„27. märtsi 2013 sobib kutsuda priiuse põlistumise päevaks, sest sel päeval saab meie vabadus põlisemaks kui kunagi varem,“ põhjendab Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes esitleb kokkuvõtlikult sõelale jäänud ettepanekuid ainukordse päeva tähistamiseks.
Priiusepäeva märgi kujundaja on Lembit Lõhmus ja valmistaja Miniplast OÜ
Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud).
Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (k. a.) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest.
Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi – see tähendab, et meie riik jääb vabaks. Sel juhul on kõnesolev päev erilisem kui iga-aastane Vabariigi aastapäev. (EW 100 on muidugi iseasi!)
Mitmetes seltsides jm. on leitud, et 27. märtsi kui erilist vabaduse päeva tuleks üldrahvalikult ja väärikalt pühitseda. Aga kuidas? Selle kohta on laekunud mitmesuguseid ettepanekuid, mida nüüd on viimane aeg sõeluda, et valida – mis on teostatav, mis mitte.
Olen ettepanekud lahterdanud kokkuvõtlikult valdkondade kaupa.
Nende hulgas on selliseid, mis väärivad tõsist kaalumist ja oleksid täiesti teostatavad.
I Sportlikud
7890 meetri pikkune Eesti vabaduse jooks. Toimuks igas maakonnas eraldi.
Osavõtt eelregistreerimisega internetis. Kaasataks Eesti Olümpiakomitee ja spordiseltsid. Iga osavõtja saaks päevakohase diplomi (või meenena kauni stardinumbri).
Maakondade vahel peetaks võistlusarvestust osavõtjate suhtarvu järgi kogu maakonna elanike arvust. Vabariigi President tõstaks võitnud maakonna eriliselt esile.
II Hariduslikud
Kõikides koolides toimuksid näiteks algusega kell 12 päevakohased üritused, mis algaksid hümni laulmisega. Koolid otsustaksid ise, kas korraldavad aktuse, kontserdi, näitemängu, ajaloofilmide vaatamise, viktoriini, konverentsi vm. Toimub e-viktoriin (www.postimees.ee)
Algklasside ja lasteaedade lapsed osaleksid maakonniti teemakohaste joonistuste võistlusel. 27.03 tõstaks maavanem võitjad esile. Samuti toimuks põhikoolidele ja gümnaasiumidele eraldi kirjandivõistlus „Minu Eesti“.
III Kultuurilised
Kõik muuseumid ja arhiivid oleksid sel päeval avatud. Igaüks neist tõstaks eriliselt esile ühe üriku või eksponaadi, mis on huviäratavas seoses Eesti Vabariigiga. Kõik muuseumi (arhiivi) külastajad saaksid selle kuupäevaga kaunilt kujundatud sisuka meenekaardi „Eesti vabaduse tähik“, kuhu on võimalik peale kirjutada külastaja nimi. Muuseumid korraldaksid viktoriine või võistlusi ajaloolisel õpperajal oma linnas või vallas. („Vabaduse rännak kodukohas“).
27. märts on traditsiooniline teatripäev ja priiuse põlistumine kajastub seega nii ETV saatekavas kui ka tänavuse teatripäeva fookuses – Pärnu Endlas. Just Pärnu Endla rõdult loeti kõige esimesena ette Eesti iseseisvuse manifest.
IV Liturgilised
Tallinna Jaani kirikus ja Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris toimuksid üleriigilised tänujumalateenistused, viimatinimetatus väeosade ja Kaitseliidu malevate osavõtul. Maakonnakirikutes toimuksid teenistused samal päeval või järgnevatel päevadel. Lauldakse riigihümni. Kõik kirikud – ka kihelkondades – helistavad 27. märtsi keskpäeval kirikukellasid. Tegemist on ülestõusmispühade eelse nädalaga.
V Üldised
27. märtsi hommikul heisatakse kõikjal riigilipud. Rinnas kantakse sinimustvalget rosetti või rinnamärki „2 x 7890 päeva vabadust“, riietus on võimalust mööda sinimustvalge. Sel päeval sündivatele lastele kingivad maavanemad hõbelusika. Samal päeval laseb Eesti Postmark käibele tervikasja, mis tembeldatakse eritempliga.
Rahvusringhääling mängiks kell 00.00 ja kell 12.00 riigihümni. Vikerraadio ja ETV teeksid pikemaid päevakohaseid saateid.
Vabariigi President teeb pöördumise rahva poole. Ettevalmistavasse arutellu kaasataks noorte suhtlusportaalid. Ajalookallakuga seltsid teevad ühispöördumise kõigi Eesti ajaloolaste poole – esineda sel päeval rahvale ettekannete või sõnavõttudega koolides, asutustes jm.
Kokkuvõtteks
Tuleks eristada võimalik miinimumprogramm, kus riigiasutused, s.h. Riigikantselei, saaksid õla alla panna. Ülejäänu osas piirduda üleskutsete ning vaba aruteluga – jättes kohalike omavalitsuste ja inimeste otsustada, mida täpselt nad oma kodukandis või oma organisatsioonis teha tahaksid ja teha suudaksid.
Samal teemal:
