Aldo Kals IRL-i Suurkogul Nokia kontserdimajas

Aldo Kals

Möödunud kahel aastal tehti kindlasti suuri edusamme Eesti hariduse, majanduse, riigikaitse, sisejulgeoleku jm. valdkondades. Selle eest väärib meie erakond tunnustust! Mina aga räägin erakonna lihtliikmete ja valijate muredest.

Juba mitu aastat askeldame nn. uue piirilepinguga. 2005. aastal jäi mulje, et me oleme oma viimase sõna öelnud ja ei tolligi tagasi. Tänane sõnum on aga selline, et kord me teeme nii, teinekord aga täpselt vastupidi. Ütlen otse välja, et ei olda rahul meie juhitud väliskomisjoni tegevusega. Tuleks kaaluda selle esimehe sobivust oma ametikohale.

Kas meil tõesti puudub ohutunne, et me ei mõtle selle piirilepingu tagajärgedele? Majanduslikud arvutused näitavad, et see piirileping kahandab meie riigi rikkust umbes triljoni euro võrra. Miljonilise rahvaarvu puhul oleksime kõik miljonärid, kui me seda tehingut ei teeks.

Piiriläbirääkimiste partneritel polevat vastastikku territoriaalseid nõudmisi, aga ometi võetakse meilt ära Luksemburgi Suurhertsogiriigi suurune seaduslik maa-ala ja veel Eesti NSV piiridest osa vetevälja Narva jõelt, veehoidlalt ja lahelt. See aga tähendab riigi territoriaalse terviklikkuse rikkumist.

Uue piirilepinguga me reedame setu hõimu, andes nende kodumaakonna ära. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi välistavad Tartu rahuleping ja uus piirileping teineteist ning kaob ka riigi õiguslik järjepidevus. Ka lõhestab see meie ühiskonda.

Meie välisministeerium lahendas hiilgavalt Liibanoni pantvangikriisi. Miks aga seesama asutus ei tegele Petserimaa 10000 Eesti Vabariigi kodaniku saatusega?

Uue piirilepingu vastu on avaldatud sadu artikleid ja pöördumisi. Oponentide rivi on aukartustäratav. Miks me ei kuula akadeemikute, poliitikute, teadlaste jt avaliku elu tegelaste hoiatusi? Nende seisukohti jagavad sajad meie erakonna liikmed eesotsas põllumajandusministri Helir-Valdor Seederiga.

Eesti ühiskond ei lepi iial nurgaadvokaadi võtetega põhiseadust rikkudes koostatud uue piirilepinguga. Kuna me selles kõiges oleme kaasvastutajad,siis oleks vaja asja selgitada ja mõjutada koalitsioonipartnerit, et välisministri visiit Moskvasse edasi lükataks.

Kui me ei suuda piirilepingut Eesti huvides menetleda, on oht põruda Europarlamendi, Riigikogu ja presidendivalimistel. Vastasel korral oleksime aga pildil. Nii lihtne see ongi. Teenigem Eesti Vabariiki ja olemegi võitnud valijate usalduse ega pea tõmblema valimiskünnisega!

*

Pärnumaal Halinga vallas sündinud Aldo Kals on eesti ajaloolane ja omab filosoofiadoktori kraadi. Ta on olnud aktiivselt tegev kodanikualgatuslikes tegevustes. Näiteks aastatel 1979 kuni 1995 tähistas koos kujur Ado Kochi ja Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsiga veerandsada haua- ja mälestuskivi.

Aldo Kals on Pärnumaa vapimärgi omanik ja Halinga valla aukodanik, teda on autasustatud Eesti Punase Risti IV klassi ordeniga ja saanud Tartu Kultuurkapitali loomingulise stipendiumi.

Mullu novembris andis Eesti Naisliit Estonia kontserdisaalis toimunud isadepäeva kontserdil Aldo Kalsile eelmise aasta isa tiitli. Austava tunnustuse üleandmise järel sõna saanud Aldo Kals soovis muuhulgas et meie tulevased isad, aga ka tulevased emad võtaksid koolipingist kaasa arusaamad Eesti ajaloo vähemalt neljast alustalast – need on Eesti Vabariigi põhiseadus, Tartu rahuleping, Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ja territoriaalne terviklikkus.

„Oma ajaloo jutuga tahan ma jõuda aastasse 1940, kui me kaotasime oma riikliku iseseisvuse. Aga 1944. ja 1945. aastal lõigati Eesti küljest ära osa Petseri ja Viru maakonnast. See lõigatud maa-ala on üsna suur, võrdne Saaremaaga.“

Ta meenutas, et kunagine isade põlvkond tunnistas 22 aastat tagasi, 12. septembril 1991 Eesti Vabariigi ülemnõukogus õigustühiseks kõik omaaegse Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi otsused, mis puudutasid piiriküsimust.

Samal teemal: