Uurimisrühm asub mootorsaanidel teele proovivõtukohtadesse kinnisjääl, mis ümbritseb Beauforti meres ankrusse heitnud Kanada rannavalve laeva Amundsen. See laev oli üks viiest Kanada rannavalve jäämurdjast, mida kasutati uurimisplatvormina Rahvusvahelise polaaraasta projektis. Fotograaf: Gérald Darnis / Arctic Net
Eestis, Lätis ja Leedus resideeruv Kanada suursaadik John Morrison ning Pärnu maavanem Andres Metsoja avasid eile õhtupoolikul Pärnu Keskuse kolmandal korrusel fotograaf Joshua See Arktika teemalise fotonäituse, mis sai teoks Pärnu Jääfestivali ja Kanada saatkonna ühisettevõtmisena.
Kanada suursaadik John Morrison ja Pärnu maavanem Andres Metsoja avavad näitust
Andres Metsoja rääkis näitust avades sellest, et Eestimaa inimesed võivad üsna ähmaselt aimata seda virmaliste mängu kaunidust, mis avaneb Arktika laiuskraadidel taevasse vaatavate pilkude ees. Sama vähe mõistame igapäevaselt siin seda, millega Arktikas elavad ja töötavad inimesed oma argistes toimingutes pidevalt kokku puutuvad. Seda kasinat teadmist püüabki veebruari lõpuni avatud näitus täiendada fotode ja nende juurde kuuluvate põhjalikema selgitustega.
John Morrison’i sõnul peab Kanada riik oma majanduslikku ja sotsiaalset arengut hästi oluliseks ja on veendunud, et jätkusuutlik põhjamaine majandus on rahva heaolu seisukohalt vältimatu vajadus. Kuid sama tähtsaks tuleb pidada ka oma õrna looduskeskkonna kaitsmist. Ürgse looduse säilitamise nimel tuleb pidada ühtset sammu kogu maailma liikumisega, mis omakorda toetuksid teaduslikel alustel tehtud mõistlikele kaalutlustele.
Peale Kanada kuuluvad Arktika ookeani vastutusalasse kõik selle kallastel asuvad riigid. Need on USA, Venemaa, Norra, Taani, aga ka Island ja Soome, kes moodustavad ühise Ariktika nõukogu.
Arktika Kanada osa moodustab enam kui 40% riigi maismaast, mida asustab üle saja tuhande elaniku. Põhja-Kanada inimasustuse vanust hinnatakse tuhandete aastate pikkuselt. Põliselanikud on inuitid, mis märgib inuktituti keeles inimesi. Inuittide tavapärased tegevusalad on olnud seotud küttimise ja kalapüügiga. Nüüd on turism jätnud põlised tööharjumused tagaplaanile. Arktika väga maavaraderikkas piirkonnas kaevandatakse muuhulgas väärismetalle, naftat, maagaasi. Teemantide olemasolu on tõstnud SKT näitaja Northwest Terrtories ühe inimese kohta Kanada kõrgeimaks.
Kanada Arktika karm kliima on koduks sealse loodusega kohastunud loomadele. Suurtest imetajatest näeb seal põhjapõtru, muskusveiseid, jääkarusid, morskasid.
Muret tekitav on viimaste aastakümnete kliimasoojenemine, mis mõjutab suuresti Arktika loodust. Ligikaudu kolmandik Arktika jääst on saanud olematuks ja sulamine kestab edasi. Tõsiselt ohustab sulamine jääkarusid, kelle elupaigad võivad juba järgneva 5 aastaga valdavalt hävineda.
Arktikale ja Antarktikale tähelepanu keskendav ambitsioonikas teadusuuringute rahvusvaheline polaaraasta programm haarab endaga üle 60 riigi. Ligemale neljandikku Arktikast hõlmav Kanada on IV rahvusvahelise polaaraasta peamine toetaja. Kanada Arktikas suunatakse enamus tähelepanust kliima muutumise mõjudele, inimeste tervisele ja heaolule, mis ongi kõige rõhuvamad teemad sealses piirkonnas.
Uuringute läbiviimine kaugel põhjas pole kerge ülesanne. Tehes füüsiliselt koormavat tööd seisavad teadlased silmitsi äärmuslike ilmastikutingimustega, kus puuduvad mugavustega elutingimused. Karmidesse paikadesse jõudmine nõuab keerukat logistikat ja suuri kulutusi. Kuid üksnes nii saab luua terviklikumat arusaama Arktikast, mis ongi Rahvusvahelise polaaraasta sihiks.
