Allar Raja tuntud inimesena Sindi Linnaraamatukogus
Täna alanud raamatukogupäevade esimesel päeval teenindas Sindi Linnaraamatukogu laenutusleti taga Sindi oma mees Allar Raja, kes omandas esmased töövõtted silmapilkselt ja üllatas ettelugemispäevale tulnud külastajaid „Lotte olümpiaraamatu“ põnevamate katkete tutvustamisega.
Maria, Liisu, Laura ja laste ema Evelin on kogunenud Allar Raja töölaua ette
Veidi enne keskpäeva astus Evelin Põder Sindi Linnaraamatukogu uksest sisse, kaasas lapsed Maria, Liisu ja Laura. Ainult pereisa Kaupo ei tulnud. Pereema sõnul on temal tantsurühmas Kuu niipalju tantsimist, et raamatulugemiseks jääb aega napiks. Reedel alanud koolivaheaeg annab aga lastele rohkem võimalust raamatutele seltsi pakkuda. Pere peale kokku valiti 9 raamatut. Kui Evelin kõrge virna raamatukogust väljumiseks rinnale tõstis, astus uksest sisse Allar Raja, mis kiskus kõigi ruumis viibinute näod laiale naerule. Eriti rõõmsad olid Maria, Liisu ja Laura. Nagu hetk hiljem selgus, sätitigi raamatukogu külastamine sellele ajale, kui Allar pidi laenutusleti taha istuma.
Alati täpsest ajast kinnipidav Allar hilines mõned tühised minutid seepärast, et tuli otsejoones 20 kilomeetri pikkuselt sõuderajalt. Sindi raamatukogus on juba kümmekond tuntud inimest raamatuid laenutanud. Täna kutsuti edukas spordimees raamatukokku seepärast, et on liikumisaasta. Kas mees, kellel tuleb oma päeva jagada peaaegu minutilise täpsusega siin ja seal kohal olemisega, leiab aega ka raamatute lugemiseks? Allar vastas, et praegu kulub suurem osa raamatute lugemise ajast õpikutele. Tagasihoidliku mehega juteldes selgus peagi, et tegelikult loeb ta ka praegu rohkem kui ainult õpikuid ja näitab riiulist võetud raamatut „Kompromiss”, mille autor Sergei Dovlatov jutustab ajakirjaniku tööst, inimestest, kompromissidest ja kunagise Eesti NSV absurdsevõitu elust.
Allar lisas juurde, et huvitavad on ka Jungi teooriad. Carl Gustav Jungi psüühiliste funktsioonide käsitluste mõistmine ja muu sarnane on kindlasti Allari jaoks erilist huvi pakkuv, sest ta on varemgi rääkinud oma huvist inimese õpetuse vastu. Jutuks tuleb ka luule, aga see teda selliselt ei paelu. „Igal aja perioodil võivad olla isesugused soovid sellest, mida lugeda,“ leidis Allar ja kinnitas, et raamatuid on väga tore lugeda. „Raamatupoodidesse ei või minna, seal tekib soov kõike osta ja nii võib raha väga kiiresti jäädagi kaupluse letile,“ arutles arutleva loomuga mees, kellele meeldib ka Port Arturite vahelisel platsil toimuvatelt raamatulaatadelt kõnekamaid raamatuid otsida. Allar nimetas hea sõnaga oma eesti keele õpetajat, kelle õpetuse kasu oskab ta praegugi hinnata. „Raili Juss oli siis hästi noor õpetaja Sindi Gümnaasiumis,“ rääkis järjest jutukamaks muutunud Allar.
