Advenditulede süütamine ja jõulurahu kuulutamine
Saabuval esimesel adventpühal kuulutab EELK vaimulik Tõnu Taremaa Sindi linnas jõulurahu. Jõulurahu väljakuulutamise sündmus on käesoleval aastal arvatavasti esmakordne Sindi linna ajaloos. Sellepärast palusin, et Tõnu Taremaa räägiks väga kokkuvõtlikult jõulurahu tähendusest.
Ajaloolist tava järgivalt on olnud jõulurahu väljakuulutajaks linnapea või raesekretär (linnasekretär), asupaigaks valitud linn, kus asub peapiiskopi katedraal ja toimingu läbiviimise kohaks tsiviilhoone rõdu. Jõulurahu väljakuulutamise aeg määrati jõululaupäeva keskpäevale. Nüüdseks näib, et traditsioonilise tseremoonia rituaalsed tavad ei oma enam nii olulist tähtsust ja alles on jäänud kõige peamine: rahu soov?
Tõnu Taremaa: Ei oskagi kohe meenutada, mis ajast saadik on taolised muutused toimunud ja jõulurahu välja kuulutamise aeg hakanud jõululaupäevalt järjest varajasemale ajale kalendris nihkuma. Kui mõelda sellele, et väga aegsasti enne jõulude saabumist elavneb kaubanduslik jõulumelu, siis ongi see vast õige suundumus. Vastasel korral jääb jõululaupäev ja jõulu esimene püha paljude jaoks hoopis märkamatuks. Muidugi on osal inimestest jõulude suhtes oma rahvapärimuslik nägemus, mis seostub eestlaste vanade talvise pööripäeva kombestikega. Aga kui me räägime jõulurahust, siis mõtleme ikkagi eeskätt kristlikele jõuludele. Me soovime heatahtega inimestele Jumala rahu! Evangeeliumi põhjal tähendab see kolme suunitlusega rahu soovi: rahu Jumalaga, rahu kaasinimestega ja rahu iseenda sees.
See on sama sõnum, mida on korratud paari aastatuhande vältel ja midagi uut selles pole. Mäletan, üht jõulujumalateenistuse lõppu, kui vanem naine väljus pahuras meeleolus kirikust, kuna olevat lootnud kümneid kordi kuuldud jutluse asemel kuulda midagi uut ja originaalsemat. Me võime rääkida samast asjast küll erinevatelt lähte kohtadelt vaadeldes, kuid sõnumi tuum jääb samaks. Pole ka selles midagi uut, et oleme harjunud jõulude ajal kuuske tuppa tooma, küünlaid süütama ja armsatele inimestele kingitusi tegema. Me võime seda teha küll väga erinevalt, kuid selle toimingu sisu jääb samaks, kui soovime endale ja teistele rõõmu valmistada. Sama lugu on Kristusega, kes on sündinud siia maailma rahu ja rõõmu sooviga.
