Mahepagariäri Vändra Ökopagar asutaja, juhatuse liige ja maheteraviljatootja Mahe Mölder omanik Krista Assi

2. oktoobril tähistas Vändra Ökopagar oma tegevuse 20. aastat ja avas samal päeval piduliku lindi lõikamisega uue leivatootmise tsehhi, mille maksumuseks kujunes paar miljonit eurot.

„Samal ajal kui Pärnumaal on järjest suletud toiduainete tööstuseid, ka Pärnus suleti pika ajalooga leivatehas, on Vändras 20 aastaga uuendatud tehnoloogiat, muretsetud nüüdisaegsemaid tööstusseadmeid ja mindud leivaküpsetamise traditsiooni jätkamisega üha edasi,“ tunnustas Pärnu maavanem Andres Metsoja Vändra Ökopagarit 20. tegutsemisaasta tähistamise päeval.

Metsoja nimetas Vändra Ökopagarit kodumaakonna üheks pärliks ja pidas uue tootmishoone avamist algava ettevõtlusnädala eel väga märkimisväärseks tähiseks, ta tunnustas kogu meeskonna tööd.

Lindi lõikamise juures kiitsid selle kandi edukat ettevõtjat, kes annab tööd 21 inimesele, Vändra vallavanem Jaanus Rahula ja Vändra alevivalitsuse sotsiaalnõunik Kersti Tilk.

Kaubamärgiga Vändra Leib ettevõte Raismiku AS asutati täies mahus Eesti kapitalile toetuva perefirmana 1994. aasta kevadel. Mahepagariäri Vändra Ökopagar juhatuse liige ja maheteraviljatootja Mahe Mölder omanik Krista Assi meenutas reedel uude tootmisruumi kogunenud külalistele, et päris nullist alustatud liinil väljus esimene leib tulisest ahjust '94. aasta 2. oktoobril. Seda kuupäeva peavadki leiva valmistajad oma ettevõtte sünnipäevaks.

Leivatööstuse asutaja Assi sõnul alustati tööd 7 töötajaga OÜ Vändra kitsastes ruumides. „Mitte ühelgi neist ei olnud õpitud pagari ametit, oli vaid suur tahtmine. Tehnika ja tehnoloogia ostsime tolleaegse Maaelu Sihtasutuse toel Saksamaalt. Pangalaenu intress oli 17% ja liisingu intress 21%. Saadud laenu tasusime lõpuks kolm korda suuremas summas,“ rääkis Assi alguse raskuste ületamisest.

Äriseaduse muudatus muutis aktsiaseltsi osaühinguks ja siis oli paras aeg vahetada eksitav firma nimi Raismiku AS asemel nimetuse OÜ Vändra Leib vastu.

Kui saia küpsetamine õnnestus juba esimesel katsel, siis leivategu nõudis pikalt ja tulemusteta jändamist „Maitselt oli hea, aga nii kõva, et löö naela seina,“ viskas Assi nalja. Keegi ei teadnud naljast kaugel seisva probleemi põhjust selgitada. „Siis tulid Balt-Hellini vahendusel kogemustega Saksa pagarid õpetama. Kohe esimesel korral saime tunniga selgeks, milles viga. Põhjus peitus ahjus, millega polnud varem Eestis leiba küpsetatud.“

Poole aastaga sai selgeks, et väikesed ruumid takistavad arengut. Erastamisagentuuri kaudu omandati enampakkumise teel endine Vändra EPT kesklao hoone, millest ehitati ümber pagaritootmiseks sobilikud pinnad. Vajaduste ja nõudmiste tulemusena on ümberehitusi tehtud neljal korral.

Lisaks tavaküpsetustele alustati milleeniumi vahetusel esimesena riigis maheleibade valmistamist. Tolleaegse tarbija vähese teadlikkuse tõttu peatati paar aastat hiljem mahetootmine. Märksa suurema valikuga taastati mahetootmine uuesti 2006. aastal, sest selleks ajaks oli tekkinud ostjate nõudlus.

2008. aasta lõppedes asetus leivatehas küsimuse ette, kas lõpetada tootmine või panna üles oma jahuveski. Seni neile erinevaid mahejahusid jahvatanud veski lõpetas tegevuse ja varudest jätkus mahejahu üksnes kaheks ja pooleks kuuks. „Otsustasime veski kasuks. Jaanuaris 2009 sisenesime mahejahude ketti,“ rääkis Assi veski ees seistes. Jahuks jahvatatav vili kasvab põldudel, kus pole vähemalt 5 aastat kasutatud kemikaale ega mineraalväetisi, vastates rangelt mahetootmise ja GMO-vaba toodangu Euroopa Liidu sertifikaadi standardile, milles puuduvad jahuparandajad, säilitus- ja värvained. Säärasest viljast tehtud jahu omab puhtamat ja pehmemat maitset. Eestis puuduvad mahedad lisaained tuuakse Saksamaalt. Need on suhkur, seemned, linnas.

Käsitöö pidev kallinemine hakkas konkurentsis püsimisele üha enam muret tekitama, mis sundis leidma teistsuguseid edasimineku võimalusi. „Kirjutasime ülemöödunud aastal projekti, et PRIA abiga kaasajastada tootmishoone koos hoone juurdeehitusega ja osta uued seadmed. PRIA toetusel koos omafinantseeringu ja pangalaenuga asusime teostama ümberkorraldusi. Ega see kerge olnud, sest tootmist ei võinud jätta päevakski seisma. Vastupidiselt toimides oleksime olnud turult kadunud,“ kõneles Assi valikute ja otsuste tegemistest. „Tootmine ei käi täisautomaatikal. Jääme jätkuvalt paindlikuks, et suudaksime ostjale pakkuda mitmekülgsemat kaupa. Päris käsitööd on jäänud ainult väike osa. Tootmis- olmetingimused on kõigiti töötajasõbralikud.“

„Käesoleval aastal tekkis firmale uus tunnustav märk sellestki, et mitmed head töötajad, kes vahepeal lahkusid, leidsid tee meie juurde tagasi. Kuna ökotoodete osakaal on järjest suurenenud, muudeti Vändra Leib mullu Vändra Ökopagariks.“ Assi loodab, et väikest segadust tekitava nimevahetusega harjuvad tarbijad kiiresti ära ja saavad aru, et tegemist on endiselt vana hea Vändra leivaga. „Vaja on ainult teha tööd sellega, et meie head tooted tarbija kõikjalt üles leiaksid, sest tooted on puhtad, vabad säilitus ja lisaainetest. Üle poole, tervelt 60% on juba maheöko tooted. Maheleibade tootmist korraldatakse tavatootmisest lahus, selle üle peetakse väga ranget arvestust ja kontrolli.“

Mullu septembris Eesti vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval selgitati aasta parimat Eesti mahetootjat ja selle tunnustuse pälvis OÜ Vändra Ökopagar. Konkursil märgiti ära musta leiva ja maheda küüslauguleiva head pakendilahendust. Konkurssi on juba mitmendat aastat korraldanud põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti mahepõllumajanduse sihtasutus ühistöös mahepõllumajanduse koostöökoguga.

Kogu riigis on Vändra Ökopagar leivatoodete osas ainuke tunnustatud mahetootja. Kuid millest oleneb mahekauba kallim hind? Assi selgitas, et Eestis on leiva suurtootjad hinda langetanud, kuid Eesti põllumeeste toetused jäänud väiksemaks võrreldes muu Euroopa Liiduga. Seetõttu jääbki hinnaerinevus tava- ja mahetoote vahel suuremaks. „Meie põllumeestele on Euroopa Liidu toetused 5 kuni 7 korda teistest Euroopa Liidu riikidest madalamad, seepärast ka vili sedavõrd kallim.”