Kuna parajasti laenutajaid ei olnud, vaatas ta üle ka teised ruumid. Sindi linnapea Marko Šorin põikas Viira sõidutee ehituselt tulles lõunatunnil samuti raamatukokku. Temagi on olnud ühel aastal tuntud inimesena raamatuid laenutamas, aga täna soovis laenutada hästi mahukat raamatut, mille kaante vahel Eesti mõisaarhitektuur. Kuna minevanädalal toimunud Pärnu ajalookonverentsil ei saanud Sindi juurtega raamatu autor Ants Hein vajalikul määral esinemisaega, tahtis Šorin iseseisvalt oma ajalooteadmisi täiendada. Lisaks sellele võttis ta kaasa veel paar väiksemat mõisadest ja mõisnikest kõnelevat raamatut.
Mälumänguri teadmistega Šorin küsis, kui vana on olnud kõige noorem olümpiavõitja. Vastuse annab „Lotte olümpiaraamat“, mille autorid teada-tuntud Janno Põldma ja Heiki Ernits. Olümpiaraamat on väga hea põnevik ja Allar otsustas kohe korraldada katkendite ettelugemise. Kuulajaid polnud tarvis kusagilt otsima minna. Noormehed Andreas ja Christofer olid tulnud Sinti vanaemale külla. Tema omakorda tõi lapselapsed raamatukokku. Vahepeal oli raamatukokku asja sõudjal Sten-Erik Andersonil, kes koos Allariga ühe aasta ka Sindi Lasteaias käinud. Kuulajate kohad võtsid sisse ka linnapea, raamatukogu töötajad ja veel mõned uudistajad. Raamatukogu direktor Ene Michelis jagas kommikarbist šokolaadi ja nii läkski lugemiseks.
Tänulikud kuulajad said etteloetud „Lotte olümpiaraamatust“ teada, et läbi aegade on olümpiamängude kavas olnud ka väga naljakaid ja omapäraseid alasid. Näiteks 1900. a oli Pariisis kavas 200 m takistusujumine. Võistlejail tuli rajal ületada puupalk ja paatiderivi ning seejärel sukelduda paatide alt läbi. Ratsutamises oli kavas üksnes hobuste kõrgus- ja kaugushüpe. 1904 oli St. Louis's kavas õupallisõit ja õngitsemine. Samal korral võistles ka kõigi aegade noorim olümpiavõitja.
„Juhtus nii, et Hollandi roolijaga kahepaat tuli sõudmise finaalsõitu ilma roolijata. Kuna roolijata ei tahetud neid starti lubada, kutsusid hollandlased paati ühe kaldal igavlenud umbes seitsmeaastase prantsuse poisikese. Et oli väga kiire, ei jõutud poisikeselt nime küsida. Hollandlased sõitsid hästi ja tulid olümpiavõitjateks. Võidujoovastus oli suur ning hollandlased hüppasid ja kargasid kaldal nagu pöörased. Kui lõpuks hakati pisikest prantsuse poisikest otsima, ei suudetud teda enam kusagilt leida.“
Ettelugemispäeva täiendas Ene Michelis, kes luges enda loodud Allarile pühendatud luuletust:
Sindis fänne üle saja
on sul kindlalt, Allar Raja!
Olümpial kui algas sõit -
pöidlaid mudisime kõik.
Rahmasite kõigest väest,
pronks läks seekord napilt käest.
Neljas koht – see väga hea,
Rioni sa vastu pea!
Michelis kirjutas need read 2012. a augustis, kui Allari kodulinnas Sindis korraldati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva eelõhtul eduka sportlase auks suurejooneline vastuvõtt. Jõulise esinemise auks Londoni olümpial pandi Allari õlgadele Sindi linna lipp, mis oli emotsionaalselt rahalisest preemiast tol momendil isegi midagi enamat.
Lisaks ettelugemisele arenes Allari ja raamatukogu külaliste vahel elav vestlus spordi ja olümpia teemadel. Tuntud inimese Sindi raamatukokku kutsumine kujunes rutiinsest laenutustegevusest väljunud teenindusest täiesti omanäoliseks kohtumiseks, mis jättis paari tunni kestel raamatukogus käinud inimestele mälestusväärse elamuse.
Samal teemal:
