Aneth ja Anna-Liisa vahendasid muljeid tänasest Pokumaa külastusest

19. jaanuarist kuni 13. märtsini kutsus Sindi Linnaraamatukogu Sindi lasteaia vanemaid rühmasid ja Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi kättproovima joonistusvõistlusel „Joonistan nagu Edgar Valter”. 2. aprillil tehti teatavaks võistluse parimad joonistajad. Ühtlasi selgusid ka need õnnelikud, kes pääsesid preemiareisile Pokumaale Urvastesse. Täna saigi kauaoodatud külastus Pokumaale tehtud ja juhuslikul kombel sattusin kohe peale laste naasmist kahe julge tüdruku jutule. 7 aastane Anna-Liisa ja 10 aastane Aneth olid rõõmsasti valmis teineteisevõidu rääkima nähtud-kuuldud muljetest.

Aneth: Sissesõites oli kaks maja. Kaugelt vaadates olid need nagu Pokud.

Anna-Liisa: Ja kui me läksime kõndima, siis me nägime, et need majad olid nagu peigmees ja pruut.

Aneth: Kui me toas sees käisime, siis olid seal erinevad Edgar Valteri raamatud ja pildid ja siis oli tema enda mõõdus puukuju ka tehtud. Raamatutegelane Hugo.

Anna-Liisa: Me panime Poku riided selga. Seal oli väiksematele lastele riideid. Seal oli suurematele lastele riideid. Ainult toas olime nende riietega, kui seal juttu räägiti.

Aneth: Aga kui sa tahtsid, võisid jätta selle selga ka.

Anna-Liisa: Pärast läksime jalutama. Seal olid igasugused kastid, kust lugesid taimede kohta igasuguseid küsimuseid. Iga kasti juurest leidsid ühe tähe ja lõpuks said vastuse kokku.

Aneth: Meie ei leidnud seda õiget vastust, sellepärast et me läksime kogemata valet teed.

Anna-Liisa: See (juht) rääkis koguaeg sellest kastist mingit juttu.

Aneth: Me käisime sellises ruumis. See ruum oli suur aga me läksime väiksest uksest sisse. Seal me tegime neid pokusid (hoiavad kätevahel).

Usutleja: Need pokud on siis päriselt teie endi tehtud. Valmis osad tuli vaid ise kokku panna. Alus, keha, pea, juuksed...

Aneth ja Anna-Liisa: Mnh-h, Jah!

Anna-Liisa: Need juuksed tuli ise kokkukerida. Ise võisime värvid valida. Poku oli püstoliga liimitud.

Aneth: Ja silmad panime ka-a ja see pea on mingist paberist tehtud.

Anna-Liisa: Ja see nina on savist. Siis on mingi värviga ületehtud. Toas joonistasime. Tädi kleepis puukoore paberile ja meie joonistasime ümberringi.

Aneth: Tegime igasuguseid asju ja mõned võisid koju ka viija.

Anna-Liisa: Mulle tundusid need puukoored nagu karud. Siis ma tegin sinna kaks karu.

Aneth: Mina tegin kepardi moodi.

Anna-Liisa: Tädi rääkis üht Edgar Valteri muinasjuttu ja me saime vaadata muid raamatuid.

Aneth: Kui me alguses tulime, siis me läksime kuskile alla. Seal me istusime pinkide peale ja seal oli üks Pokumaa raamat ja me saime seda filmina vaadata.

Anna-Liisa: Laul oli taga taustaks ja väiksed lapsed rääkisid. Sõnu ei olnud, see oli muusika. Väikesed lapsed rääkisid Pokumaast sinna taustaks.

Usutleja: Kas ilm oli ilus?

Anna-Liisa: Ei, vihma sadas.

Aneth: Natuke saime märjaks. Pärast tuli udu üles. Me jalutaisme, siis vesi auras, palav hakkas. Ja me käisime veel ühes vaatetornis.

Anna-Liisa: Me ei hakanud kartma. See oli kahekorruseline. Siis me nägime ühes toas pilti ja õpetaja küsis, mitu hobust seal on. Me kõik arvasime, et 5 või 6, aga tegelikult oli 14. Aga seda saime kah teada, et Edgar Valter joonistas alati kõhuli maas ja tal oli üks alus all.

Aneth: Ta alustas joonistamist viieaastaselt.

Anna-Liisa: Ta hakkas viieaastaselt igasugustesse ajakirjadesse panema oma pilte. Meil on klassis üks tüdruk, kes teab loodusest hästi palju ja tema leidis Poku jälgi. Ise me leidsime looduses selliseid asju, mis olid nagu loomad. Seal toas, kus me alguses käisime, oli telliskivi põrand ja põrandas olid kassi ja koera jäljed. Seal olid veel mingid kriimustused ja ma ei mäleta mis seal veel olid. Võibolla olid need Edgar Valteri koerad ja kassid. Seal oli veel seinal loodusest tehtud pilte ja Edgar Valterist oli ka tehtud pilte. Ühes toas oli Edgar Valteri enda tehtud Poku. See oli tema kodus olnud aga tema pereliikmed andsid selle Pokumaale.

Aneth: Edgar Valter suri kolm aastat tagasi. Tema sünnipäev oli 21. septembril, aga mina ise olen 15. septembril sündinud.

Anna-Liisa: Iga suve alguses on neil maasikapäevad ja siis tuleb esimene punane maasikas, aga nad arvasid, et sel aastal ei tule seda esimest punast maasikat.

Aneth: Edgar Valter elas muidu Tallinnas, aga seda ma ei tea mille jaoks ta tuli Võrru.

Lisatud: 17.06.2009

Ene Michelis: Saadan Pokumaa pildi, ehk saab lisada võimalusel. Seal on kõik head lapsed ja kolm saatjat (üks lapsevanem ja kaks õpetajat).