid ja väga väärikaid õpetajaid.“ Eile kutsus Martšenkov lavale õpetaja Lembit Roosimäe. „Miks just Lembit Roosimäe täna ja praegu siin? Tema õpilane Dajana Raab sai kolmanda koha rahvusvahelisel ajalooolümpiaadil. See on väga suur tunnustus kogu Pärnumaale. Pärnu linna ikka jagub neid võite, aga selle pika aja jooksul maakonna valitsuses töötamisel ma ei mäleta, et oleks väljapoole Pärnu linna nii kõrget saavutust tulnud,“ tunnustas maakonna haridus- ja kultuuritalituse juhataja õpilast, õpetajat ja Sindi Gümnaasiumit.

Parajasti välisreisil viibiv Dajana ei saanud küll kõrvuti oma õpetajaga lavale astuda, aga Lembit Roosimäe valikul kingiti edukalt rahvusvahelisel olümpiaadil esinenud ajaloohuvilisele raamat, mis räägib Henry VIII ja tema kuuest naisest. Roosimäe ütles, et Dajana on kirjutanud väga hea uurimistöö Henry VIII elust ja see on raamat, mis tema riiulil peab kindlasti olema.

Martšenkov rääkis, et Roosimäed jätkub Sindi koolist kaugemalegi koos tema värvikate üritustega maakonna õpetajate ja laste heaks. Ühe ereda seigana meenus Martšenkovile koguni kümne aasta tagune koduuurimise konverents, kus Roosimäe sisustas koos Priit Kasega kogu muusikalise osa ja mängis viiulil pool tundi jutti erinevate aegade hittlugusid alates 1918 aastast kuni kaasajani välja.

Sindi Gümnaasiumis käivad käsikäes nii kodanikukasvatus kui koduuurimine, majandus ja ettevõtlus

„Kooli puhul ei saa alahinnata kodanikuks kasvatamise tähtsust,“ pidas Martšenkov vajalikuks tunnustada Sindi Gümnaasiumis ka seda lisaväärtust, mida annab kool lapsele. Haridusjuhile tundub, et kodanikukasvatusest kõnelemine kõlab tihtilugu kuidagi õõnsalt, aga selle kooli seinte vahel tehtav aastate pikkune väga oluline töö räägib pigem eeskuju väärivatest ettevõtmistest. „Te kujundate lipukultuuri ja olete alati osalised Eesti lipu päeval Pärnus. Samuti kodu-uurimine, aastate pikkuse töö tulemusena on väga tunnustatud kodu-uurijaid väljunud just Sindi Gümnaasiumi seinte vahelt. Tähtsaks tuleb pidada majandusõpet ja ettevõtluse arendamist õpilastes. Sindi õpilased osalevad igal aastal õpilasfirmade laadal ja ettevõtluslaagris,“ esitas Martšenkov konkreetseid näiteid sellest, milles Sindi Gümnaasium on püsinud aastaid edukuse eesliinil.

Samal teemal: