Avaliku pöördumise sisuks on Sindi paisu likvideerimine

Survegrupp „Sindi pais“ liikme Hans Solli sõnul postitati täna kiri avaliku pöördumisega keskkonnaministrile, millest ärakiri saadeti koos kokkuvõtva kaaskirjaga ka Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja kõigile Pärnumaalt valitud Riigikogu liikmetele

Kolm aastat tegutsenud survegrupp „Sindi pais“ annab enda jätkuvast olemasolust märku uuele keskkonnaministrile Keit Pentusele, et püüda selgitada praeguseks kujunenud olukorda ja avaldada survestavat soovi kõnealuse teemaga valitsuses tõsiselt tegeleda.

Olulisi seisukohti tutvustades öeldakse, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv nõuab Pärnu jões loodusliku lõhepopulatsiooni taastamist 2015. aasta 22. detsembriks ja see eeldab omakorda Sindi paisu siirdekudekaladele läbitavaks muutmist 1. jaanuariks 2013.

Kirjas kinnitatakse paisu omaniku AS Raju väidet, et tema ärihuvi on rajada paisule elektrijaam koos väidetavalt 50 protsenti toimiva kalatrepiga. Et lauskmaa jõe vooluhulk ei taga elektritootmisega samal ajal kalatrepi toimimist, siis keskkonnaministeerium ettevõtja plaani ei toeta.

Eravestlustes tunnistavad kõik huvigrupid, et Pärnu jõel nõutavate keskkonnanõuete tagamiseks on kõige mõistlikum reaalselt tarbetu pais lammutada. Keskkonnaministeerium on teinud omanikule hinnapakkumise, kuid kokkulepet ei ole seni sündinud.

„Euroopa Liidu tõukefondidest saab jõgede avamise meetmest projektidele taotlusi esitada ainult aastani 2013. Tõsi, seda raha ei saa kasutada tammi ostmiseks, küll aga lammutamiseks, paisu taha kogunenud settemuda ammutamiseks ja vee alt vabaneva maa-ala korrastamiseks,“ meenutatakse ministrile tõsiasju.

Kirja autorid juhivad tähelepanu seatud lõpptähtaegade (2013. ja 2015. aasta) lähenemisele ja leiavad, et praegu tuleks väga tõsiselt üritada vaidluse lõpetamist läbirääkimiste teel, sest liites Euroopa Liidust saamata jääva toetuse ja tõenäolise trahvi, saadakse väga suur kahjusumma. Tõdetakse veeseaduse muutuste ammust vajadust ja praktikat, mis näitab, et sanktsioonid ei jää tulemata.

Ollakse seisukohal, et esimeses järjekorras vajab kindlaks tegemist ja otsustamist, millisel viisil tuleks käidelda paisupealset setete kogumit (188 000 kuupmeetrit), välja selgitada selle saasteaste, kuhu ladustada ja kui palju seda ühel või teisel lahendusvariandil ammutama peab.

Kirja kirjutajad ütlevad ettepanekut tehes ja lõppeesmärki kirjeldades, et kiiresti tuleb välja töötada kaks tegevuskava: nii juhuks, kui pais võetakse maha, kui puhuks, kui see osaliselt või terves kõrguses säilitatakse. Samuti tuleb survegrupi nägemuses nõuda jõge paisutavale tammile püsivust hindava ekspertiisi tegemist, sest vähese kasumiga ja keskkonda kahjustav elektritootmine saab äriloogika kohaselt jätkuda ainult tammi kapitaalremondini.

Eelkirjeldatust järelduvalt on survegrupi seisukohalt mis tahes kujul paisu säilitamine ebamõistlik ja kätkeb suurt keskkonnariski settemuda kontrollimatu liikumapääsemise võimaluse säilimise tõttu. Allakirjutanute seisukohalt on ainuke riigist ja meie keskkonnast hooliv tegu pais likvideerida ning taastada vee voolamine looduslikus sängis. Sellisel juhul oleks tagatud kõikide kalaliikide 100-protsendine pääs tervesse Pärnu jõe vesikonda.

Pöördumisele on allkirja andnud Raul Sarandi, Hans Soll, Agu Kungla, Arvo Pajusalu, Kalev Kiisk, Tõnu Simson, Kalev Kärg, Ants Tammisto, Endel Purju ja Hans Tomingas.